Kes on Jaan Kronberg?
Jaan Kronberg, tuntud sõprade seas ka kui Kronja, on Skycam’i asutaja ja filmi droonipiloot. Tema teekond droonindusse on inspireeriv: alates Skype’is ja Elisas veedetud aastatest kuni professionaalse filmidrooninduseni, millega ta on tegelenud viimased 13 aastat. Kuid kuidas sai alguse tema huvi drooninduse vastu?

Esimesed lennud ja teekond droonifilminduseni
Kõik sai alguse 2009. aastal, kui kingituseks saadud juhitav helikopter tekitas Jaanis soovi lisada sellele pisike kaamera. FlyCamOne’i mikrokaamerad – toode, mis eksisteeris juba enne GoPro’t – võimaldasid esimesi filmikatsetusi õhust. Järgnesid pidevalt täiustatud iseehitatud droonid, mis viisid Jaani sügavamale droonimaailma. Esimese drooni kokkupanek oli tõeline tehniline väljakutse, kuid see õpetas, et lennutamisoskus pole ainus, mida droonimees vajab – olulised on ka teadmised jootmisest, lennukontrolleritest ja tarkvarast.

Filmindus: Piirideta loovus
Jaani töö keskendub eelkõige filmindusele, kus droonidel on ainulaadne roll. „Droon annab võimaluse kaamerat vabalt liigutada, luues ühe võtmega narratiive, mis on vaatajale võimsad ja kaasahaaravad. Droon võimaldab näiteks alustada stseeni majas sees, lennata ruumist välja, liikuda näitlejaga autoni ja seejärel jälgida põnevat tagaajamist – kõik ühe katkematu kaadriga,“ kirjeldas Jaan. Just see loovuse vabadus muudab droonifilminduse tema jaoks nii paeluvaks.

Meeldejäävad hetked drooniga
Jaani droonikogemuste hulgast tõuseb esile üks eriti meeldejääv lend Norras 2014. aastal. Filmides autoreklaami, õnnestus tal jäädvustada hingematult ilus vaatepilt – fjordides liikuvad delfiinid, loojang, purjekad ja mäed. Kahjuks unustas operaator salvestamise nupu vajutada, jättes selle ilu vaid meeskonna mälestustesse. „See oli hetk, mis jäi meelde nii oma ilu kui ka kaotuse poolest,“ meenutas Jaan.

Droonindus kui avastusrõõm
Jaani lemmikkoht drooniga lendamiseks on loodus. Väiksemad droonid võimaldavad jõuda paikadesse, kuhu inimese jalg ei ulatu. „Droon on justkui silmad seal, kuhu mina ei ulatu,“ ütles ta. Jaani sõnul on avastamise ja avastusrõõmu jagamise võimalus drooninduse suurim väärtus.

Nõuanded algajale droonilendurile
Jaani soovitus algajatele on lihtne: „Alusta väiksemast ja odavamast droonist, harjuta palju ja ära kiirusta.“ Ta rõhutab, et droon „ise“ midagi ilusat ei tee – kõik sõltub lennutaja oskustest ja loovusest. Kannatlikkus, harjutamine ja ohutus on võtmetähtsusega, et droonilennud oleksid turvalised ja edukad.

Tulevikuvisioon
Jaan usub, et droonid on filmimaailmas alles oma potentsiaali avastamise algusjärgus. Ta näeb droonide võimet täiustada visuaalseid jutustamisviise ja ootab huviga, milliseid võimalusi tulevik toob.

Ilusaid maandumisi kõigile droonifännidele!
Kui Jaani lugu ja nõuanded inspireerisid ka sind droonindusega tegelema, siis ära pelga astuda esimesi samme. Nagu Jaan ütleb: „Droon on rohkem kui masin – see on loovuse ja avastusrõõmu tööriist.“

(Fotod erakogust)

Kes on Mart Rae?
Mart Rae on Eesti geodeet ja ettevõtja, kes on tuntud oma panuse poolest geodeesia ja mehitamata lennunduse valdkonnas. Ta juhib ettevõtet Rae Geodeesia OÜ, mis pakub geodeetilisi teenuseid, sealhulgas mõõdistustöid droonidega. Lisaks on Mart aktiivne Kaitseliitlane ning mitmete erialaste organisatsioonide liige. Tema karjäär hõlmab kõike alates geodeetilistest uuringutest kuni rahvusvaheliste konverentside esinemisteni. Geodeesia ja drooninduse ühendamisel on ta olnud teerajaja Eestis, viies ellu projekte, mis arendavad nii tehnoloogiat kui ka kogu valdkonda.

