Robotid hariduses ei ole enam tulevikuteema, vaid järjest praktilisem osa tänapäevasest õppest. Humanoidrobotid ja teised robootikaplatvormid pakuvad õpilastele ja tudengitele uusi võimalusi tehnoloogia tundmaõppimiseks
Programmeerimist saab õppida ekraanil, aga robot paneb koodi päriselt liikuma. Kui õpilase kirjutatud programm paneb robotkoera trepist üles kõndima või humanoidi kätt tõstma, saab teooriast kohe kogemus. Selles artiklis vaatame, mida robotitega õppida saab, milline robot sobib koolile ja milline ülikoolile ning kuidas õppetöös sellega alustada.
Mida robotiga õppida saab?
Robotiga õppides näeb õpilane või tudeng kohe, kuidas tema programm mõjutab roboti liikumist ja käitumist.
- Programmeerimine ja robootika: liikumisülesannete koostamine, juhtimisloogika ning programmide katsetamine füüsilisel robotil.
- Tehisintellekt ja arvutinägemine: projektid, kus kaamera- ja anduriandmeid kasutatakse objektide tuvastamiseks ning roboti käitumise juhtimiseks.
- Autonoomne liikumine: ümbruse kaardistamise, asukoha määramise, teekona planeerimise ja takistuste vältimise uurimine sobiva konfiguratsiooniga.
- Mehhatroonika ja automaatika: mootorite, andurite, tasakaalu ja juhtimissüsteemide ning riistvara ja tarkvara koostöö õppimine.
- Manipuleerimine: robotkäega komplekti puhul esemete haaramise ja teisaldamise ning liikuva aluse ja käe koostöö katsetamine.
- Õpilasprojektid ja teadustöö: interdistsiplinaarsed ülesanded, mis ühendavad programmeerimise, füüsika, matemaatika ja inseneeria.
Üldhariduses sobivad õpetaja juhitud demonstratsioonid ja lihtsamad ülesanded. Kutse- ja kõrgkoolides saab minna sügavamale arenduse ning katsetamise juurde.
Robootika, mida saab käega katsuda: Narva kolledž
Robotkoer kõnnib üle laboripõranda, peatub laua ees ja võtab robotkäega sealt eseme. Narva kolledžis on see osa tavalisest õppetööst. Meie partneril on kaks Go2 EDU robotkoera koos D1 robotkätega. Nii saavad tudengid ühe ja sama roboti peal katsetada nii liikumist kui ka esemete haaramist ning teooria jõuab kiiresti päris katsetusteni.
Iga kool õpetab robootikat oma moodi, seega ei paku me kõigile sama komplekti. Riistvara ja arendusligipääsu valime kooli õppeülesannete järgi. Õppetarkvara võib kool luua ise. Kui tuge on vaja, tuleme arendamisel appi.
Miks robootikat üldse tasub õppida?
Robotid liiguvad laboritest järjest rohkem päris töökohtadesse: tehastesse, ladudesse, energeetikasse ja teenindusse. Koos sellega kasvab vajadus inimeste järele, kes oskavad roboteid programmeerida, seadistada ja hooldada. Õpilane, kes on kord oma koodiga robotkoera liikuma pannud, mõistab paremini, kuidas tarkvara ja päris maailm omavahel kokku käivad.
Kuidas üks õppeprojekt võiks välja näha?
Oletame, et tudengite rühm saab ülesande: robotkoer peab leidma ruumist kindla eseme, selle juurde liikuma ja selle robotkäega üles tõstma. Üks ülesanne katab korraga mitu teemat.
- Tuvastamine. Esimene alamrühm õpetab kaamerapildi põhjal eset ära tundma.
- Liikumine. Teine alamrühm koostab teekonna, mis viib roboti takistusi vältides eseme juurde.
- Haaramine. Kolmas alamrühm programmeerib robotkäe eset võtma ja teise kohta viima.
- Kokkupanek ja test. Lõpuks pannakse osad kokku ja katsetatakse päris ruumis. Just siin selgub, mis teoorias töötas ja mis mitte.
Sellise projekti väärtus on selles, et vead on nähtavad ja konkreetsed. Kui robot läheb valele poole või ese kukub käest, tuleb leida põhjus ja see parandada. See on täpselt see tööviis, mida insenerid hiljem ka päris projektides kasutavad.
Milline robot koolile, milline ülikoolile
| Unitree Go2 EDU | Unitree G1 EDU | |
|---|---|---|
| Tüüp | Neljajalgne robotkoer | Humanoidrobot |
| Sobib | Gümnaasiumid, kutsekoolid, kõrgkoolide sissejuhatavad kursused | Ülikoolid, kõrgkoolid, teadus- ja arenduslaborid |
| Suurus ja kaal | 70 × 31 × 40 cm, 15 kg | Kõrgus umbes 1,3 m, umbes 35 kg |
| Andurid | 4D LiDAR L1, sügavus- ja lainurkkaamera | Sügavuskaamera, 3D LiDAR, 4 mikrofoni |
| Tööaeg | Kuni 2 h (lisaakuga 2–4 h) | Umbes 2 h |
| Arendus | ROS, C++; valikuline NVIDIA Jetson Orin Nano (kuni 40 TOPS) | NVIDIA Jetson Orin NX 16 GB (100 TOPS); 23–43 liigest olenevalt versioonist |
Lühidalt: Go2 on parem esimene robot. See on väiksem, vastupidavam ja programmeerimise alustamiseks lihtsam. G1 on ülikoolide ja laborite tööriist, kus uuritakse inimesesarnast liikumist ja tehisintellekti.
Kuidas alustada?
- Pane paika eesmärk. Kas robot on programmeerimistundide, lõputööde või teadusprojekti jaoks? Sellest sõltub, milline mudel sobib.
- Alusta ühest ja liigu siis suurema koguse juurde. Üks robot ja rühmatöö on parem kui mitu robotit, mida keegi ei oska kasutada.
- Valmista ette õpetaja. Esimesed tunnid peab õpetaja ise läbi proovima. Tootja dokumentatsioon ja näidiskood teevad alguse lihtsamaks.
- Seo robot päris ülesandega. Näiteks “leia ruumist punane ese” või “käi koridor läbi ja tee kaart”.
Tahad rohkem teada, kuidas robotid õppetöös ja arenduses toimivad?
Tallinna Tehnika Kõrgkoolis toimub demopäev 10.11.2026. Meridein, Droon.ee ja TTK, arutlevad, millised tehnoloogiad on juba kasutusvalmis ja rakendatavad, millised piirangud vajavad veel ületamist ning kuidas leida ettevõtte vajadustele sobiv robotlahendus.
Kas soovid teada, milline robot sinu kooli või laborisse sobib?
Võta ühendust: robotics@meridein.ee
