DJI Zenmuse H30 seeria kaamerad on suur samm edasi esmareageerijate töö hõlbustamisel

DJI Zenmuse H30 seeria kaamerad on suur samm edasi esmareageerijate töö hõlbustamisel

Zenmuse H30-seeriasse kuuluvad H30T ja H30 mudelid on kasutatavad iga ilmastikuga ning igal ajal. Need kaamerad on ehitatud töötamiseks karmimates tingimustes omades IP54 tolmu- ja veekindlusklassi ning sujuv töö on võimalik temperatuuridel vahemikus -20° kuni 50° C.

Mõlemad produktid sisaldavad lainurkkaamerat, suumkaamerat, laserkaugusmõõtjat ja NIR-lisavalgustit. Lisaks on H30T varustatud infrapuna soojuskaameraga.

Zenmuse H30 on varustatud nelja mooduliga: lainurkkaamera, suumkaamera, laserkaugusmõõtja ja NIR-lisavalgustit. Zenmuse H30T’l on lisaks Zenmuse H30 moodulitele veel infrapuna soojuskaamera. Mõlemad kaamerad ühilduvad nii DJI Matrice 300 RTK (vajalik DJI RC Plus juhtpuldi olemasolu), kui ka Matrice 350 RTK droonidega, kasutades intelligentseid algoritme nii päevase kui ka öise nägemise parandamiseks.

Kõrge resolutsiooniga nägemine

Zenmuse H30 seeria on varustatud 40-megapikslise suumkaameraga, mis suudab pakkuda kuni 34x optilist ja 400x digitaalset suumi, et operaatoril oleks võimalik väiksemaid detaile nagu näiteks sõiduki numbrimärki veelgi kaugemalt ja selgemalt. Elektrooniline udususe eemaldusfunktsioon parandab pildi selgust hämarates ja niisketes tingimustes, mis on kasulik hädaolukorras päästetöödel ja rutiinsetel kontroll-lendudel

Pildistabilisaator tagab stabiilse pildi, mis on oluline näiteks elektriliinide kontrollimisel. Laserkaugusmõõtja aitab koguda täpset positsioneerimisteavet 3-3000 meetri vahemikus asuvate objektide kohta. Võrreldes eelkäija H20 seeriaga on laserkaugusmõõtja võimekus paranenud rohkem kui kaks korda.

Päeva- ja öörežiimid

Vähese valguse korral on võimalik kaamerad ümber lülitada öörežiimile, mis parandab öist nägemist tänu infrapunavalgustusele. Täisvärviline öönägemise ja mustvalge öönägemise režiim on kasulikud otsingu- ja päästeülesannete puhul. Smart Capture režiim kohandab automaatselt heledust, tagades loomulikud üleminekud valguse ja pimeduse vahel.

Täiustatud termokaamera võimekus

H30T infrapuna termokaameral on eelkäijaga võrreldes neli korda parem resolutsioon 1280×1024, laiendatud temperatuuri mõõtmise vahemik -20°C kuni 1600 °C ja 32x digitaalne suum. Kõik see võimaldab tuletõrjujatel hõplsasti tuvastada kuumkohti ja ka kõige väiksemaid temperatuurierinevusi. Ülikõrge eraldusvõimega infrapunapildi funktsioon tagab selged pildid suurema suumi korral ning link-suumi funktsioon võimaldab visuaalse ja termopildi kõrvuti asetamist ja samaaegset inspekteerimist.

Demomudelid on nüüd meie esindussalongis aadressil Villardi 22 tutvumiseks olemas. Tule ja veendu uue põlvkonna võimekuses enda silmaga!

Küberturvalisusega seotud probleemid Ameerika turul

Küberturvalisusega seotud probleemid Ameerika turul

Droonitootja DJI on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et ära hoida potentsiaalset majanduslikku mõju, mis võib tekkida USA-s, kui selle droonid satuvad musta nimekirja. Viimase Esindajatekoja aruande kohaselt on DJI üksikasjalikult kirjeldanud oma pingutusi ja meetmeid selle olukorra lahendamiseks, rõhutades samas, et need tegevused ei mõjuta tarbijasektorit.

DJI on vastanud muredele seoses Hiina kommunistliku partei (CCP) sekkumisega, võttes kasutusele mitmeid meetmeid, et tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus. Üks neist meetmetest on spetsiaalse veebilehe loomine, kus jagatakse fakte ja vastatakse küsimustele seoses nende tegevusega, sealhulgas CCP droonide seadusega (Countering CCP Drones Act).

Samuti on DJI tegelenud aktiivselt teavitustööga, püüdes kummutada ilmenud teadmatust ja valeinformatsiooni. DJI on keskendunud teabe jagamisele ja suhtlemisele, et selgitada välja tegelikud faktid ning lükata ümber ekslikud arusaamad ja spekulatsioonid.

Musta nimekirja sattumine võiks kaasa tuua märkimisväärseid tagajärgi droonitööstusele, mis ulatuks kaugemale DJI-st endast. See võiks mõjutada oluliselt ka teisi ettevõtteid ja tarnijaid, kes sõltuvad DJI droonide kasutamisest oma äritegevuse toetamiseks. Seega on DJI teinud olulisi jõupingutusi, et leida lahendusi ja vältida negatiivset mõju nii enda kui ka teiste ettevõtete jaoks, kes tegutsevad selles valdkonnas.

Kuigi DJI on selgitanud oma pingutusi ja tagamaid, jääb oluliseks jälgida olukorra arengut ja näha, kuidas need jõupingutused mõjutavad droonitööstust ja selle sidusvaldkondi tulevikus. Oluline on jätkata teabe jagamist ja dialoogi, et saavutada selgus ja usaldusväärsus selles küsimuses.

Antud olukorras ei ole Droon.ee meeskonnale teadaolevalt ühtegi tõendatud küberturvalisusega seotud põhjust, miks USA peaks keelama DJI droonide kasutamise oma avalikus sektoris. Droon.ee näeb vaeva selle nimel, et välistada oma brändide puhul (Hiinast või mitte) igasuguse tegevuse läänemaailma julgeoleku vastu ja aitab oma klientidel seadmete kasutamisel järgida häid küberturvalisuse tavasi. Hetkel ei näe me põhjust karta, aga me ei lase ka oma valvsust alla ja toimetame alati selle nimel, et meie klientidel oleks käes maailmaklassi tehnika.

Loe rohkem fakte ja vastuseid seoses CCP droonide seadusega DJI ametlikult veebilehelt: DJI Viewpoints – Get the Facts: Countering CCP Drones Act

DJI ZENMUSE L2 esimesed kasutuskogemused

DJI ZENMUSE L2 esimesed kasutuskogemused

Mina, blogipostituse kirjutaja, olen Mart Rae ja toimetan insenerina omaenda ettevõttes Rae Geodeesia OÜ. Enam kui kakskümmend tööaastat olen olnud ehitusega seotud ja kui mitte kogu aeg platsil mõõdistanud, siis hinges ikkagi alati olnud geodeet. Esimesed 14a töötasin Nordeconi kontsernis alustades abigeodeedi kohal ja lõpetades peageodeedina. Vahepeal tuli põgus kõrvalepõige geodeesiaettevõtte tegevjuhiks, aga viimased viis aastat olen toimetanud geodeedina omaenda ettevõttes. Märksõnad nagu mõõdistamine, projekteerimine, 3d mudelid, masinjuhtimine, BIM jmt kuuluvad mu igapäevatöö juurde ja selle kõige käigus olen jõudnud olukorda, kus droonidega toimetamine on mu tööelu ja kohati isegi vaba aja lahutamatu osa.

Rae Geodeesias teostame, nagu nimigi viitab, erinevaid geodeetilisi töid – alates ehitusmärkimistest, teostusmõõdistustest, mahtude arvutamisest kuni suurte alade kaardistamisteni. Huvitaval kombel on välja kujunenud, et pea pool meie käibest moodustavad mehitamata õhusõidukite abil teostatud tööd ja nende abil kogutud andmete analüüs ja töötlemine.

Parafraseerides Agu Sihvkat, siis selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest ja püüan teha väikese sissejuhatuse mõõdistusmaailma üldiselt.

Kui tavapäraste mõõdistuste peamisteks töövahenditeks on RTK GNSS vastuvõtjad (maakeeli gepsud), elektrontahhümeetrid, või kasvõi mõõdulint,  siis järjest enam kasutatakse mõõdistamiseks ka laserskännereid, mehitamata õhusõidukeid või muid kaugseire võimalusi. Rae Geodeesias on välja kujunenud, et enamus droonidega tehtud töid kasutavad fotogramm-meetriat tulemuse saamiseks.

