poiler alert – jah, saime! Olen fotograafina droonide maailmas tiirelnud varsti pea kümme aastat ning omanud erinevaid mudeleid väikestest kipakatest suurte droonideni. Selle aja jooksul on toimunud tohutu tehniline areng.
Üks tähelepanuväärsemaid oli kahtlemata suuremat sorti Dji Inspire 2, mille rikkalik objektiivide valik (15, 25 ja 45mm) muutis selle tõeliseks lendavaks fotostuudioks. 2021. aastal loobusin sellest siis kui turule jõudis Mavic 3. Mavic 3 on olnud väga väga hea töödroon mulle, aga jäin selgelt puudust tundma ühest olulisest erinevusest Inspire 2 aegadest – pikematest objektiividest, mis laiendas oluliselt loomingulist mänguruumi. Mavic 3 Pro tulles sai nüüd lõpuks see ka lahendatud.
Ma selles artiklis ei keskendugi üleliia muule – kõik on sama hea kui enne, akud ja lennuomadused ning kõige selle kohta kohta leiab rohkelt ülevaateid. Räägime kaameratest ja eelkõige foto vaates.
Võrdlus teistega ja uuendused
Eelmine mudel – ehk Mavic 3 – omab suurepärast 24mm objektiiviga Hasselblad kaamerat ja selle turjale pandi 160mm suhteliselt niru pehme pildiga kaamera, mis kõlbab küll vaatlemiseks, aga sealt ei saanud kvaliteetset loomingut ning töös ei kasutanud ma seda kunagi. Seda mudelit muide enam ei müüdagi – nüüd on DJI Mavic 3 Pro (3 kaameraga) ja DJI Mavic 3 Classic (1 kaameraga).
Mavic 3 Pro tõi kaasa korraga 2 muudatust – tele on nüüd lausa 166mm ja tunduvalt parema pildiga. Lisaks tuli kampa kolmas – oluliselt praktilisem f2.8 fix avaga 70mm. See 70mm ongi Mavic 3 Pro mudeli kõige unikaalsem ja drooniloomingut täiendav uuendus. Mavic 3 Pro eelised Inspire 3 ees on seega – väiksem, vaiksem, ohutum, 5x soodsam, pikem lennuga ja 3 objektiivi pardal. Inspire 3 eelisteks jääb muidugi fotograafi vaates täiskaaderkaamera. Aga need 3 objektiivi pidevalt pardal on ülimegamugav, sest ei pea vahepeal tagasi tulema, maanduma, objesid vahetama ja nii iga rakursiga. Kui vahest on head valgust loetud minutid, siis lihtsalt ei jõuagi vahetama.
Niisiis on meil nüüd pardal 3 kaamerat.
Peakaamera: lainurk 24mm
- 24mm, f2.8-f11
- Micro Four Thirds sensor (ca veerand täiskaadrist)
- 20 Mpx (5280×3956px)
See on sama mis eelmisel mudelil, suurepärase pildi ja dünaamikaga Hasselblad. Oma klassi kindlasti parim kaamera, kvaliteetne lainurk.
Uudis: pool-tele 70mm
- 70mm f2.8 (fix ava)
- 1/1.3 tolline sensor (ca 76% tollist)
- 48 Mpx native (8064×6048px) või 12 Mpx binditud (4024 × 3016px)
Kenasti terava pildiga ja arvestades suhteliselt väikest sensorit – täiesti hea kaamera. Mulle tundub, et ta on võrreldav DJI Mini 3 Pro kaamera kvaliteediga, ka parameetritelt on sarnane sensori suurus, klaas on muidugi teine (pooltele).
Väga praktiline vahemik, mis minu töös väljendub tihti selles, et saab ruumi nö kokku tõmmata. Kui tavaline lainurkkaamera pildistab näiteks hoone taamal oleva vanalinnavaate inimsilmast kaugemale (ja see ei ole just objekti müügiargumente võimendav), siis 70mm toob selle objekti suhtes 3x lähemale ja on inimsilmale palju tõesem. Inimsilma “fookuskaugus” on tajutav kusagil 50-70mm vahemikus.
70mm on kasutatav ka pimedas. Tuulega pole veel proovinud.
Samuti on sellega mugav pildistada detaile, aga miks mitte ka üritusi jms ligipääsupiiranguga kohti, olles ise turvaliselt kaugemal või keelualast väljas. Näitena kasvõi Stenbocki maja või Riigikogu loss, mis vajaksid eelnevalt loa taotlemist.
Videos võimaldab see ägedat parallax-efekti, kus esiplaan ja tagaplaan liiguvad üksteise suhtes kihiti.
