Kauplus: Villardi 22, Tallinn +372 5835 1267
Talv ei tähenda droonilennunduses pausi. Vastupidi – külm ja selge õhk, lumine maastik ning vaiksem õhuruum pakuvad nii DJI kaameradroonidele kui ka FPV-lendudele ainulaadseid võimalusi. Samas toob talv kaasa omad tehnilised ja füüsilised väljakutsed, mille ignoreerimine võib lõppeda katkise tehnika või ohtliku olukorraga.
Kõige olulisem tegur talvisel lennul on aku. Külm mõjutab nii DJI intelligentseid akusid kui ka FPV LiPo- ja Li-ion-akusid. Madal temperatuur vähendab aku võimet energiat anda, mistõttu lennuaeg lüheneb ja pinge võib järsult kukkuda. FPV puhul on see eriti tuntav, sest suur voolutarve võib külma akuga kaasa tuua ootamatu võimsuse kadumise. Seepärast tasub akusid enne lendu hoida soojas, nt taskus, kotis või termokarbis, ning kasutada neid alles vahetult enne starti. Lennu alguses aitab aku soojenemisele kaasa ka mõõdukas, mitte agressiivne lend.
Külm mõjutab ka pilooti ennast. FPV-lennul on käeline täpsus kriitiline ning külmast kanged sõrmed vähendavad oluliselt kontrolli. Soojad kindad, käesoojendajad või isegi lennutamine varjulises ja tuulevaikses kohas võivad anda olulist lisamugavust. Mõned droonipiloodid lendavad talvel ka auto seest – see on võimalik, kuid nõuab teadlikkust, sest võib vähendada signaali tugevust. Ühtlasi ei ole autos lihtne hoida avatud kategooria puhul nõutavat visuaalset otsenähtavust.
Ilmastik ja keskkond on talvel petlikud. Lumi ja udu vähendavad nähtavust ning niiskus on elektroonikale ohtlik. DJI droonide puhul tasub eriti jälgida sensoreid ja GPS-signaali, FPV-droonide puhul aga arvestada, et külm teeb plastiku ja propellerid hapramaks – kukkumised, mis suvel lõppeksid kriimuga, võivad talvel lõppeda purunenud detailidega. Seetõttu on mõistlik kaasa võtta rohkem varupropellereid ja vältida maandumist otse lumme. Maandumismatt ei ole talvel luksus, vaid praktiline abivahend.
FPV-lendudel lisandub talvel ka prillide uduseks minemise probleem. Temperatuuride vahe tekitab kondensatsiooni, mis võib pildi hetkega kasutuskõlbmatuks muuta. Prillide eelsoojendamine, nende sisselülitamine enne lendu ja järskude temperatuurimuutuste vältimine aitavad seda riski vähendada.
Ka kaamera seaded vajavad talvel rohkem tähelepanu. Lumine maastik petab automaatset säritust – nii DJI droonide kui ka FPV kaamerate puhul kipub pilt jääma liiga tume või hallikas. Parimaks tulemuseks pildistada RAW-formaadis, kus saab valge tasakaalu järeltöötlusega paika panna ning varustada droon ND-filtritega. Nimetatud filtrid on justkui päikeseprillid kaamera objektiivi ees, mis ereda ja madala talvepäikesega pildistades hoiavad liigset valgust eemal.
Pärast lendu on oluline mõelda ka hooldusele. Talvel tekib kondensatsioon just siis, kui külm droon tuuakse kiiresti sooja ruumi. Hea tava on jätta droon ja akud esialgu kotti ning lasta neil aeglaselt soojeneda. FPV droonide puhul aitab elektroonika kaitsmisele kaasa ka niiskuskaitse (conformal coating), kuid ka siis tuleb pärast lendu kõik hoolikalt kuivatada.
Kokkuvõtteks
Talvine droonilend ei ole keeruline, kui oled teadlik külma mõjust akudele, elektroonikale ja iseendale. Õige ettevalmistus, rahulik lennustiil ja hoolikas järelhooldus võimaldavad talvel lennata turvaliselt ning nautida just neid vaateid ja kogemusi, mida suvel ei saa.
Talv ei ole droonilennunduses paus – see on lihtsalt teistsugune hooaeg.