Kui püüan võimalikult lihtsalt nende erinevate mõõdistuste erisusi selgitada, siis nö. tavapärane mõõdistus (e. kontaktmõõdistus) tähendab, et keegi peab konkreetse mõõdistatava punkti peale jalutama, sellele osutama või välja otsima. See tähendab, et ükskõik, mida mõõta vaja on, seda on vaja otse näha, ning vajadusel sinna ligi pääseda. Ligipääs võib teinekord olla üsna keeruline.

Joonis 1, 2, 3, 4. Keeruline ligipääs kontaktmõõdistusel

Viimane omakorda tähendab, et mõningate tööde teostamine on ohtlik ja selle läbiviimiseks on vaja kasutada erivahendeid, ning rakendada täiendavaid meetmeid ohutuse tagamiseks. Näiteks tuleb leida või paigaldada kinnituskohad turvarakmete kinnitamiseks, rentida tõstukeid, redeleid jmt. See teeb tööde läbiviimise aeganõudvamaks ja kulukamaks, eriti olukorras, kus ehitusplatsil on ka mitmeid muid masinaid ja inimesi liikumas.

Joonis 5, 6, 7, 8. Ohtlikus ning erivahendite kasutamine

Muud meetodid nagu laserskaneerimine, fotogramm-meetria, LiDARiga mõõdistus või sonar võimaldavad teha mõõdistusi kaugemalt ilma tingimata mõõdetava punkti juures käimata ja hankida korraga suure hulga kvaliteetseid andmeid. Seda tüüpi lahendused võivad olla tavapärase statiivi peal kui ka autode, paatide, raske ehitustehnika, rongide või muude liikuvate masinate peal ja loomulikult ka (mehitamata) õhusõidukite külge installeerituna. Olgu nendeks siis multirootorid, lennukid, helikopterid, või minu poolest kasvõi kuumaõhupallid. See kõik võimaldab teha tööd kiiremini, ohutumalt ja vähemate ressurssidega. Selle postituse teema on siiski mehitamata õhusõidukitelt tehtavad tööd, seega kirjutan neist veidi rohkem. Üks enamlevinud viis andmete kogumiseks on fotogramm-meetria, mis on ka meie igapäevatöö osa.

Joonis 9. Fotogram-meetria definitsioon Eesti Entsüklopeediast

Tihti ootavad praktikandid kõige enam, et saaks näha mismoodi fotogramm-meetria tarvis drooniga välitöö välja näeb, ning kui näevad on selles pettunud, sest see, mis toimub lendamise ajal on kõike muud, kui midagi põnevat – lihtsalt üks täpp taevas, mis liigub automaatselt edasi tagasi. Tegelikkuses on kõige olulisemad osad need, mis eelnevad lendu tõusule. Alates kõikide vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisest, lõpetades konkreetse lennu planeerimisega. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse tarvis tuleb sõltuvalt töö eesmärgist paika panna lendamise plaan, kus on eelnevalt seadistatud lennu trajektoor, kaamera nurk, fotode ülekatted jpm. Meie kasutatav lennupark (DJI M300 RTK+DJI P1 täiskaader kaamera või varasemast  DJI Phantom 4 RTK-d) on viinud nende tööde tegemise võrdlemisi lihtsaks ja kergesti planeeritavaks.

Joonis 10. lennu planeerimine

Joonis 11. lennuplaan

Kui planeeritud lennud on tehtud, siis eduka tööpäeva lõpuks on meil tulemuseks ca. 500GB või rohkem fotosid (st. teinekord 20 000+ fotot), mida asume spetsiaalses tööjaamas töötlema. Tehes ära töötlemise protsessi, saame töö tulemuseks punktipilve, reljeefivarjutuse pildi, ortofoto, 3D-mudeli või muu sellise väljundi. Nende tulemuste abil saame koostada teostusjooniseid, arvutada tööde mahte, koostada projekte, analüüsida taimestikku ja teha veel paljut, mida klient esimese hooga ei tea soovida. Sellise tööprotsessi tulemusi võid näha näiteks Eesti Maaameti ja Google Mapsi kaardirakendusi kasutades.

Joonis 12. ortofoto

Joonis 13. töötlemine

Joonis 14. töötlemine

Joonis 15. ortofoto

Joonis 16. ortofoto

Joonis 17. ortofoto

Joonis 18. punktipilv

Joonis 19. punktipilv

Fotogrammmeetriline töövoog võimaldab meil võrdlemisi kiirelt mõõdistada üsna suure täpsusega suuri alasid. Kui töö korrektselt teostada, on tulemuste täpsus asukohas mõni sentimeeter. Aga on olukordi, kus LiDARi kasutamisel on eelised.

  • LiDARi töö põhineb tagasipeegeldunud laserimpulsilt kolmemõõtmeliste koordinaatide arvutamisel. Skaneerida võib nii õhusõidukilt (aerolaserskaneerimine) kui ka maapinnalt. LiDAR saadab välja valgusimpulsi, mis sihtkohta jõudes peegeldub tagasi seadmesse. Kuna laserskaneerimine toimib valguse kiirusel, mis on ligikaudu 0,3 m/ns, on võimalik arvutada valguskiire levimise teekonna pikkus seadmest pinnani, millelt valguskiir tagasi peegeldub.
  • Üheks LiDARi levinud rakenduseks on detailsete kaartide ja pinnamudelite koostamine, mida kasutatakse geograafias, geoloogias, geodeesias, geomorfoloogias, aga ka atmosfäärifüüsikas, metsanduses, põllumajanduses ja keskkonnauuringutes. Sel juhul on tegemist maapinna kaugseireviisiga.[1]


Joonis 20. Lidar https://et.wikipedia.org/wiki/Lidar

LiDARi kasutamisel saame samuti tulemuseks punktipilve, kõrgusmudeli ja teatud tingimustel ka ortofoto, aga LiDARi eelised tulevad välja siis, kui Fotogramm-meetria abil oleks töö teostamine keeruline, või annaks puuduliku tulemuse. Näiteks, kui peame mõõdistust tegema selliselt, et mõõdistatav pind pole selgelt silmaga eristatav – maapind on puude, heina või põõsatse all peidus.

Joonis 21. kõrge hein.

Sellisel juhul on LiDARi plussiks, et mõni laserkiirtest jõuab läbi rohu maapinnani ja saame erinevaid algoritme kasutades andmeid ka maapinna kohta. Samuti, kui meil on vaja mõõta midagi kõrgel õhus, nagu 330kv õhuliinid, siis on üsna kindel, et lendu korrektselt teostades läheb mõni laserkiir ka õhuliini pihta ja saame selle paiknemise kohta täpsed andmed kätte.

Joonis 22. elektriliinid

Joonis 23. elektriliinid

LiDARi esimeseks suuremaks miinuseks võib lugeda tema võrdlemisi kõrget hinda ja, võrreldes fotogramm-meetriaga, madalamat täpsus – eriti, kui LiDAR pakendada suurusesse, mida on võimalik kasutada mehitamata õhusõidukitega. Õnneks tuli mõnda aega tagasi turule üks esimesi piisavalt soodne ja samas vajalikku täpsust tagav LiDAR, DJI L1. Etteruttavalt neile, kes hüüavad “Yellowscan, Velodyne või teised?”, vastaks oma subjektiivse hinnanguga, et DJI L1 hinna ja kvaliteedi suhe oli ikka oluliselt parem.

Joonis 24. DJI M300 RTK + DJI L1

DJI L1ga teostasime näiteks 90km kõrgepingeliini teostusmõõdistuse Tartust-Valgasse. Esialgu oli L1 kasutamine planeeritud katsetusena, aga kui tulemused näitasid, et saame andmeid usaldada, siis mõõdistasime terve lõigu. Mõõdistamisel olid omad mured, millega esimese hooga ei osanud arvestada. Näiteks kevad-talvisel ajal kulus LiDARi soojenemisele hirmus pikk aeg. Aeg-ajalt tekkis olukord, kus mõned andmed ei salvestunud, ning lõik tuli üle lennata. Kalibreerimine tuli teostada iga 100 lennusekundi järel jpm. Samuti võis pika kitsa sirge koridori lendamisel ilma kontrollpunkte sisestamata juhtuda, et liini ots läks näiteks 15m asukohast mööda, kui seda kontrollpunktidega võrrelda. Nagu tihti sellistel juhtudel on, võib mure olla tihendis puldi taga, vahel aga selles, et polnud rakendatud kõiki vajalikke meetmeid töö edukaks läbiviimiseks. Kui nüüd keegi küsib, et mis need meetodid on, siis selle teadasaamiseks tuleb tulla mõnele mu loengule – kõiki saladusi ja nippe ei saa ju niisama reeta. Tegemist oli igatahes ägeda tööriistaga, kuid mitte veel sellisega, mida oleks ummisjalu ostma tormanud.