Drooninduse algus: praktiline vajadus ja uudishimu
Mardi huvi droonide vastu sai alguse praktilisest vajadusest. „Oma loomult olen laisk ja otsisin viise, kuidas mõõdistustöid teha kiiremini ja efektiivsemalt kui tollal tavapäraste meetoditega,“ rääkis ta. Esimesed kokkupuuted droonidega olid Saksamaal Intergeo messil, kus silma jäid sellised droonid nagu Mavinci ja Ebee. Siiski jõudis tõsise töövahendi, DJI Phantom 4, ostuni alles 2016. aastal. Sellest hetkest alates muutusid droonid oluliseks osaks Mardi igapäevatöös.

Esimene droon ja õppetunnid
DJI Phantom 4 osutus Mardi esimeseks tõsiseks töövahendiks. „Õppimine käis katse-eksituse meetodil, kuna müüja peale müügi muid teenuseid ei pakkunud,“ meenutas ta. Sellegipoolest teenis droon oma ostuhinna tagasi juba paari päevaga, tõestades, et droonid ei ole lihtsalt mänguasjad, vaid tõhusad tööriistad. Mardi kogemused selle drooniga olid alguspunktiks tema laienevale droonipargile ja oskuste arendamisele.

Töö ja hobi: droonidega pildistamine ja FPV-lennud
Kuigi Mart ei lenda drooniga lihtsalt ajaviiteks, naudib ta FPV-droonide kasutamist väljaspool tööaega. Tööalaselt keskendub ta peamiselt pildistamisele fotogramm-meetriliste tööde jaoks. „Hea tööpäeva lõpus olen pildistanud täis 2x256GB mälukaarti – ja natuke kolmandale ka,“ kirjeldas ta oma igapäevast töömahtu.

Meeldejäävamad droonilennud
Mardi töö on viinud teda põnevatesse kohtadesse. Üks meeldejäävamaid projekte oli Vaindloo saarel, kus tuli töödeks kaatriga kohale sõita. Samuti on erilised olnud lendamised Osmussaarel ja Naissaarel. Kõige väljakutsuvam kogemus oli aga suuremahuline kõrgepingeliinide mõõdistamine Ahtmest Tartuni. See töö hõlmas protseduuride ja töövoogude väljatöötamist täiesti nullist, kuna sellise mastaabiga drooniprojekti polnud Eestis varem tehtud.

Lemmiklennukohad ja väljakutsed
Mardi lemmikpiirkonnaks drooniga lendamiseks on Narva jõe kallas ja Peipsi äär. Kuigi see piirkond on keeruline, teeb just raskuste ületamine selle veelgi rahuldustpakkuvamaks. „Lendamine sellistes kohtades on alati väljakutse, kuid hea planeerimine ja kogemus aitavad saavutada parimaid tulemusi,“ ütles ta. Väljakutseteks on olnud tugev tuul, GNSS-signaalide segamine ja muud tehnilised raskused, kuid kõik need kogemused on aidanud Mardi oskusi lihvida.

Kaasaegne droonipark ja lemmikdrooni omadused
Mardi droonipark on muljetavaldav, ulatudes DJI Mini droonidest kuni DJI Matrice 300-ni. Tema isiklik lemmik on DJI M300, mis on töökindel ja kohandatav erinevate sensoritega. „M300 paindlikkus kaamera, lidarite ja muude sensorite kasutamiseks muudab selle ideaalseks keeruliste ülesannete täitmiseks,“ selgitas ta.

