Mul on aastaid olnud reisimiseks ja varuks väiksem droon Dji Mini Pro seeriast, viimati käisin sellega Kariibidel. See on väike, kerge, väga vaikne ja seetõttu ka enamikes moodsa maailma riikides legaalne, registreerimata lennutatav, kuna jääb napilt alla 250g, kust jookseb tavaliselt karmimate reeglite alampiir.
Droon.ee andis lahkelt proovida selle uusimat mudelit Dji Mini 5 Pro, mis kannab C0 kategooria märgistust, millele laienevad A1 avatud kategooria reeglid (loe siit selle kohta). Lisan lõppu ka viite näidisfailidele (RAW DNG ja paar videot).
Mul endal on veel Mini 3 Pro mudel ehk kaks põlvkonda vanem. Tegin sellega just Keri saarel pilte, sest enda droon… kukkus natuke vihmaga alla (kop kop – ära lenda tugeva vihmaga!). Väga tõenäoliselt nüüd uuendan, kuigi reisimas tihti ei käi, aga backup drooniks on see vajalik pidevalt.
Uuendused
Üldistest asjadest räägiks siin vaid põgusalt (youtube on neid ülevaateid täis): pikem lennuaeg, rohkem turvasensoreid + lidar ees, mis on täpsem ja näeb ka pimedas, parem signaali levi, parem üldine stabiilsus ja tuulekindlus ning väga tänuväärne – 42 GB sisemälu, mistõttu võib mälukaardi edaspidi meelega või kogemata maha unustada, vahet pole. Dji droonid on tehniliselt nii pagana head, et seal lihtsalt ei ole suurt midagi lisada. See, et olematu 249g sisse nii palju uuendusi on pakitud, paneb lõua kolaki lauale langema, ausalt.
Kaamera uudistest: 1-tolline 50MP sensor (wow, nagu Airil), 225′ pööratav gimbal, 10-bit HDR videod, palju palju parem müratase pimedas nii pildis kui videos.
Proovime kaamerat
Mõned pildid ka. Mini 5 Pro pardal on üks kaamera (Air seerial on 2 ja Mavicul 3). Videos on sisse toodud ka 2x kadudeta suurendus, sest sensori reso on kõrge ja 4K pilti saab croppides kaota esitada. See annab videos sisutootjatele kindlasti mänguruumi juurde.
Objektiiviks klassikaline lainurk 24mm. Sensor on küll 50MP, aga pildid tegin 12 MP reziimis – iga 4 pikslit “liidetakse” automaatselt kokku üheks tugevaks, tulemuseks on parim võimalik kvaliteet. See on eriti oluline pimedas, siis on kvaliteet väga väga hea.
Pildid teeb suhtega 4:3, mis on mulle endale üks meeldivamaid.
Päevastel piltidel pole kangemate droonidega lihtne mingit märkimisväärset vahet teha.
Ööpildid alati kaamerate proovikiviks ja Mini 5 Pro on siin väga eeskujulik. Tolline sensor ja väga valge f1.8 koguvad pimedusest piisavalt valgust ning dünaamika on väga hea. Vaid paar aastat vanadele profidroonidele teeb vaat et silmad ette. Natuke on dünaamika vahet tunda Dji Mavic 4 Pro profiseeria drooniga, aga see on ka igati loogiline.
Detailid on nõelteravad ja puhtad. Lasin töötluses küll kerge Lightroomi AI-põhise müraeemalduse peale, aga seda peamiselt õrna müra tõttu taeva suurel pinnal ja vabalt saaks ka ilma.
Need pildid on töödeldud ja käekiri, kuidas mina neid töötlen. Eks igaühel oma stiil. Kes vähem pilditöötlusega kursis – allolevalt on näha töötlemata vs töödeldud screenshot:
Kokkuvõtteks
Ma ei ütle muud, kui et hangin selle endale töötegemiseks varudrooniks, kohtadesse kus ei julge-saa-riski Mavicuga lennata ja reisimiseks. See vast annab minu hinnangu asjale.
Lõpetuseks – algajatele reeglitest
Mini seeria on paljudele sisenemisdrooniks valdkonda ja seetõttu käiks üle kõige olulisemad droonilennutamise reeglid.
Kõigepealt Transpordiameti video:
Ja oma sõnadega peamised reeglid ning põhimõtted:
- Ära lenda lennujaamade, Eesti idapiiri, militaaralade, valitsushoonete kohal ja isegi mitte väga lähedal. See on täiesti keelatud ja üliohtlik. Arvesta, et täna on enamus droone politseile ja piirivalvele sisselülitamishetkest nähtavad, nii pult kui droon, selle kõrgus ja lennutrajektoor. Usu, sind leitakse kiirelt üles ja kontrollitakse, kes sa oled ning mida sa salvestasid. Mul on seda korduvalt ette tulnud (olen lennanud mitmel korral tööd tehes militaaralate piiride läheduses) ja see on väga mõistetav tänases pinevas olukorras Euroopas. Suhtlemine kohapeal patrullidega on olnud asjalik ja viisakas. Kusjuures kui ületad keelatud piire, võetakse droon hoiule ära ning alustatakse menetlus.
- Tõmba äpp “Estonian Drone Map” või guugelda “droonikaart“. Seal on näha kontrollitud alad, kus kehtivad piirangud. Kui piiranguid on mitu, kehtib rangeim. Lisaks võivad olla ka ajutised piirangud (NOTAM), näiteks saabuvad Tallinnasse olulised väliskülalised vms.
- Ära ületa kõrguspiiranguid. Eestis on maksimaalne lubatud kõrgus 120m (see on droonil vaikimisi määratud – palun ära muuda) ja kontrollalades, näiteks Tallinnas lennujaama läheduse tõttu, 30-90m. Arvesta, et jagad teiste õhusõidukitega õhuruumi ja reeglid peavad olema ranged põhjusega. Vaata neid piiranguid droonikaardilt või äpist.
- Ära lenda inimeste ja eriti masside kohal. Enamasti on suurematel üritustel see ka keelatud või NOTAM’iga piiratud. Näiteks Laulu- ja Tantsupeol, kus on lubatud vaid politseiga pidevas ühenduses olnud väike kogenud droonitiim. Inimeste lähedal ole väga ettevaatlik ja palu uudishimulikel eemale hoida, sest propellerid liiguvad 7000 pööret minutis ja on oi kui armutud, kui keegi pihta saab. Kondini. Eriti lapsed kipuvad väga lähedale tulema.
- Kindlasti loe ka avatud kategooria info Transpordiameti kodukal läbi.
- Facebookis on grupp Drooniklubi, sealt võid ka nõu otsida ja küsida. Sellega liitumise tingimuseks on, et austad ohutut lendamist.
Kaupo Kalda on Eestist pärit põline tallinlane, kelle karjäär UX disainerina on kestnud üle kolmekümne aasta. Alguses juhtis ta agentuuri, kuid viimasel ajal on tegutsenud pigem vabakutselisena. Viimase 11 aasta jooksul on tema professionaalne teekond võtnud põneva pöörde tänu droonifotograafiaga tegelemisele, mis on tema tööd oluliselt rikastanud. Kui talvel keskendub Kaupo rohkem disainile, siis suvel aga domineerib fotograafia.