Seetõttu oli mul hea meel olla oktoobris Berliinis, Intergeo messil, kui DJI tutvustas uut LiDARit, DJI L2. Uus LiDAR tekitas messil põnevust ja DJI ala ümber kogunes rahvamass, mis ummistas ligipääsu ka paljude teiste boksideni ja tänapäevale omaselt üles sirutatud kätel telefonidega filmides püüti kõike kuskile üle kanda. Minugi kõrval oli keegi, kes tegi samasugust live blogi iga esitluse lause kohta, nagu meil kohata võib siis, kui Jüri Ratas parteid vahetab. Ei osanud mõõdistusvahendeid nii põnevateks pidadagi. Seda suurem oli mu rõõm, kui Eduard Droon.ee-st helistas ja teatas, et esimene L2 peaks kohe-kohe Eestisse jõudma ja kas ma tahaksin seda testida. Samahästi võiks lapselt küsida, et ega sa kommi ei taha. Vastus on ikka sama. Loomulikult tahan. Ja nii oligi, et peale siiamaale jõudmist oli L2 mõned nädalad minu käes, kus katsetasin ja võrdlesin seda nii eelkäija DJI L1-ga, kui ka oma tavapärase DJI P1-ga tehtava fotogramm-meetriaga.

Mis on L2 LiDARis uut

DJI L2 ei vaja sellist IMU soojenemise aega, mis oli L1-l. Kohati võttis see L1ga isegi 10-12 minutit. Suurem sensor, parem täpsus ja kaugus laseril, rohkem registreeritavaid tagasipeegeldusi jpm.

Droon.ee jagas hea meelega tehniliste andmete võrdlust, millele ma ka siin viitan:

Joonis 25. DJI L2 vs L1

Joonis 26. DJI M300 + P1 ja DJI M350 + L2

Joonis 27. DJI M300 + P1 ja DJI M350 + L2

Enda katsetuste osana püüdsin kaasata L2te nii palju „päris“ tegevustesse kui võimalik. Ühe töö tulemusena peaks kevadel Maaülikoolis kaitsemisele jõudma elektriliinide mõõdistamise täpsust analüüsiv lõputöö, kus võrreldakse tahhümeetriga teostatavat mõõdistust, fotogramm-meetriat, ning L2 lidariga tehtud mõõdistust. Kel huvi hoidke silm peal.

Teine üks minu jaoks huvitavamaid töid oli see, kus mul oli tarvis võrdlemisi piiratud aja jooksul mõõdistada natukene vähem, kui 10km2 ehk 1000 hektarit maa-ala.  Selle mõõdistuse käigus tulid LiDARi eelised fotogramm-meetria ees välja eriti hästi. Sel ajal kui LiDARiga droon oma töö lõpetas oli kaameraga droon alles lähenemas poolele mahule. Töö lähteülesannet arvestades samas tagas LiDARr piisava täpsuse ja andmed, mis antud ülesande jaoks olulised olid. Samuti tuleb selle töö näitel kenasti välja, et üks LiDARi kasutamise eeliseid on järeltöötlusele kuluv lühem aeg (just selle osa, kus arvuti ragistab ja ise midagi sel ajal teha ei saa).

Antud töö näitel kulus L2-ga droonil lendamise peale 2h 39min ja punktipilve töötlemisele 2h 35min. P1 kaameraga drooni puhul oli lendamise aeg ca 7h, ning töötluse peale kulus natukene alla 100h.

Kui kellelgi tekkis küsimus, et miks ma just IMU soojenemise teemale tähelepanu juhin, siis selle töö näitel oleks vanema L1 LiDARiga IMU soojenemise aeg olnud täiendavad 2 tundi. Seega peaaegu sama kaua kui muu lendamine ise.

Loomulikult töö tulemus oli ka erinev (fotogramm-meetria ortofoto detailsus oli selline, et kergesti eristatavad olid 2cm suurused elemendid), kuid antud ülesande puhul tegelikult oleks piisanud ka LiDARiga tehtud tööst.

Joonis 28. Väljavõtted töötlemise aruandest

Joonis 29. Väljavõtted töötlemise aruandest

Nagu ülaltoodud aruandest näha, on kontrollpunktide kasutamisel punktipilve tegelik täpsus isegi oluliselt parem, kui tootja ise välja käib. Samuti oli puht silmaga vaadetes palju parem ka punktipilve kvaliteet. Pilve jäid paremini objektid, mis muidu jäävad puude okste varju, kui ka need, mis olid millegi taga, õhus, või muidu raskesti tuvastatavad. Näiteks leidsin punktipilvest madalpinge postide tõmmitsad, mida geodeet polnud tähele pannud.

Joonis 30. Punktipilve vaade metsast

Esmamulje selle põgusa katsetuse tulemusel on äärmiselt positiivne ning püüan talvel leida aega natukene tõsisemat analüüsi ette võtta. Kindlalt võib väita, et töö kiirus, andmete kvaliteet ja kasutusmugavus on teinud olulise hüppe edasi võrreldes varasemaga ja tegemist on väga hea tootega, mille hinna ja kvaliteedi suhe on hästi paigas.

Kellele teema huvi pakub, siis soovitan alla laadida DJI ja BAAM.Tech poolt ühiselt koostatud põhjalik analüüs „DJI ZENMUSE L2 ACCURACY ANALYSIS AND USE CASE EXPLORATION“ kus minnakse teemasse oluliselt rohkem sisse, kui seda oleks kohane teha ühes blogipostituses.

Kui sul on DJI L2 lidari ja selle kasutamise osas küsimusi siis võtke julgelt ühendust nii minu kui ka droon.ee meeskonnaga.

Avasta DJI Dock: Tulevikutehnoloogia droonide haldamiseks ja kasutamiseks

Avasta DJI Dock: Tulevikutehnoloogia droonide haldamiseks ja kasutamiseks

DJI Dock on uuenduslik droonide haldusseade, mille eesmärk on muuta droonide kasutamine professionaalsetele pilootidele ja ettevõtetele veelgi efektiivsemaks ja mugavamaks. See on suurepärane lahendus olukordades, kus droonide pidev kasutamine ja valmisolek on kriitilise tähtsusega, olgu selleks siis erinevad inspektsioonid, jälgimisülesanded, päästeoperatsioonid või muud ülesanded.

DJI Docki sees on Matrice 30T droon lendamiseks valmis 24/7 ja kuna see suudab katta kiirelt suuri distantse, saab Matrice 30T ootamatu sündmuse korra esimenena olukorrast pildi otsustajateni tuua. Drooni maksimaalne opereerimise raadius Dockist on ca. 5 km, mis tähendab, et üks DJI Dock katab lennuulatusega ära umbes 78 km². Kui arvestada juurde ka kaamera suurenduse võimekus, siis võib DJI Dock üldise vaatluse võimekusega ära katta 120+ km² – see on sisuliselt Pärnu linna suurune ala.

Üks DJI Docki peamisi funktsioone on automaatne laadimissüsteem, mis võimaldab droonidel pärast missiooni lõppu automaatselt tagasi dokki naasta ja seal laadida. See tagab droonide pideva kasutusvalmiduse ning aitab oluliselt vähendada seisakuaega, suurendades töö efektiivsust ja vähendades seeläbi ka palgakulu. Lisaks võimaldab automaatne laadimine pilootidel keskenduda olulisematele ülesannetele, sest nad ei pea enam droonide laadimisele aega ja tähelepanu pöörama.

Oluline omadus, mida DJI Dock pakub, on selle ilmastikukindlus. See tähendab, et seade suudab taluda erinevaid ilmastikuolusid, sealhulgas vihma, tuult ja muutuvaid temperatuure. Ilmastikukindlus tagab DJI Docki töökindluse ja vastupidavuse, võimaldades seda kasutada igasugustes keskkonnatingimustes.

DJI Docki komplekti kuuluv droon on DJI Matrice 30T, tipptasemel droon, millel on kõrgekvaliteetsed kaamerad, termokaamera ja suurepärased lennuomadused. See droon on spetsiaalselt loodud DJI Dockiga integreerimiseks ja optimeeritud selleks, et pakkuda kasutajatele parimat võimalikku kogemust.

Droon.ee meeskond on DJI poolt sertifitseeritud DJI Dock seadmeid paigaldama, hooldama ja nende kasutajaid koolitama. Lisaks saame aidata organisatsioonil end käitamisel seadusega kooskõlla viia ja vastavad erikategooria load taotleda.

Tutvu DJI Dockiga lähemalt ning vaata, kuidas see võiks sinu ettevõttele kasulik olla! Saad täiendavat infot ka meie videost, et paremini mõista seadme võimalusi ja kasutusvõimalusi.

Küsimuste või ostusoovi korral võtke meiega ühendust e-posti teel aadressil silver@droon.ee või külastage seadet meie e-poes.

GoPro Hero12 – mis on uut?

GoPro Hero12 – mis on uut?

GoPro on nagu iPhone, iga inimene on temaga kokku puutunud, omanud või mingit moodi neist kuulnud.