Nõuanded algajale droonilendurile
Mart rõhutab, et algajad peaksid end kurssi viima drooniseadustega ning alustama lendamist turvalistes kohtades. „Hea kaadri jaoks pole vaja kõrgemale lennata, kui reeglid lubavad,“ hoiatas ta. Ta soovitab ka ettevalmistusele ja planeerimisele palju rõhku panna, sest parimad tulemused sünnivad kannatlikkuse ja pühendumusega. Lisaks julgustab ta õppima teiste kogemustest ja osalema koolitustel, et vältida algajate tavapäraseid vigu.

Droonid kui tööriist ja inspiratsiooniallikas
Mart Rae näeb droone kui võimsaid tööriistu, mis annavad võimaluse vaadata maailma uue nurga alt. „Droon ei ole ainult tehnoloogia – see on võimalus luua ja avastada midagi uut,“ ütles ta.

Tema lugu inspireerib kõiki, kes soovivad ühendada tehnoloogia praktilisuse ja loomingulisuse.

(Fotod erakogust)

Kes on Rain Nirgi?

Rain Nirgi on droonilendude ja videoproduktsiooni valdkonna veteran, kes on viimased kümme aastat pühendunud filmi, televisiooni ja muu videomajanduse täiskohaga tööle. Tema karjäär hõlmab osalust mitmekesistes projektides, alates otseülekannetest kuni muusikavideote loomiseni.

Algusajad: Katsetused ja käsitöö

Raini teekond droonide maailmas algas enne, kui droonitehnoloogia oli saavutanud praeguse mastaabi. Huvi selle valdkonna vastu kasvas ajal, mil Mavicud ja Phantomid olid veel arendusjärgus. Sel perioodil veetis Rain palju õhtuid oma esimesi droone kokku pannes, kasutades selleks erinevaid tellitud juppe ja komponente. Need varajased multirootorid olid kõike muud kui töökindlad ja stabiilsed, kuid need katsetused pakkusid väärtuslikke õppetunde ja aitasid kaasa oskuste lihvimisele.

Esimene droon ja selle õppetunnid

Raini esimene droon oli hiinast tellitud komponentidest kokku pandud umbes meetrise läbimõõduga hexakopter, mis kaalus 4-5 kg. Sellel oli APMi aju, analoog videolink ja GoPro kaamera, mis rippus kõhu all kaheteljelisel gimbalil. Lennuaeg kahe suure akuga oli 7-10 minutit, kuid hoolimata lühikesest lennuajast ja tehnilistest viperustest. “See oli väljakutse igal lennul – GPS ei olnud usaldusväärne ja tihti pidin tegelema tehniliste riketega,” lisas ta.

Meeldejäävad hetked

Rain on kogenud arvukalt meeldejäävaid droonilende, mis on toimunud väga erinevates ja sageli ekstreemsetes tingimustes. Ta on lennanud drooniga suurtelt reisilaevadelt, purjekatelt ja kaatritelt keset tormist merd, jälitanud autosid ning isegi edastanud otsepilti mootorratta tagaistmelt rattavõistlustelt. Lisaks on suurejoonelised teleülekanded, nagu Vabariigi aastapäeva paraadid ja Rally Estonia, pakkunud rohkelt mälestusi ja närvikõdi.

Lemmikkohad ja väljakutsed

Raini lemmikkohad drooniga lendamiseks on Eesti metsad ja rabad, mis iga kord pakuvad uusi vaateid ja väljakutseid, olgu see siis värske valge lumega või madala uduga päikeseloojangul. Ta on kogenud ka mitmeid keerulisi olukordi, nagu akude äkiline tühjenemine või juhtimise kaotamine, mis on andnud talle võimaluse oma oskusi veelgi paremini lihvida.

Eelistatud droon ja nõuanded algajatele

Praegu eelistab Rain oma töös kasutada DJI Mavic 3 Cinet, mis on tema sõnul ülimalt töökindel ja kvaliteetse pildiga. “See droon on turvaline ja mugav kasutada, mis on oluline nii keerulistes looduslikes tingimustes kui ka professionaalsetes projektides,” lisas ta.

Rain jagab ka nõuandeid algajatele droonipilootidele: “Oluline on alati jälgida ümbritsevat keskkonda, mitte ainult puldi ekraani. Kaasaegsed droonid on küll varustatud takistusanduritega, kuid tehnoloogia ei asenda piloodi tähelepanelikkust ja otsustusvõimet.”

