Kui sinu kasutuses oleks üle kümne erineva droonitüübi, kas sul oleks veel põhjust tehnikat rentida? Esmapilgul võiks arvata, et mitte. Professionaalses droonimaailmas ei ole aga küsimus ainult selles, kui palju seadmeid kellelgi juba olemas on, vaid selles, millist tehnikat vajab konkreetne võte ja mitu projekti satub samale ajale.
Üle 15 aasta droonidega tegelenud Jaan Kronbergi sõnul on valdkond selle aja jooksul tohutult muutunud. Väiksemad ja järjest võimekamad droonid on muutunud kättesaadavaks peaaegu kõigile, samal ajal kui professionaalide teha on jäänud keerulisemad, suuremat vastutust ja eritehnikat nõudvad projektid.
Kuigi Jaani kasutuses on väga lai valik droone, pöördub ta aeg-ajalt ka Droon.ee renditeenuse poole. Ennekõike juhtub seda siis, kui mitu võtet toimub korraga või mõne projekti jaoks on ajutiselt vaja lisaseadet, mida ei oleks mõistlik endale välja osta.
Kui droonid muutusid kõigile kättesaadavaks, muutus ka professionaalide töö
Jaan on enda sõnul „droonitanud“ üle 15 aasta ning selle aja jooksul on valdkond teinud läbi tohutu arenguhüppe.
„Ilmselt oli see enne tehisintellekti üks kõige kiiremini arenenud valdkondi üldse. Tänaseks – tegelikult juba üleeilseks – on droonid jõudnud nii kaugele, et põhimõtteliselt igaüks, kellel on vähegi huvi ja eelarvet, saab endale lubada väiksema drooni, millega teha vägagi arvestatavat videot või pilti,“ räägib ta.
See on mõjutanud ka professionaalsete droonipilootide töölauda. Lihtsamate õhuvõtete tegemiseks ei ole enam alati vaja kaasata eraldi meeskonda, sest väga hea tulemuse võib saada juba väikese tarbijadrooniga.
„See omakorda tähendab, et projektid, mis meile jäävad, on kas väga vastutusrikkad, näiteks otseülekanded suurematelt üritustelt, või eeldavad suuremaid ja tavalistest oluliselt kallimaid droone, nagu välisreklaamid ja suuremad filmid,“ selgitab Jaan.
Ühest droonist ei piisa isegi ühe filmivõtte jaoks
Jaani tehnikapargis on üle kümne erineva droonitüübi, alustades kõige väiksematest mudelitest ja lõpetades suurte lennumasinatega, mille külge võib kinnitada ligi 100 000 eurot maksva kaamerakomplekti.
Niivõrd lai valik ei ole tema sõnul tekkinud soovist võimalikult palju tehnikat kokku osta.
„Droonidel on juba tükk aega tagasi saabunud spetsialiseerumise staadium. Isegi ühe filmivõtte käigus võib kasutusele tulla kolm-neli erinevat tüüpi ja valik sõltub ennekõike ülesandest,“ räägib Jaan.
Ühe projekti puhul võib olla vaja väga kvaliteetset öist pilti, teise puhul aegluubis kaadreid. Mõnikord peab droon olema nii väike, et sellega saaks lennata läbi jalgrattaraami. Vahel ei ole drooni ülesanne aga üldse filmida.
„Mõnikord valgustame filmimise asemel hoopis näitlejat LED-lambiga. Erinevaid ülesandeid on väga palju,“ toob ta näiteks.
Seetõttu ei saa tehnika valikul lähtuda ainult sellest, milline droon on kõige uuem või kõige kallim. Oluline on, mida konkreetsel võttel saavutada soovitakse ja millistes tingimustes tuleb lennata.
Miks rendib tehnikat inimene, kellel on endal nii palju droone?
Kuigi Jaan ja tema meeskond üritavad hoida enda kasutuses kõike tööks vajalikku, tuleb ka neil ette olukordi, kus mõistlikum on vajalik tehnika rentida.
Kõige sagedamini juhtub seda siis, kui mitu võtet satub samale päevale või nädalale ning olemasolevast tehnikast ei piisa kõigi meeskondade varustamiseks.
„Paraku kõike ei jaksa ise osta ja Eesti turg ei ole nii suur. Mul on tegelikult väga hea meel, et Droon.ee seda teenust pakub,“ ütleb Jaan.