Mõnel on ta olemas, mõnel lausa mitu. Aga kas tasub uus mudel juba olemasoleva vanema vastu välja vahetada? Siinkohal võtamegi luubi alla uue Hero12 mudeli, et mõista, kas ta on eelkäijast parem ning kas tasub olemasolevat uuendada uuema vastu.

GoPro Hero seikluskaamerad elavad üle ka kõige ekstreemsemad olud mägedes ja vees kui ka väikse turismireisi suurlinnas. Selle kaamera käsitlemisega saavad hakkama ka kõige tehnikakuagemad inimesed. Peale selle, et nad on äärmiselt populaarsed, siis on nad seda ka põhjusega: kvaliteetne seest ja väljast ning on suuteline tootma uskumatult head materjali, olles ise nii väike ja kompaktne.

Tegemist ei ole enam trenditootega vaid on tulnud siia, et jääda. 12-s generatsioon juba tõestab seda, et pidevalt tehniliselt muutuvas maailmas on jäädud edukalt püsima.

Ettevõte sai alguse aastal 2002 ning esimene meile teadatuntud digitaalne seikluskaamera väljastati aastal 2006 (aastad 2002-2006 toimetati 35mm filmikaamera maailmas).

Meie võtsime kätte esimest korda GoPro Hero3-e ning see jääb aastasse 2011 – nagu näha, on ta endiselt meilegi südamelähedane, olles meie kaupluse toodete põhivalikus (koos laia aksesuaaridevalikuga).

Nüüd kui viimane väljalase on avalikustatud, oleme seda mõned kuud käes keerutanud kui ka töösse pand, ühtlasi ka hoolega rentinud. Seega meil on endil kogemust kui ka klientide tagasiside, mille siia kenasti ritta seame. Ja seda teeme ausalt, midagi ilustamata.

Uusimad funktsioonid

Uusima GoPro Hero12 uued uuendused on üsna tublid, küll mitte aga nii suured, et varjutaks Hero11 omadusi.

  • Duubeldatud akutööaeg
  • HDR Video
  • GP-Log pildiprofiil
  • HyperSmooth 6.0 + 360 kraadine horisondi lukk
  • Võrguvaba audio toetus
  • Vertikaalse salvestamise režiim
  • Intervallfoto režiim
  • Max Lens Mod 2.0 ühilduvus

Ja kõik need omadused, mis on olemas ka Hero11 mudelil:

  • 1/1.9″ sensor
  • 8:7 kuvasuhe
  • 10-Bit värviprofiil
  • 5.3K 60fps
  • 4K 120fps
  • 2.7K 240fps 8x slo-mo jaoks
  • 27 megapikslised fotod
  • 33 feet (10m) veekindel otse kabist väljas (ilma lisakorpuseta)
  • Hääljuhtimine ja -käsklused
  • LCD täisvärviline esiekraan
  • LCD täisvärviline tagaekraan
  • RAW pildid kõikides režiimides

Duubelda aku tööaega

Kõige suurem uuendus Hero12 puhul on see, et kuidagi on nad suutnud pigistada kõvasti rohkem mahla juba teada-tuntud Enduro akude sisse. Ehk sama aku – pikem tööiga. Lausa 2x rohkem! Seda nad suutsid teha tarkvaralise akuhaldussüsteemi uuendusega, ilma, et oleks vaja akut uuendada või täiendada. Pikem eluiga tähendab, et muretult rohkem seiklemisvõimalust ja on vaja vähem akusid kaasas kanda, mis teeb iga seljakotimatkaja elu ikka väga mugavaks.

Aga mis see numbrites on? 5.3K60fps juures (mis on kõige maksimaalsem videoresolutsioon), saad järjest filmida 70 minutit (Hero11 puhul oli see 35 minutit). Resolutsiooni natuke madaldates 5.2K30fps peale, siis saab 70 minutist 95 minutit. Kui aga võtta kõige tavalisem resolutsioon, mida tavainimene tüüpiliselt kasutab – 1080p30fps juures saab tervelt 155 minutit rahus järjest salvestada.

Aga kas see on nõnda vaid paberil või ka päriselt? Läksime õue, lumi küll veel maas ei olnud, aga oli üsna niiske ja kõle – 4K60fps, koos täieliku stabiliseerimisega ja klõpsisime pilte ka – 30 minutiga materjali saime akutaset ära kulutatud 60%. Seega, 40% või siis umbes 15 minutit materjali oleks saanud veel teha. See on tegelikult rohkem kui piisav, sest kasutusse läksid vaid mõned klipid (ca 1-2 minuti jagu). Jah, selle oleks saanud kõik tehtud ka Hero11-ga või mõne teise vanema mudeliga, küll aga alati oli varuaku taskus. Hero12-ga varuakut kaasa tassima otseselt ei pea. Kuna Enduro akud on loodud külmemasse kliimasse, siis ei pidanud muretsema ka selle pärast, et aku äkitsi ilmastikutingimuste tõttu otsa lõppeb.

High Dynamic Range (HDR) Video

High Dynamic Range (HDR) ehk kõrge dünaamiline ulatus on meetod peente detailide ja värvide jäädvustamiseks laias valgusspektris, hoides pildid võimalikult reaalsena. Milleks see hea on? Ikka selleks, et videopilt tuleks kohe võimalikult efektne ja ilus, ilma et peaks järeltöötluses väga palju vaeva nägema.

GoPro tutvustas HDR fotosid oma sätetes juba ammu, et panna fotod tõeliselt särama. Aga nüüd Hero12 puhul on see ka jõudnud videosse, mis on saadaval kõikides resolutsioonides ka 5.3K ja 4K materjalides.

See on ka üks uutest funktsioonidest, mis ka meie klientidele väga palju rõõmu pakub.

Max Lens Mod 2.0

Koos Hero12-ga avalikustati ka Max Lens Mod 2.0 mis on täiendus juba teadatuntud GoPro laia läätse lisavarustusele. Kuidas see töötab? Sa lisad selle läätse oma kaamera küljes olevale läätsele (klaasi keerad eest ära) ning siis sätetes nupuvajutusega on sul võimalik saada 36% laiem pilt (widescreen) videos ja 48% pikem vertiklaases videos. Ta lisaks annab veel 177° vaate 4K60fps video juures ja aktiveerib horisondiluku. Kui sa soovid talletada materjali ükskõik mis seiklusalas, mis eeldab laiemat pilti, näiteks motosport või suusatamine, siis antud lisalääts on vägagi hea abimees. Kui sa aga filmid igapäevast tavaseiklemist, siis ei ole antud lainurk-lääts otseselt vajalik vidin.

HyperSmooth 6.0 koos horisondilukuga

Emmy auhindu võitnud video stabiliseerimine HyperSmooth, mis esmakordselt tutvustatid Hero7 mudelil on ka nüüd saanud uuendust. HyperSmooth 6.0 peaks olema eelkäijast veel parem ja stabiilsem. Aga kas uus on vanast tajutavalt rohkem erinev? Ei, meie vahet ei märka. Seega Hero11 on sama stabiilne kui Hero12. Kindlasti on keegi, kelle jaoks ta on parem. Sellest piisabki – kuna tegemist sellele vaatamata väga hea stabiliseerimissüsteemiga, midagi nuriseda pole.

GP-Log pildiprofiil

Kui sa oled professionaalne videotegija ja sulle meeldib värvikorrektuure teha, siis tead kui oluline on täismahus värviprofiil log formaadis (DJI-l D-log, GoPro-l GP-log jne). Nüüd Hero12 puhul on võimalus log sisse lülitada ja omada täielikku kontrolli selle üle, milline on su materjali lõpptulemus. GB-Log on eriti kasulik, kui tahad ühtlast materjali, kasutates selleks seikluskaamerat, drooni kui ka peegel/hübriidkaamerat.

Ajakoodi sünkroonimine

Jällegi midagi proffidele: Sünkrooni piiramatu arv GoPro HERO 12 Black kaameraid ühtse ajakoodiga, et muuta Final Cut Pro või Adobe Premiere redigeerimine ülilihtsaks.

Võrguvaba audio toetus

Taaskord eelkõige proffidele: GoPro hero12-l on Bluetooth toega audiosüsteem, mis tähendab, et sul on võimalik kuulata võrguvabade kõrvaklappidega heli reaalajas. Ideaalne näiteks intervjuude, vlogide või muusika/tantsushow-de videosalvestamisel.