Raini lugu on inspiratsiooniks paljudele, näidates kuidas kirg ja pühendumus võivad viia põnevatele teekondadele nii professionaalselt kui ka isiklikult, avades uksi uutele vaadetele ja kogemustele droonilendude abil.

(Fotod erakogust)

Kes on Kaupo Kalda?
Kaupo Kalda on põline tallinlane, kelle karjäär UX disainerina on kestnud üle kahekümne aasta. Alguses juhtis ta agentuuri, kuid viimasel ajal on tegutsenud pigem vabakutselisena. Viimase 11 aasta jooksul on tema professionaalne teekond võtnud põneva pöörde tänu droonifotograafiaga tegelemisele, mis on tema tööd oluliselt rikastanud. Kui talvel keskendub Kaupo rohkem disainile, siis suvel aga domineerib fotograafia.

Algusajad: Huvi drooninduse vastu
Kaupo huvi droonide vastu tekkis 2014. aastal, kui külastas sugulast, kes omas Parroti drooni. Selle uudse tehnoloogiaga esmakordselt kokku puutudes ärkas temas sügav uudishimu. Droonindus oli Eestis tol ajal veel lapsekingades, tekitades palju elevust. Kuna Kaupo on tuntud kui “early adopter”, haaras ta kiiresti droonifotograafia võimalustest kinni, mis aitas tal kiirelt endale nime teha selles valdkonnas.

Esimene droon ja õppetunnid
“Minu drooniseiklused algasid Parroti drooniga, kuid varsti pärast seda avastasin DJI Phantom 2 Vision’i,” selgitas Kaupo. See droon oli varustatud gimbaliga, mis oli tol ajal tehnoloogia viimane sõna. “Esimesed lennud olid kohmakad, kuid varsti hakkasin juba teenusena droonilende pakkuma.”

Kaupo õppis lendama oma koduse mereranna avarustes, kus oli piisavalt ruumi vigadeks. “Algul oli info napib ja palju tuli ise katsetada. YouTube oli suureks abiks, aga kord oleksin peaaegu drooniga endale näkku lennanud,” meenutas ta. “Vaatasin ainult ekraani ja ei märganud, kuidas droon mulle läheneb. Õnneks jõudsin viimasel hetkel reageerida.”

Tema varajased kogemused droonidega olid täis õppetunde. “Vanemad droonid kaotasid tihti signaali või käitusid ettearvamatult. Ka reegleid polnud algul palju, droon tundus rohkem nagu mänguasi.”

Aastate jooksul on Kaupo pühendunud droonilendude reeglite selgitamisele ja turvalisuse tagamisele, eriti linnakeskkonnas. “Reeglid on tähtsad, eriti siin Tallinnas, kus lennujaam asub otse linna ääres. Need aitavad hoida kõiki turvaliselt,” rõhutab Kaupo.

Kas eelistate drooniga pildistada, filmida või lihtsalt lennata? Miks? “Minu jaoks on droon eelkõige lendav kaamera, mis annab vabaduse kogu ruumi kasutada,” selgitas Kaupo. Ta on olnud fotograaf alates kaheksandast eluaastast ja eelistab drooniga peamiselt pildistada – olgu see siis arhitektuur tööna või loodus ja vanalinn hobina. “Filmimine nõuab külgsuunas liikumist, mis teeb lendamise ohtlikumaks, kuna ei näe kõrvale. Seetõttu püsin fotograafia juures, kus saan rahulikult kompositsiooni sättida.”

Drooniga pildistamisel on mugavus oluline: “Talvel võin istuda soojas autos, teetops käes, ja rahulikult oma pilti ekraanil sättida. See kiirendab töötempot, kuigi vahel käin samas kohas pildistamas mitu korda, et leida parimad nurgad ja valgus.”

Meeldejäävad hetked
“Meeldejäävamad on need lennud, mis adrenaliini põhja viivad, näiteks kui drooni kaotad,” alustab Kaupo. Ta on oma droonilennutamise ajaloo jooksul kaotanud droone merre ja ükskord isegi hajameelsusest autoga üle sõitnud, kuigi õnneks on selliseid juhtumeid olnud vähe.