Tema sõnul ei ole tehnika rentimine teenusepakkuja jaoks sugugi lihtne ettevõtmine. Kaameratehnika rendis liigub isegi ütlus „it’s a rental – don’t be gentle“, mis viitab sellele, et inimesed ei pruugi renditud seadmeid alati sama ettevaatlikult kohelda kui enda omi.
Droonide puhul on risk veel suurem.
„Erinevalt tavalisest kaameratehnikast on droonipiloodi veal tihtipeale valusamad tagajärjed ja rendiettevõttel tuleb selle kõigega arvestada,“ märgib Jaan.
Millist tehnikat Jaan kõige sagedamini rendib?
Droon.ee valikust on Jaan viimasel ajal kõige rohkem kasutanud DJI Inspire 3 ja DJI Mavic 4 Pro droone.
Inspire 3 rendib ta sageli varuseadmeks. Filmivõtetel peab tehnika toimima ning rikke või õnnetuse tõttu ei saa tervet võttepäeva lihtsalt katkestada.
„Ta on meil ilusti kohvrisse pakitud ja sõidab kaasa igaks juhuks. Filmivõtete puhul on meil alati tagavaratehnika kaasas,“ selgitab Jaan.
Mavic 4 Pro droone kasutatakse aga näiteks otseülekannetel, kus on vaja korraga lennata mitmes erinevas asukohas. Sellisel juhul ei pruugi ühest või kahest enda droonist piisata, isegi kui igapäevase töö jaoks on vajalik tehnika üldiselt olemas.
Inspire 3 pildikvaliteet muutis filmitööstuse ootusi
Kui küsida Jaanilt, kas mõni seade on teda kasutamise käigus päriselt üllatanud, tunnistab ta, et DJI toodete puhul tuleb seda pigem harva ette. Seadmete omadused on professionaalidele tavaliselt teada juba enne nende müügile jõudmist.
Kunagi tegi ta ühes telesaates isegi ennustusi selle kohta, millised võiksid olla droonide järgmised arengusuunad. Suures plaanis on need täide läinud: droone on järjest lihtsam kasutada, lennuajad on pikenenud, lisandunud on rohkem drooni ja pilooti kaitsvaid sensoreid ning kaamerad muutuvad üha paremaks.
Kui midagi siiski esile tõsta, nimetab Jaan DJI Inspire 3 kaamera kvaliteeti.
„Veel kolm-neli aastat tagasi oli ikkagi ootus, et lendame suure drooni ja „päris“ kaameraga. Nüüdseks on sensorite kvaliteet läinud nii kõrgele, et väga harva sellest enam ei piisa,“ räägib ta.
Jaani jaoks oli üllatav ka see, kui kiiresti võtsid operaatorid uue generatsiooni Inspire’i omaks.
„See oli selline tore ja meeldiv üllatus, et filmitööstus tervikuna ei jäänud liiga pikaks ajaks kinni mentaliteeti „meil on vaja oma head kaamerat kasutada“, vaid oskas ratsionaalselt hinnata seda meeletut hüpet, mis toimus Inspire 2 ja Inspire 3 vahel.“
Kõigepealt mõtle läbi, milleks sul drooni vaja on
Kui Jaan peaks soovitama videograafile või sisuloojale mõnda kindlat seadet, ei alusta ta tegelikult konkreetsest mudelist, vaid sellest, mida drooniga teha soovitakse.
„Mingil hetkel defineerisin drooni enda jaoks tööriistana, mis lubab kaamerat liigutada peaaegu piiranguteta kolmemõõtmelises ruumis,“ ütleb ta.
Seega tasub kõigepealt hinnata, kas projekti juures on drooni kasutamine üldse mõistlik. Arvestada tuleb propellerite müra, õhku paiskuva tolmu, tuule- ja vihmatundlikkuse ning ohutusnõuetega.
Kui need piirangud konkreetse võtte puhul olulised ei ole, tuleb vaadata enda eelarvet ning võrrelda droonide kaamera- ja lennuomadusi.
„Ja siis šoppama. Või noh, miks mitte ka rentima?“ lisab Jaan.
Kas renditehnika tähendab kehvemat seisukorda või puudulikke komplekte?
Üks levinud kartus renditehnika puhul on, et seade võib olla halvas seisukorras või komplektist puudub mõni oluline lisatarvik.
