Kes on Martin Küngas?

“Visuaalimaailmas olen veel nooruke ja ammuli sui ringi käiv entusiast. Fotograafia ja videograafia maailma ilu, võlu ja valu olen hobikorras ja teadlikult proovinud harrastada vahest ainult poolteist aastat.

Kuigi lapsena avasin Konica seebikarbi tagakaant poole pildistamise ajal ja aastaid hiljem sünnipäevakingiks saadud Canon 100D-ga mitu aastat automaatrežiimis pildistasin, imbus plaanidesse ikkagi soov õppida fotograafia telgitaguseid ja ka teha linnulennult abstraktseid võtteid maastikust. Kohalikest noortest pildikangelastest nii Karl Kirt kui Priidu Saart on heas mõttes süüdi mind aerofoto suunda tõukamisega oma Instagrami seina mõjutusel. Vaat kuidas sotsiaalmeedia inspireerib!

Seega 2019 suvel arvasin, et aitab ainult mõtlemisest, tuleb samuti pisikese lennumasina piloodiks hakata – soetasin endale Mavic 2 Pro drooni. Oi kuidas käsi värises kui esimest korda kõik instruktsioonid ära õppinuna drooni õhku tõstsin ja see ikkagi äärepealt puusse pistis. Olin nii uhke nende orbiteerivate ja täiesti stabiilsete filmikaadrite üle. Lisaks kõrgustest loodust kadreerides, oli hinges ärevuse kõrval ka hetke jäädvustuse saavutusrõõm.

Droon oli algselt ainult tööriist. See oli justkui vaid käepikendus või nurga tõstuk selleks, et piltide ja videode perspektiivi muuta. Nüüd on hoopis uued mõõtmed tekkinud. Droon tõmbab mind endaga kaasa iga kord, kui ekraan käivitub ja sumin taevasse kaugeneb. Justkui hüpnoos. Justkui meditatsioon. Osa minust on seal taevalaotuses selles tuultes vuhisevas droonis, liikudes, peatudes ja jäädvustades läbi selle väikse sumiseja. Osalt olen seal üleval ja täiesti vaba maistest piirangutest. Kuni siis piiksumine annab märku, et mehaaniline putukas tahab koju tagasi.

Lisaks õhuvisuaalidele hakkasin ka maa peal rohkem subjekte kaadrisse püüdma, nii telefoni, peegelkaamera kui ka filmikaameraga. Ja isu aina kasvab. Nüüd kõnningi aeg-ajalt metsades, külades või veel seni külastamata paigus seljakotiga, kus sees droon ja paar kaamerat. Nii igaks juhuks – mine tea, mis kompositsiooni mõte pähe tulla võib.

Aa, ja värsketele drooniomanikele soovitus – ärge arvake, et droonikindlustus DJI Care Refresh pole teie jaoks. Mina arvasin nii, aga pärast esimest drooni päriselt puusse kihutamist sain oma veast aru. Ja see ei jäänud ainsaks korraks. Minusuguste uljaspeade jaoks ongi see kindlustus loodud.

Mis mulle jäädvustamise ja jäädvustuste juures veel meeldib, on see fakt, et nii palju tubli silma ja viitsimisega fotograafe olen kohanud visuaalimaailma radadel. Alates fotograafia õppejõududest kuni sõprade Märdi ja Kerdini välja, kellega jäime pikemalt ka fotograafiateemalist podcasti tegema ja seeläbi ka teistele selle maailma telgitaguseid avama. Kujuta pilti – selline nimi saigi podcastile. Muigad? Me ka, iga osa salvestades.

https://soundcloud.com/kujutapilti

https://visualteam.online/

Paljud fotograafid, kui neilt küsida, et mida tulevikus rohkem tahad teha, vastavad, et videot. Mina pole ka erand. Ei tea kas tulevik ongi video päralt? Enne paarikümnekilose kaamera ja rakmete kasutamist tuleb aga videomaailmas veel nii palju õppida. Ja drooniga sõita. Ja filmida. Ja pilti teha.”

Kommuun: https://visualteam.online/

Instagram: https://www.instagram.com/martinkyngas/

Youtube: https://www.youtube.com/channel/UC6IfkPWJKAqhTs5mU9Tr6FA 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.