Vertikaalne salvestusrežiim

Olgem ausad, aastal 2023 kõik, ka su vanaema, filmib-pildistab pigem vertikaalselt kui horisontaalis – sest see on kõige levinum sotsmeediavorm (ja ühtlasi telefoni on nõnda mugav käes hoida, kui kiiresti midagi vaja talletada on vaja). Sotsmeedia on meie viise, kuidas midagi näidatakse, kõvasti muutnud, seega kõik on pigem 9:16 formaadis kui traditsiooniline 16:9 või 4:3 – olles see TikToki sisu, Instagrami reelsid või Facebooki story-d. Aga mis saab siis kui soovid selle sama sisu panna Youtube-sse või saata oma sõpradele ja perele? GoPro tuli välja 8:7 sensoriga, mis tähendab seda, et sul on võimalik talletada video ja seda hiljem lõigata soovitud formaati – ja seda kõike paari klikiga. Ükskõik kuidas sul kaamera on kinnitatud, kas vertikaalselt või horisontaalis – sisu saad toota kõikidele soovitud platvormidele nendele kohases mõõdus, kaotamata seetõttu kvaliteedis. Kuigi üks miinus – Pro settingute puhul antud funktsioonile ligi ei pääse.

1/4-20 statiivikeere

See on kõige tavalisem asi, mis foto-videonduses on pigem nõutud asi – nüüd ka Hero12 mudelil. Alles on jäänud tavapärane tuntud “kõrvadega” kinnitus kui ka lisandus 1/4-20 statiivikeere, mis on kõige universaalsem ja ühildub kõikide tavapäraste statiividega. Väike funktsioon, mis teeb väga paljud videosellid väga õnnelikuks.

Kokkuvõte

Kui sul veel ei ole GoPro Hero seikluskaamerat aga hing ihaldab – soovitame kindlasti võtta hero12 mudeli. Kui aga sul on olemas eelkäija hero11 näol, siis edasiarengut suuresti toimunud pole ning otseselt ei näe põhjust, miks peaks uuema mudeli peale minema. Kui aga on see võimalus, siis kindlasti pakub uuem kaameramudel palju rõõmu – eelkõige pika aku tööea poolest.

Mida me kõige enam oleme uue mudeli puhul märganud (positiivsed):

  • kaamera ei ole seni veel “kinni jooksnud”, eelmisel mudelil me märkasime seda tihti. Küll aga tundub, et see pisiviga on nüüd lahenduse leidnud.
  • aku kestab piltlikult igavesti 🙂
  • Menüü on lihtne ja kergelt navigeeritav.
  • Kaamera kere on saanud sinised täpid peale – kui sul on mitu (hero10/11) kaamerat, siis on sul võimalik eristada üht teisest.

Mis meile väga ei meeldi:

  • Optilise või digitaalse suumi puudus
  • suurem sensor
  • audio kvaliteet võiks olla veel natuke parem aga kui oled hobikasutaja, siis see ei ole suur asi millel peatuda

DJI Andmete Turvalisus

DJI Andmete Turvalisus

Maailma suurimatest droonitootjatest rääkides tuleb paljudele esimesena silme ette DJI (Da-Jiang Innovations). DJI käive moodustab enamuse maailma droonide kaubandusest, mis on olnud nii juba aastaid. Paraku tuleb suure populaarsusega kaasa ka hulk kaebusi, mis osati on väärtuslik kriitika turgu domineeriva ettevõtte kohta, aga vahest võivad arvamused olla kujunenud informatsiooni vähesusest või selle kehvast kommunikatsioonist.

Üks suurimaid muresid, mida DJI puhul kuuleme on tootja koduriigi, Hiina, huvi läänemaailma tegevuste vastu. Kuna DJI droone kasutakse osaliselt ka lääneriikide avalikus sektoris ja sisejulgeoleku tagamiseks, siis on mure täiesti põhjendatud. Aga kas on põhjendatud ka süüdistused otseselt DJI vastu ja kas ka tegelikult kogutakse andmeid?

Enne küsimusele vastamist peab selgitama paari tähtsat teemat:

Kes pole kõikide DJI toodetega lähemalt tuttav, siis räägitakse kahest toodete grupist – Enterprise ja ConsumerConsumer tooted moodustavad suurima osa müüdud DJI toodetest ja neid võib leida kõikjalt e-poodidest, kaubanduskeskustest ja ka meie Droon.ee salongidest. Enterprise grupp koosneb toodetest nagu Matrice 300 RTKMavic 2 Enterprise Advanced ja Zenmuse P1Enterprise tooted on loodud teistsuguste võimalustega ja turvalisuse standarditega – näiteks mälukaardi krüpteerimine, mitme puldi kasutamine, juhtsignaali parem krüpteering jms. Neid tooteid leiab vaid DJI toodetele tõsiselt pühendunud edasimüüjate lettidelt ja neile pühendatud kasutajatugi ulatub palju kaugemale ainult garantii pakkumisest.

DJI tooteid kasutatakse praktiliselt igas maailma nurgas – isegi jääkarude vaatlemiseks. Kuna Mavic 2, Air 2S, Matrice 300 ja kõik muud DJI tooted on Hiinas toodetud, siis satuvad need teinekord erinevate maailma nurkade omavaheliste arvete klaarimiste risttulle. Ka hetkel on lääneriikidel raskusi Hiinaga läbisaamises, mis erinevate blokaadide ja impordi-ekspordi keeldude näol mõjutavad kaubandust praktiliselt kõikides sektorites. Kuna DJI tehnikat kasutatakse nii laialdaselt, siis on see lihtne sihtmärk, kust alustada laimukampaaniate ja impordikeeluga. Lühidalt ja konkreetselt, lisaks blokaadidele on argument “DJI kogub andmeid” hea viis boikoteerida eksporti Hiina Rahvavabariigist lääneriikidesse.

Läheme teema kallale: Kas on tehtud DJI süsteemide turvalisusele auditeid?

Jah, mitmeid. Esimene kõige silmapaistvam näide on USA Department of Interior-i poolt 2019 aastal läbiviidud uuring DJI süsteemidesse. Tsiteerime: “It is recommended GE (Pilot App version 1.3 19743, Assistant 2 GE Version 9-5) equipped Matrice 600 Pro and Mavic Pro aircraft be authorized for Interior fleet and contract use in accordance with additional risk mitigation practices developed by OAS (Appendices A, B).“. Hinnangust võib välja lugeda, et algusaastatel ei vastanud DJI tehnika nõuetele, mis olid seatud USA avaliku sektori poolt, aga koostöös DOI-ga loodi Government Edition süsteemid, mis loodima vastama kõikidele nõuetele, mis DJI-le ette anti.

Järgmine hea näide tuleb meediale lekitatud Pentagoni hinnangust DJI süsteemidele, kus kirjutati: “… Da Jiang Innovations (DJI) drones built for government use found “no malicious code or intent” and are “recommended for use by government entities and forces working with US services …”. Kuna dokument pole avalik, siis ei tea me, mis tooteid testiti ja millistel tingimustel, aga võime järeldada, et Pentagon püüdis leida kapist luukere, mida seal ei olnud.

Auditeid teinud ja hinnanguid on andnud ka US Department of Homeland Security, U.S. National Oceanic and Atmospheric Administration ja lisaks veel mitmed teised erinevad huvilised – jah, iga sõna all on erinev link. Nagu näha, siis maailma suurima droonitooja süsteeme on uuritud läbi ja lõhki ning kuskilt otsast ei paista välja pahatahtlikku andmete kogumist ning DJI on andnud endast parima, et kõiki oma süsteeme arendada nii, et kasutajal on kontroll oma andmete üle.

Miks DJI tooteid nii palju kasutatakse?

Sellele küsimusele on lihtne vastata otse USA Department of Interior-i läbiviidud uuringut tsiteerides: “Subsequent OAS market research to identify additional UAS to meet Interior bureaus’ growing demand for inexpensive and highly capable aircraft indicated the remaining UAS available from U.S. based companies were up to 10X less capable for the same price, or up to 10X more costly than similarly capable DJI aircraft.“. Kui tõele näkku vaadata, siis see on siiani täpselt nii, kui räägime lääneriikides toodetud UAV-tehnikast. Kindlasti ei välista see, et luuakse kohalikes ettevõtetes droone, mis on suurepärased oma eriotstarbelises kasutuses. Ka Eestis on eriotstarbeliste droonide ja UAV tarkvarade arendus kõrgel tasemel.

Millised on võimalused tagada andmete turvalisus?

Kõiki DJI droone on võimalik kasutada peale toote aktiveerimist täielikult ilma Internetita. Consumer seadmete puhul tuleb loobuda mõnest mugavast funktsioonist, aga Enterprise toodete puhul on sellisel viisil käitamine tehtud üpris lihtsaks.
Kui nii kaugele pole vaja minna, siis DJI Go 4, Fly ja Pilot äppides on võimalik aktiveerida Local Data Mode, mis täielikult blokeerib äpi suhtluse välismaailmaga. Tõsi, esimene kord drooni kasutades (väljaarvatud Government Edition) on vaja see aktiveerida üle Interneti, aga seda saab teha suvalise meiliaadressiga ja rohkem andmeid kasutaja käest ei küsita.
Kui on soov võimaluste kohta põhjalikumalt teada saada, siis DJI on loonud selleks pühendatud veebisaidi, mis puudutab andmete turvalisus teemasid ja koondab viimaseid arenguid selles valdkonnas. Vajadusel on saadaval ka DJI Data Security White Paper, mis selgitab detailselt DJI andmete kogumist, nende kaitset ja ühendusi drooni, kasutaja ja serveri vahel.