Jaani isiklik kogemus Droon.ee-ga on olnud positiivne.
„Tehnika on ikkagi väga heas seisus ja ma ei pea muretsema, kas kõik vajalik on komplektis olemas,“ ütleb ta.
Samas soovitab ta rendikomplekti sisu alati üle kontrollida. Minevikust on talle teada juhtumeid, kus mõni oluline tarvik võis puududa.
„Väga ammu ei saanud näiteks ND-filtreid kaasa ja kui ise ei osanud küsida, võis rentides hätta jääda. Viimased paar aastat ei ole minul isiklikult sellega ühtegi probleemi olnud,“ räägib Jaan.
Rentida tasub nii professionaalil kui ka hobikasutajal
Jaan tunnistab, et kasutaks võimaluse korral isegi ainult renditehnikat.
„Kui oleks võimalik garanteeritult ööpäev läbi tehnika kätte saada, kasutaksin ausalt öeldes ainult renditeenust. Kuna see ei ole praktilistel põhjustel võimalik, pean siiski ka ostma ja omama,“ selgitab ta.
Renditeenust soovitab ta aga julgelt ka hobikasutajatele. Kui inimesel on olemas näiteks väiksem DJI Mini või Lito ning sellega lendamine tuleb juba kindlalt välja, võib mõne konkreetse projekti või lihtsalt proovimise jaoks rentida suurema, kallima või parema pildikvaliteediga mudeli.
Näiteks võib väiksem droon jääda hätta tugeva tuulega rannaalal. Sellises olukorras ei ole tingimata vaja endale uut seadet osta, vaid projekti jaoks võib rentida DJI Mavic 4 Pro.
„Katsetamise käigus sain selle allatuult kihutama 140 kilomeetrit tunnis. Ikka väga võimas elukas,“ kirjeldab Jaan.
Mudelite vahetamine ei tohiks tema sõnul kogenud kasutajale ka erilist raskust valmistada, sest droonide juhtimispõhimõtted on üldiselt samad.
„Minimaalsed erinevused on, aga kui oskad lennutada ühte, siis suurema või väiksema peale kolida on käkitegu.“
Drooni juhtimise oskust võrdleb ta jalgrattasõidu või sukeldumisega. Kui põhitõed on kord selgeks saadud, piisab hiljem mõnest värskenduslennust, et ennast uuesti kindlalt tunda.
Õige tehnika võib määrata terve projekti õnnestumise
Jaan rõhutab, et tehnika ise ilma õige kasutamisoskuseta tulemust ei loo. Samas liiguvad droonid tänu järjest targematele funktsioonidele tasapisi selles suunas, et mõne ülesandega saab tehnika hakkama isegi paremini, kui inimene suudaks.
Mõne projekti puhul on õige seade aga kogu idee teostamise eelduseks.
Ühe näitena meenutab Jaan Tallinki projekti, mille jaoks kasutati nende enda tuunitud DJI Inspire 2 drooni. See võimaldas tõusta õhku liikuvalt laevalt, püsida laeva kõrval avamerel ning lennata piisavalt kiiresti, et soovitud kaadrid kätte saada.
„Ükski teine droon ei oleks meil tol hetkel võimaldanud seda ohutult teha ilma pildikvaliteedis järeleandmisi tegemata,“ räägib ta.
Seega ei ole küsimus alati selles, milline droon on kõige võimekam, vaid milline neist võimaldab konkreetse projekti soovitud viisil ja ohutult ellu viia.
Millal tasub rentida?
Jaani enda põhimõte on lihtne: kui mõnda asja kasutatakse harva, on seda mõistlikum rentida kui osta.
See võib tähendada lisadrooni professionaalse võtte jaoks, parema kaameraga mudelit ühe konkreetse projekti tarbeks või võimalust uut seadet enne ostu rahulikult proovida.
„Üldiselt üritan järgida põhimõtet, et kui ma mingit asja kasutan harva, siis pigem rendin, kui ostan,“ ütleb Jaan.
Kui seda ütleb inimene, kelle kasutuses on üle kümne erineva droonitüübi, tasub enne järgmist suuremat tehnikaostu korraks mõelda, kas vajalikku seadet on tõesti pidevalt tarvis või piisaks mõne projekti puhul hoopis rentimisest.