Kes on Kaupo Kalda?
Kaupo Kalda on põline tallinlane, kelle karjäär UX disainerina on kestnud üle kahekümne aasta. Alguses juhtis ta agentuuri, kuid viimasel ajal on tegutsenud pigem vabakutselisena. Viimase 11 aasta jooksul on tema professionaalne teekond võtnud põneva pöörde tänu droonifotograafiaga tegelemisele, mis on tema tööd oluliselt rikastanud. Kui talvel keskendub Kaupo rohkem disainile, siis suvel aga domineerib fotograafia.
Algusajad: Huvi drooninduse vastu
Kaupo huvi droonide vastu tekkis 2014. aastal, kui külastas sugulast, kes omas Parroti drooni. Selle uudse tehnoloogiaga esmakordselt kokku puutudes ärkas temas sügav uudishimu. Droonindus oli Eestis tol ajal veel lapsekingades, tekitades palju elevust. Kuna Kaupo on tuntud kui “early adopter”, haaras ta kiiresti droonifotograafia võimalustest kinni, mis aitas tal kiirelt endale nime teha selles valdkonnas.
Esimene droon ja õppetunnid
“Minu drooniseiklused algasid Parroti drooniga, kuid varsti pärast seda avastasin DJI Phantom 2 Vision’i,” selgitas Kaupo. See droon oli varustatud gimbaliga, mis oli tol ajal tehnoloogia viimane sõna. “Esimesed lennud olid kohmakad, kuid varsti hakkasin juba teenusena droonilende pakkuma.”
Kaupo õppis lendama oma koduse mereranna avarustes, kus oli piisavalt ruumi vigadeks. “Algul oli info napib ja palju tuli ise katsetada. YouTube oli suureks abiks, aga kord oleksin peaaegu drooniga endale näkku lennanud,” meenutas ta. “Vaatasin ainult ekraani ja ei märganud, kuidas droon mulle läheneb. Õnneks jõudsin viimasel hetkel reageerida.”
Tema varajased kogemused droonidega olid täis õppetunde. “Vanemad droonid kaotasid tihti signaali või käitusid ettearvamatult. Ka reegleid polnud algul palju, droon tundus rohkem nagu mänguasi.”
Aastate jooksul on Kaupo pühendunud droonilendude reeglite selgitamisele ja turvalisuse tagamisele, eriti linnakeskkonnas. “Reeglid on tähtsad, eriti siin Tallinnas, kus lennujaam asub otse linna ääres. Need aitavad hoida kõiki turvaliselt,” rõhutab Kaupo.
Kas eelistate drooniga pildistada, filmida või lihtsalt lennata? Miks? “Minu jaoks on droon eelkõige lendav kaamera, mis annab vabaduse kogu ruumi kasutada,” selgitas Kaupo. Ta on olnud fotograaf alates kaheksandast eluaastast ja eelistab drooniga peamiselt pildistada – olgu see siis arhitektuur tööna või loodus ja vanalinn hobina. “Filmimine nõuab külgsuunas liikumist, mis teeb lendamise ohtlikumaks, kuna ei näe kõrvale. Seetõttu püsin fotograafia juures, kus saan rahulikult kompositsiooni sättida.”
Drooniga pildistamisel on mugavus oluline: “Talvel võin istuda soojas autos, teetops käes, ja rahulikult oma pilti ekraanil sättida. See kiirendab töötempot, kuigi vahel käin samas kohas pildistamas mitu korda, et leida parimad nurgad ja valgus.”
Meeldejäävad hetked
“Meeldejäävamad on need lennud, mis adrenaliini põhja viivad, näiteks kui drooni kaotad,” alustab Kaupo. Ta on oma droonilennutamise ajaloo jooksul kaotanud droone merre ja ükskord isegi hajameelsusest autoga üle sõitnud, kuigi õnneks on selliseid juhtumeid olnud vähe.