Miks me seda teemat puudutame?

Droon.ee on aastate möödudes võtnud üha enam suuna hea valiku ja kliendi harimise poole. Soovime, et kõik huvilised saaksid täpselt omale sobiva tehnikaga meie Tallinna ja Vilniuse poodidest lahkuda. Vahel võib juhtuda, et eelarvamused, kuulujutud, sõbra arvamus ja inimeste enda maailmavaated takistavad drooni soetajal tegemast ratsionaalset valikut. Esimesed kolm muret oleme suutnud põhjalike koolituste ja klientide harimisega ära lahendada, aga viimane probleem seob end tihedalt kokku ka poliitilise olukorraga laias maailmas.

Tõime selles lühikeses artiklis välja avalikult leitavad teadmised, mille põhjal saab igaüks teemat ise edasi uurida ja kujundada informeeritud arvamuse. Kui oled it-spetsialist, pen tester või lihtsalt droonihuviline, siis palun kirjuta meile oma arvamusega DJI andmete turvalisusest. Kui teame lennutajate muresid, siis saame need edastada ka DJI-le, et mured kunagi ka lahenduse saaks – iga okas loeb.

Kui on huvi veel teema kohta lugeda, siis soovitame ühte huvitavat artiklit DJI enim levinud müütide kohta: https://viewpoints.dji.com/blog/busted-five-common-myths-about-dji

Ootame teie arvamusi meie Droonisõbrad grupis Facebookis või e-mailile info@droon.ee.

DJI Mavic 3 seeria Septembrikuu tarkvarauuendused (5/09/23)

DJI Mavic 3 seeria Septembrikuu tarkvarauuendused (5/09/23)

DJI avalikustas Septembris tarkvaravärskendused kogu Mavic 3 seeria droonivalikule.

Algul tuli värskenduskuur Mavic 3 Enterprise seeria droonidele – Mavic 3 Enterprise, Thermal ja Multispectral. Vaid mõni päev hiljem järgnesid neile Mavic 3 Pro, Mavic 3 Pro Cine, Mavic 3 Classic, Mavic 3 ning Mavic 3 Cine uuendused.

Mavic 3 seeria

Suurim täiendus Mavic 3 tavaseeria droonidele on vaieldamatult Vision Assist’i lisamine. Vision Assist on uudne lennuturvalisuse funktsioon, mille läbi on hõlpsam ennetada ja märgata lennu ajal tekkivaid potentsiaalseid takistusi. Vision Assisti vaatele vajutage lihtsalt juhtpuldi ekraanil vasakul all kuvatavale minikaardile ning tõmmake näpuga paremale.

Funktsiooni kasutamisel värvuvad ekraaniääred vastavalt takistuse kaugusele kollaseks või punaseks. Kollane hoiatus tähendab, et drooni ja takistuse vaheline kaugus on 2.2–5 meetrit. Kui takistus on droonist vähem kui 2.2 meetri kaugusel, kuvatakse punane hoiatus. Pange tähele, et see hoiatus ilmub ainult siis, kui väikeses aknas kuvatakse Vision Assist. Pange tähele, et see antud hoiatus ilmub ainult siis, kui Vision Assist kuvatakse väikeses kõrvalaknas, mitte kogu ekraani ulatuses.

Teine asi, mida meeles pidada, on see, et Vision Assisti kasutamine vähendab videoedastuse 720P peale, mille tulemuseks võib olla pisut hägusem kaameravaade.

Vision Assist on abimeheks näiteks taganevatel lendudel, hämarates oludes ning kindlasti suumkaameraga filmides – teleobjektiivid võivad mõnikord muuta oma kitsa vaatevälja tõttu kauguste hindamise keeruliseks.

Videoesitaja

00:00

00:06

Teisena võib ära mainida AR-tehnoloogia, mis visualiseerib drooni kojutulekumarsruuti ja kodupunkti otse ekraanile. Drooni lennutrajektoori visualiseerimine reaalsesse keskkonda aitab paremini ette valmistuda võimalike takistuste vältimiseks ja lennuohutuse tagamiseks.

Siin on kogu uuenduste nimistu:

  • Lisatud Vision Assist.
  • Lisatud on AR Home Point, AR Return-to-Home Route ja AR Aircraft Shadow.
  • Lisatud nägemise positsioneerimise ja takistuste tuvastamise nupuke.
  • Parandatud mitmed väikesed vead.

Tootjapoolne info on leitav SIIT

Mavic 3 Enterprise / Thermal

Mavic 3 Enterprise ja Mavic 3 Thermal värskenduste puhul on kõige olulisem uuendus Find My Drone – tavaseeria droonidel on Find My Drone funktsioon juba aastaid saadaval olnud ning nüüd on see lõpuks ka nendel isenditel. Antud funktsiooni abil saate oma drooni lihtsamini üles leida, kui unustate drooni näiteks peale töötegemist objektile või toimub hädamaandumine.

Siin on loetelu ülejäänud uuendustest, mis tulevad koos viimaste Mavic 3E ja Mavic 3T püsivara värskendustega:

  • Lisatud on võimalus vaadata juhtpulti allalaaditud fotosid ja videosid albumis ka siis, kui droon on väljalülitatud.
  • Lisatud on võimalus importida geotsooni lahtilukustamislitsentse võrguühenduseta.
  • Lisatud on Fixed Angle Shot teekonnapunkti toimingute jaoks. Saate määrata gimbali sammu, drooni orientiiri ja kaamera suumiastet.
  • Optimeeritud juhtpuldi tarkvaraühilduvus, vältimaks tarkvara alandamisest põhjustatud anomaaliaid.
  • Optimeeritud Payload SDK, et pakkuda rohkem sekundaarseid arendusfunktsioone.
  • Optimeeritud DJI Pilot 2 informatsioonijagamine (näiteks hoiatuste andmine). 
  • Lahendati teadaolevad probleemid kasutajakogemuse parandamiseks.

Tootjapoolne info on leitav SIIN.

Mavic 3 Multispectral

Nagu ka Mavic 3 Enterprise ja Mavic 3 Thermal, sai ka Mavic 3 Multispectral funktsiooni Find My Drone. Lisaks on RGB-kaameral uus JPEG-sätte, mis peaks olema kasulik täppispõllumajanduse ja keskkonnajärelevalve ülesannete jaoks. Samuti on toetatud uued vorminguseade TIFF-16bit ja TIFF-8bit.

Siin on välja toodud kõik uuendused, mis tulevad koos viimatise tarkvara uuendusega:

  • Lisatud on võimalus vaadata juhtpulti allalaaditud fotosid ja videosid albumis ka siis, kui droon on väljalülitatud.
  • Lisatud on võimalus importida geotsooni lahtilukustamislitsentse võrguühenduseta.
  • Lisatud on Fixed Angle Shot teekonnapunkti toimingute jaoks. Saate määrata gimbali sammu, drooni orientiiri ja kaamera suumiastet.
  • Optimeeritud juhtpuldi tarkvaraühilduvus, vältimaks tarkvara alandamisest põhjustatud anomaaliaid.
  • Optimeeritud interaktiivne kogemus kaardistamisfotode DJI SmartFarmi platvormile üleslaadimisel.
  • Optimeeritud Payload SDK, et pakkuda rohkem sekundaarseid arendusfunktsioone.
  • Optimeeritud DJI Pilot 2 informatsioonijagamine (näiteks hoiatuste andmine). 
  • Muudetud EXIF-välja, et suurendada kolmanda osapoole tarkvara võimalusi.

Tootjapoolne info on SIIN

Insta360 X3 – kõik ühes kaamera?

Insta360 X3 – kõik ühes kaamera?

Insta360 on töötanud aastaid just selle nimel, et ühendada 360° video maailm tava seikluskaameraga. Esiti välja tulnud Insta360 One RS-ile disainiti selleks puhuks vahetatavad kaameramoodulid, mis selle paindlikkuse ka võimaldasid. Realsuses on aga läätsevahetus tegevus mis nõuab aega – seigeldes ilmselt ei ole see ilmselt kõige praktilisem lahendus.

Uus Insta360 X3 on Insta360 One X2 järelkäija, nime on mugandatud ning eemaldatud sõna “One”. Kaamera peamine funktsioon on jätkuvalt 360° kaamera, kuid lisaks on võimalus kasutada ainult ühe poole kaamerat ja jäädvustada korralikku 4K-materjali ka tavalise seikluskaamera vaateväljaga. See on ideaalne kaamera 360° entusiastidele, kes soovivad aeg-ajalt jäädvustada ka lihtsamaid seikluskaadreid.