Üks eriti elamusrohke lend oli 2023. aasta Tantsupidu. “Vaatad ekraani ja silmanurk märg, sest vaatepilt on nii ilus ja tekib uhke tunne, et saad sellest osa ning seda salvestada,” meenutas ta. “Seejärel toimunud ringkäik ja kohapealsed emotsioonid – väga meeldejääv.”

Kaupo tõstab esile ka laevade pildistamised, kus tegevus toimub suurel kiirusel ja loetud minutite jooksul. “Samuti on mulle meelde jäänud suured tehased, mis on oma kolossaalsuse ja fotogeenilisusega muljetavaldavad, kuid samal ajal ka pisut õudsed.”

Lemmikkohad ja väljakutsed
“Kui võtta drooni kui lendavat kaamerat, siis fotograafid oma lemmikkohti tavaliselt ei avalda,” selgitas Kaupo. Ta märgib, et kuigi ta ei ole oma lemmikkohtades eriti salapärane ja tema kodulehel asuv pildipank tihti näitab, kus foto tehtud on, ei nimeta ta otseselt ühtegi kohta oma lemmikuks.

“Kui aga vaadata, kus ma enim pilte teinud olen, siis selleks on Tallinna vanalinn,” jätkas ta. “Seal on lõputult võimalusi avastamiseks ja ajas rändamiseks, justkui ajamasinaga läbi sajandite. Võib-olla sünnib sellest isegi üks raamat.”

Kasutatav tehnika
“Minu praegune lemmik on kindlasti Dji Mavic 3 Pro,” kinnitas Kaupo. “See on täna fotograafile parim valik, kuigi Dji Inspire 3 on tehniliselt veelgi parem.” Tema hinnangul on Inspire’i mudel igapäevaseks linnas lendamiseks liiga suur, ohtlik ja lärmakas, mis lisaks seaduslikele piirangutele teeb selle ka liiga kalliks meie fototuru jaoks.

“Mavic 3 Pro on aga just paras – väike, kerge, üsna vaikne ja tugevuseks on selle varustus kolme kaameraga: 24mm, 70mm ja 166mm objektiivid,” rääkis Kaupo. Ta tunnistab, et 166mm objektiivi kasutab harva, kuna selle tulemus jääb nõrgemaks, eriti värvide ülekandes. “Aga 70mm objektiivita ma enam oma elu ette ei kujutaks, kuna umbes pooled pildid, mida teen, teen just sellega.”

Ta avaldab lootust, et järgmise mudeli puhul pööratakse erilist tähelepanu telekaamerate arendamisele. “Peakaamera on juba päris hea ja seal suurt hüpet enam oodata pole. Loodan, et uut mudelit võime näha juba tänavu.”

Nõuanded algajatele droonilenduritele
Kaupo toob välja, et heade kaadrite loomisel on olulised üldised fotograafia põhitõed: “Visuaalne looming on laiem teema, olgu see siis droon, peegelkaamera või telefon. Drooni puhul, erinevalt algusaegadest, ei piisa enam ainult uudsusest; kvaliteet peab olema tipptasemel, nagu mis tahes muu fotograafia puhul. Olulised on valgus, kompositsioon ja järeltöötlus.”

“Droonifoto ei tähenda ilmtingimata väga kõrget vaadet, vaid pigem vaba ruumi kasutamist. Liiga kõrgel kaotab pilt tihti oma huvitavuse. Enamasti kasutan drooni, et pildistada inimsilmade kõrguselt või viie-kuue meetri pealt. Kõrgemalt saab küll konteksti, kuid lähemalt jäädvustuvad objekti enda detailid,” lisas ta.

“On oluline teada ja järgida lennureegleid, vältida piirkiiruste ületamist, mitte lennata inimmasside kohal ega lennuväljade läheduses.” Ta jagab ka isiklikku nõuannet: “Stardin ja maandun alati drooni tagumine pool enda poole suunatuna, et ootamatutes olukordades, nagu tuuleiilid või ettejooksev koer, kiirelt ja õiges suunas reageerida. Kui drooni “nina” on su poole, on juhtimine peegelpildis ja see võib segadust tekitada,” rõhutas Kaupo reeglite tundmise tähtsust.

(Fotod erakogust)