Nagu teleskoop: 166mm tele
- 166mm f3.4 (fix ava)
- 1/2 tolline sensor
- 12 Mpx (4000×3000px)
166mm. Droon ja ise asusin sel hetkel linnahalli Circle K juures:
See nö 7x suum on tegelikult üsna ebapraktiline fookuskaugus droonile. Väga hästi on see sobinud Ukrainas luuredrooniks, olles seal ülipopulaarne, sest digisuum ulatub koguni 28x-ni.
166mm video:
Tele on nüüd valgem f3.4 ja oluliselt (!) teravam kui eelmine 160mm. Teatud olude jaoks täitsa kasutatav, näiteks sotsiaalmeedia postitused, loodusvaatlused jms. Iseenesest klaas on päris terav, värvid ja muu vajab aga rohkem töötlemist.
Iga kaamera võttenurgad:
Avastasin enda jaoks ühe huvitava võimaluse veel – kui hõljun sellega madalal merevee kohal, saan rahulikult filmida eelmatoimetavaid lindusid neid segamata. Üllatavalt stabiilne kaamera annab välja 4K video, kuigi jääb pildikvaliteedilt oma lühematele vendadele mõnevõrra alla.
Siin suumi võimekuse näide. 3x ja 7x on väga pädevad, ülejäänud on juba digisuum.
C2 märgistus ja A2 kategooria, eksam
Paraku on Mavic 3 Pro mõnikümmend grammi raskem, üle 900g, mistõttu kuulub see C2 klassi (ametlik märgistus on peal) ja liigitub seetõttu A2 käitamise kategooriasse. Tavaline Mavic 3 on C1 ja A1.
Muide Eesti droonireeglitest ja droonikaardist üldisemalt on mul artikkel siin. Avatud kategooriast (A1, A2, A3, kuhu alla kuuluvad C0, C1, C2 ja C3 märgistusega droonid) lähemalt saad lugeda Transpordiameti kodukalt. Seal on ka väike tööriist, millega saad testida, mis kategoorias sa lendad.
Peamine erinevus on selles, et rakenduvad mõningad täiendavad piirangud ja peab sooritama A2 eksami. Eksam pole õnneks keeruline, koosneb suuremas osas ilmateadmistest ja viisidest ohutumaks lendamiseks. A2 õppematerjalid leiab Transpordiameti kodukalt 3 peatüki jagu.
Kuna Mavic 3 Pro omab ametlikku C2 märgistust siis:
- Inimgruppide kohale ei tohi lennata
- Inimestest peab hoidma 30m kaugusele või 5m kaugusele low speed reziimil
- Inimestest peab hoidma eemale arvestades ka 1:1 reeglit ehk kõrgus = kaugus inimestest. Näiteks 50m kõrgusel lennates pead olema 50m kaugusel
- A2 eksam peab olema tehtud
Kui sul on mingi teine droon, mis on kaaluvahemikus 900g kuni 2 kg, aga PUUDUB ametlik C-märgistus, siis on reeglid rangemad:
- 50m inimestest
- A2 eksam peab olema tehtud
A2 eksami soorituseks pead lois‘ist esitama taotluse:
Logi sisse > Taotlused > Alusta uut taotllust > Kaugpiloodi A2 pädevustunnistuse taotlus
Seejärel saad meili registreerumiseks eksamile. Valid aja ja eksam toimub Ark’i Mustamäe teenindusbüroos Heli 6. Uksest sisse ja infotädi juhendab kus toimub. ID kaart kaasa.
Eksamis on 30 küsimust (teemad needsamad kolm A2 õppematerjali peatükki), aega 45 minutit, tahvelarvutil valikvastused. Mul võttis ca 10 minutit ja 100% tulemus, polnud keeruline. A2 materjalid lihtsalt loe-kuula läbi paar korda.
Küsitakse näiteks turbulentsidest (tee vahet näiteks mehaanilisel (metsad, hooned) ja termilisel (päikesesoojusest tekkiv õhuliikumine)), külmast paar küsimust, akudest W ja Wh teemadel, 1:1 reegli kohta (kui lendad 20m kõrgusel, pead olema 20m kaugusel inimeset), tuule mõjust, propelleritest, õhu hõredusest jms.
Kokkuvõtteks
DJI Mavic 3 Pro on see droon, mida ma fotograafina olen aastaid oodanud. Ta on väike, vaikne, suhteliselt ohutu, mõistliku hinnaga, kauakestva akuga ja unikaalse 3-kaameraga otse pardal.
Uudne 70mm on kindlasti see, mis leiab mu loomingus aktiivselt rakendust. Esimesed tellimused on juba väga positiivse tagasisidega selles osas. Muidugi on veel parendamisruumi, aga seda on alati ja tulevikumudelid seda kindlasti ka toovad. Elame väga põneval ajal!
Pildid: Kaupo Kalda ja DJI.com
PS. Kui minult küsitakse – kust ma soovitan droone osta – siis vastus alati sama – maaletoojalt droon.ee, kes tagab sulle ka tugeva klienditoe ja hoolduse.
70mm näide