Mis on uus?

Kuigi X3 näeb välimuselt välja sarnane X2-ga, on ka uuendusi tehtud. Esimeseks näiteks võib tuua lisatud füüsilisi nuppe. Kaks neist asuvad ekraani all – üks salvestamise alustamiseks ja lõpetamiseks ning teine ​​360° ja tavarežiimi vahel valimiseks. Küljel asuvad toitenupp ja kiirmenüü nupp eelseadete kiireks vahetamiseks. X3 ekraan on palju suurem (2.29” vs 1”) ja heledam, mistõttu on seda lihtsam kasutada ka otsese päikesevalguse käes. Aku luuk ja SD-pesa kate on ka paremini tihendatud ning selle korralik sulgemine tagab veekindluse kuni 10 meetrini.

Uus 1800mAh aku tagab pikema kasutusaja. Meil õnnestus 4K resolutsioonis salvestada ühe akuga kokku üle 1,5 tunni. Insta360 väidab, et kaadrisagedusega 30 ja eraldusvõimega 5.7K saab filmida keskmiselt 81 minutit – meie testimise põhjal tundub see saavutatav. Väärib märkimist, et suurem aku ja mõningad muud muudatused teevad X3 küll veidi raskemaks, kuid lõpptulemusena on see siiski mugav kaasas kanda ja kätt liigselt ära ei väsita.

Video spetsifikatsioonid on 5.7K 30 kaadrit sekundis 360° režiimis samad eelkäijaga. Suurem pooletolline 48-megapiksline sensor ja suurema avaga objektiiv aga muudavad X3 videoväljundi oluliselt paremaks kui seda oli X2’l.

X3 tutvustab ka eelmainitud võimalust režiimide vahel valida – kas salvestada 360° videot läbi mõlema kaamera või kasutades traditsioonilise 4K video jäädvustamiseks vaid ühte kaamerat. Mainida tasuks, et ühe kaameraga on kaadrisagedus piiratud 30 FPS peale. See annab kindlasti X3’le lisaväärtust ja muudab selle konkurentsivõimelisemaks Insta360 enda One RS süsteemiga.

Pidage meeles, et kuigi videokvaliteet on muljetavaldav, ei ole 5.7K resolutsioon kogu sfäärilises stseenis hajutades nii terav kui üks traditsioonilise laiobjektiiviga, mis katab ligikaudu 160 kraadi. Kui vaadata talletusi Insta360 rakenduses (või mõnes muus 360° videoesitajas) on vahe vaevumärgatav, aga kui eksportida video traditsioonilisse “lamevormingusse”, saate 1920×1080 – 4K eraldusvõimega video eksportimiseks peaks jäädvustama 360° 12K resolutsioonis. Kui soovite maksimaalset eraldusvõimet testida, siis on X3 võimeline jäädvustama ka 8K timelapse videot, mis näeb isegi lamevormingusse ekspordituna hämmastavalt hea välja.

Nagu oleme ka teiste Insta360 kaamerate kohta märkinud, on FlowState stabilisatsioon igati võrreldav muude turul pakutavatega, sealhulgas GoProga. 360° kaadrile lülitates on märgata mõnikord pisut läikivat efekti, eriti video “õmbluste” ümber, kuid seda ei ole raske minimeerida nii, et filmitav põhiobjekt jääb keskele.

Antud mudel pole siiski mõeldud ainult video jaoks, sest suudab ka jäädvustada sfäärilisi 72-megapiksliseid pilte, mis on muljetavaldavalt detailsed. Sotsiaalmeedia kanalitesse postitades kaob küll see detailsus ära, kuid see on lahe funktsioon mida katsetada. Meil oli lõbus kasutada seda tänavafotograafia tüüpi võtetel. Abimeheks oli selfie-pulga otsas asuv taimerinupp. Hiljem saab rakenduse Insta360 abil need pildid automaatselt muuta animeeritud panoraamideks.

Rakendus tagab mobiilsuse

Nagu ka Insta360 teiste kaamerate puhul, ühildub X3 samuti Insta360 rakendusega. Insta360 rakendus on endiselt üks parimaid ja kasutajasõbralikumaid, mida oleme kasutanud. Jah – see pole just Final Cut Pro, kuid telefonis töötava rakenduse ja kiire töötluse jaoks on see muljetavaldav.

Kui teil pole õrna aimugi, mida talletatud materjaliga teha, saate tänu rakenduses leiduvatele õpetustele välja mõelda võtmekaadreid, kärpeid ja muid muudatusi. Just need õpetused on rakenduse juures kõige rohkem silma jäänud. Isegi kui teil ei ole Insta360 kaamerat, tasub seda rakendust sirvida ainuüksi nippide saamiseks. Samuti on äpis saadaval mõned automatiseeritud redigeerimise tööriistad, millega on lõbus mängida. Neile, kes soovivad töödelda oma seiklusi mujal kui telefonis, pakub Insta360 ka töölauapõhist programmi Maci ja Windowsi jaoks.

Mobiilivaade

(iOs seadmes)

Arvutivaade (Mac seadmes)

Kokkuvõte

Kui me poleks hiljuti testinud Insta360 One RS 1” 360° Edition’i, oleksime valmis ütlema, et X3 toodab parimat 360° videot, mis hetkel turul saada. Kuid One RS 1-tolline 360 ​​Edition pakub tänu suurepärasele sensorile ja Leica objektiivile paremaid videotulemusi. X3 võrreldes on see aga üle kahe korra kallim, oluliselt raskem, osaliselt veekindel ja seega seiklusteks ebamugavam. Kui teile pakub huvi 360° video, siis on Insta360 X3 hetkeseisuga parima hinna ja kvaliteedi suhtega kaamera turul. 

Plussid

  • Mugav kasutada
  • Võimas 360-kraadi järeltöötlus otse äpist
  • 1/2 tolline Sensor
  • 72MP fotod
  • Aktiivne HRD režiim
  • 8K Timelapse Videod
  • Suur puuteekraan
  • Veekindel
  • Väga hea pildikvaliteet
  • Innovatiivsed loovad ja lõbusad foto- ja videorežiimid 

Miinused

  • Detailide töötlemine võib tunduda sünteetilisem kui GoPro oma
  • Ühe objektiiviga 4K videod on pehmed
  • Mõned funktsioonid ei tööta hämaras hästi
  • Sama 5.7K resolutsioon mis eelkäijal
  • Mittevahetatavad objektiivid
  • Keskmine aku tööiga

Kokkuvõtvalt oleks Insta360 X3’ga hinna ja kvaliteedi suhtes võrdväärset 360° raske leida. Edasiarendus eelkäijaga võrreldes on hüppeline ning Insta360 X3 on suurepärane universaalne seikluskaamera. Antud mudeli tugevaim külg on selgelt võimekus teha 360° videosid ja pilte, kuid lisaks suudab see jäädvustada korralikku 4K-materjali ka tavalise seikluskaamera vaateväljaga. Kui aga 360° materjal teid ei kõneta, on mõistlik vaadata DJI, Insta360 ja GoPro tavaseeria seikluskaamerate poole.

Mis on RTK ja mis see droonile juurde annab?

Mis on RTK ja mis see droonile juurde annab?

Real-Time Kinematics ehk RTK on spetsiifiline tehnoloogia, mille abil suurendatakse satelliidipõhiste positsioneerimissüsteemide nagu GPS, GLONASS, Galileo või BeiDou täpsust. RTK kasutab mõõtmistulemuste reaalajas parandamiseks referentsjaama või siis interpoleeritud virtuaalset jaama. Antud metoodika võimaldab saavutada täpsuse mõne sentimeetri ulatuses ning on seetõttu hindamatu abimees.

RTK kasutamine eeldab järgmiste põhiosade olemasolu:

  • Baasjaam või virtuaalne tugijaam – asetatakse ühele kindlaksmääratud punktile maapinnal, kust siis baasjaama GPS-koordinaat vastandatakse pidevalt drooni asukohaga. Baasjaama saab asendada ka virtuaalse tugijaamaga – Eestis on variantideks näiteks maa-ameti püsijaamade võrgustik ESTPOS või siis Trimble VRS Now. Täpse töö tagamiseks peab RTK-droon olema siis kas baasjaama või virtuaalse tugijaamaga pidevas ühenduses.
  • RTK vastuvõtja – antud moodul võib olla juba drooni riistvarasse intregeeritud (DJI Phantom 4 RTK) või siis moodulina juurdeostetav (DJI Mavic 2 Enterprise Advanced). RTK vastuvõtja suhtleb drooni juhtpuldi ja sateliitidega.
  • Juhtpult – drooni juhtpult võimaldab drooniga opereerida ning kuvada asukohamuutuseid.
  • Satelliit – satelliidiandmed on endiselt iga RTK-süsteemi ja droonilennu olulisim osa. Kui tavaline droon suhtleb sateliidiga lihtsalt otse, siis RTK puhul testitakse drooni ja satelliidi vahelist suhtlust ka tugijaama suhtes – läbi selle saavutataksegi maksimaalne täpsusaste.