Üks eriti elamusrohke lend oli 2023. aasta Tantsupidu. “Vaatad ekraani ja silmanurk märg, sest vaatepilt on nii ilus ja tekib uhke tunne, et saad sellest osa ning seda salvestada,” meenutas ta. “Seejärel toimunud ringkäik ja kohapealsed emotsioonid – väga meeldejääv.”
Kaupo tõstab esile ka laevade pildistamised, kus tegevus toimub suurel kiirusel ja loetud minutite jooksul. “Samuti on mulle meelde jäänud suured tehased, mis on oma kolossaalsuse ja fotogeenilisusega muljetavaldavad, kuid samal ajal ka pisut õudsed.”
Lemmikkohad ja väljakutsed
“Kui võtta drooni kui lendavat kaamerat, siis fotograafid oma lemmikkohti tavaliselt ei avalda,” selgitas Kaupo. Ta märgib, et kuigi ta ei ole oma lemmikkohtades eriti salapärane ja tema kodulehel asuv pildipank tihti näitab, kus foto tehtud on, ei nimeta ta otseselt ühtegi kohta oma lemmikuks.
“Kui aga vaadata, kus ma enim pilte teinud olen, siis selleks on Tallinna vanalinn,” jätkas ta. “Seal on lõputult võimalusi avastamiseks ja ajas rändamiseks, justkui ajamasinaga läbi sajandite. Võib-olla sünnib sellest isegi üks raamat.”
Kasutatav tehnika
“Minu praegune lemmik on kindlasti Dji Mavic 3 Pro,” kinnitas Kaupo. “See on täna fotograafile parim valik, kuigi Dji Inspire 3 on tehniliselt veelgi parem.” Tema hinnangul on Inspire’i mudel igapäevaseks linnas lendamiseks liiga suur, ohtlik ja lärmakas, mis lisaks seaduslikele piirangutele teeb selle ka liiga kalliks meie fototuru jaoks.
“Mavic 3 Pro on aga just paras – väike, kerge, üsna vaikne ja tugevuseks on selle varustus kolme kaameraga: 24mm, 70mm ja 166mm objektiivid,” rääkis Kaupo. Ta tunnistab, et 166mm objektiivi kasutab harva, kuna selle tulemus jääb nõrgemaks, eriti värvide ülekandes. “Aga 70mm objektiivita ma enam oma elu ette ei kujutaks, kuna umbes pooled pildid, mida teen, teen just sellega.”
Ta avaldab lootust, et järgmise mudeli puhul pööratakse erilist tähelepanu telekaamerate arendamisele. “Peakaamera on juba päris hea ja seal suurt hüpet enam oodata pole. Loodan, et uut mudelit võime näha juba tänavu.”
Nõuanded algajatele droonilenduritele
Kaupo toob välja, et heade kaadrite loomisel on olulised üldised fotograafia põhitõed: “Visuaalne looming on laiem teema, olgu see siis droon, peegelkaamera või telefon. Drooni puhul, erinevalt algusaegadest, ei piisa enam ainult uudsusest; kvaliteet peab olema tipptasemel, nagu mis tahes muu fotograafia puhul. Olulised on valgus, kompositsioon ja järeltöötlus.”
“Droonifoto ei tähenda ilmtingimata väga kõrget vaadet, vaid pigem vaba ruumi kasutamist. Liiga kõrgel kaotab pilt tihti oma huvitavuse. Enamasti kasutan drooni, et pildistada inimsilmade kõrguselt või viie-kuue meetri pealt. Kõrgemalt saab küll konteksti, kuid lähemalt jäädvustuvad objekti enda detailid,” lisas ta.
“On oluline teada ja järgida lennureegleid, vältida piirkiiruste ületamist, mitte lennata inimmasside kohal ega lennuväljade läheduses.” Ta jagab ka isiklikku nõuannet: “Stardin ja maandun alati drooni tagumine pool enda poole suunatuna, et ootamatutes olukordades, nagu tuuleiilid või ettejooksev koer, kiirelt ja õiges suunas reageerida. Kui drooni “nina” on su poole, on juhtimine peegelpildis ja see võib segadust tekitada,” rõhutas Kaupo reeglite tundmise tähtsust.
(Fotod erakogust)