RTK eelised otseste sateliitandmete ees

RTK-andmed on palju täpsemad kui otse tulevad satelliidiandmed. Satelliidiandmeid võivad moonutada mitmed erinevad tegurid nagu ilm, kõrged hooned, mäestikud jne. – neid nimetakse troposfäärilisteks moonutusteks. Kui lisada veel ionosfäärilised moonutused ning satelliitide ajavõtusüsteemide erisused, siis näemegi juba, et satelliidiandmete täpsus võib olla vägagi varieeruv. RTK-süsteem aitab need moonutustest tekkinud lüngad täita ja tulemuseks ongi võimalikult reaalsusele vastav andmete kogum.

Suurimad RTK-süsteemi eelised on:

  • Täiustatud täpsus – Ainuüksi see punkt annab juba põhjuse RTK-süsteemi kasutuselevõtuks. RTK süsteem võimaldab palju paremat positsioneerimistäpsust sentimeetrite tasemel.
  • Reaalajas parendid – kui teised sarnased korrigeerimistehnoloogiad nagu PPK (sellest räägime täpsemalt allpool) parandavad kogutud andmed peale lennu teostamist, siis RTK parandused toimuvad automaatselt lennu ajal. See tähendab, et lennu ajal nähtavad andmed on juba täpsed ning usaldusväärsed.
  • Vähem maapealseid kontrollpunkte – kontrollpunktid on konkreetsete teadaolevate koordinaatidega määratud maapealsed punktid, mille abil on võimalik siis hiljem GPS-andmeid uuesti korrigeerida. Punktide paigutamine ja mõõtmine võib olla üsnagi aeganõudev töö. RTK-süsteemi abil piisab tegelikult baasjaama punktist.

Reaalsuses on erinevused RTK-droonide ja tavadroonide puhul isegi jahmatavad. Ühes hiljutises uuringus võrdlesid DJI ja DroneDeploy kahte välimuselt sarnast drooni DJI Phantom 4 RTK ja DJI Phantom 4 Pro – ühel nendest on siis sisseehitatud RTK-moodul ning teine suhtleb otse satelliidiga. Võrdlemiseks lennutati mõlemat drooni umbes 30 korral ja ülesandeks oli katuse inspektsioon. Kasutati muidugi ka maapealseid kontrollpunkte. Tulemused näitasid, et RTK-toega drooni andmetelt sai palju täpsemad mõõdud ja lineaarse mõõtmistäpsuse. Eriti paistsid erinevused välja vertikaaltäpsuses. Kui on huvi konkreetsete testitulemuste vastu, kirjuta meile!

RTK drooni kasutamine PPK’ga

Kuigi RTK tehnoloogia on suur samm edasi satelliidiandmete kasutamises (eriti kui andmeid ei korrigeerita maapealsete kontrollpunktide abil), on sellel siiski ka mõningad piirangud. Näiteks kui droon kaotab keset lendu ühenduse juhtpuldi või satelliidiga, siis kaob ka võimekus reaalajas andmeid edastada. Samuti on mõningates raskemates maastikutingimustes keeruline või lausa võimatu stabiilset andmesidet hoida.

Seetõttu ei ole RTK süsteem ainuke geodeetide ja teiste droonispetsialistide abimees täpsete andmete saavutamiseks – teine abimees on Post Processed Kinematic ehk PPK. Kuigi RTK’st ja PPK’st räägitakse sageli koos, on nad tegelikult üsnagi erinevad.

PPK nõuab põhimõtteliselt samu seadmeid nagu RTK, kuid tema töövoog on täielikult teistmoodi. Erinevalt RTK’st ei nõua PPK töövoog reaalajas parandusi – droonisüsteem talletab lennu ajal kogutud info ning lennujärgsed tulemused liidetakse baasjaama andmetega hiljem arvutis konkreetses PPK tarkvaras. Kuigi PPK puhul kaovad ära reaalajas parandused, nõuab PPK-süsteem vähem infoedastusi ja võimaldab teha täpset tööd halva andmeside või muude takistuste korral.

Kui otsite usaldusväärset RTK-süsteemi, siis tuleb vaadata hetkel DJI droonide poole – olenemata sellest, kas otsustate täielikult RTK’le toetuda või kasutada ka varuvariandina PPK võimalusi.

DJI Phantom 4 RTK

Ideaalne “algaja” mõõdistusdroon. Tänu RTK moodulile pakub see droon 1cm + 1ppm horisontaalset positsioneerimistäpsust ning 1.5cm + 1ppm vertikaalset posistioneerimistäpsust. Fotogrammeetriliste mudelite absoluutne täpsus jääb 5cm sisse. Droon salvestab ka satelliidivaatlusandmeid, mida saab kasutada hiljem DJI Cloud PPK Service’s PPK andmete väljastamiseks.

DJI Phantom 4 RTK SE

5,560.00€

DJI Phantom 4 RTK + D-RTK 2 mobiilne baasjaam

7,800.00€

Phantom 4 RTK & Metashape Combo

7,499.00€

DJI Matrice 300 RTK

Matrice 300 RTK võtab viimast enda täiustatud RTK positsioneerimissüsteemist, täiustatud AI-võimalustest ja kuues suunas taksitusevältimisest. Kui lisada sinna juurde 55-minutiline maksimaalne lennuaeg, kiirvahetatavad akud ning lai töötemperatuurivahemik saamegi drooni, mis on valmis põhimõtteliseks igaks tööks!

DJI Matrice 300 RTK

10,550.00€

Matrice 300 RTK & P1 Kit

25,999.00€

Matrice 300 RTK Search and Rescue Kit

28,999.00€

DJI Mavic 2 Enterprise Advanced

Sellel kompaktsel ja kokkupandaval droonil on sisseehitatud 48MP tavasensor ja 640x512px termosensor. DJI Mavic 2 Enterprise Advanced’ile on võimalik lisada juurde RTK moodul, mis võimaldab droonil ka võimalikult täpseid andmeid koguda. Kuni 31-minutilise lennuajaga on tegemist väga võimsa hõlpsasti kaasaskantava lahendusega.

KÜSI TARNET

DJI Mavic 2 Enterprise Advanced

6,050.00€

KÜSI TARNET

Mavic 2 Enterprise Advanced All-in-One

6,699.00€

DJI droonid läbivad USA ja Kanada kehtestatud kriitilise andmeturbe mõõdiku

DJI droonid läbivad USA ja Kanada kehtestatud kriitilise andmeturbe mõõdiku

poiler alert – jah, saime! Olen fotograafina droonide maailmas tiirelnud varsti pea kümme aastat ning omanud erinevaid mudeleid väikestest kipakatest suurte droonideni. Selle aja jooksul on toimunud tohutu tehniline areng.

Üks tähelepanuväärsemaid oli kahtlemata suuremat sorti Dji Inspire 2, mille rikkalik objektiivide valik (15, 25 ja 45mm) muutis selle tõeliseks lendavaks fotostuudioks. 2021. aastal loobusin sellest siis kui turule jõudis Mavic 3. Mavic 3 on olnud väga väga hea töödroon mulle, aga jäin selgelt puudust tundma ühest olulisest erinevusest Inspire 2 aegadest – pikematest objektiividest, mis laiendas oluliselt loomingulist mänguruumi. Mavic 3 Pro tulles sai nüüd lõpuks see ka lahendatud. 

Ma selles artiklis ei keskendugi üleliia muule – kõik on sama hea kui enne, akud ja lennuomadused ning kõige selle kohta kohta leiab rohkelt ülevaateid. Räägime kaameratest ja eelkõige foto vaates.

Võrdlus teistega ja uuendused

Eelmine mudel – ehk Mavic 3 – omab suurepärast 24mm objektiiviga Hasselblad kaamerat ja selle turjale pandi 160mm suhteliselt niru pehme pildiga kaamera, mis kõlbab küll vaatlemiseks, aga sealt ei saanud kvaliteetset loomingut ning töös ei kasutanud ma seda kunagi. Seda mudelit muide enam ei müüdagi – nüüd on DJI Mavic 3 Pro (3 kaameraga) ja DJI Mavic 3 Classic (1 kaameraga).

Mavic 3 Pro tõi kaasa korraga 2 muudatust – tele on nüüd lausa 166mm ja tunduvalt parema pildiga. Lisaks tuli kampa kolmas – oluliselt praktilisem f2.8 fix avaga 70mm. See 70mm ongi Mavic 3 Pro mudeli kõige unikaalsem ja drooniloomingut täiendav uuendus. Mavic 3 Pro eelised Inspire 3 ees on seega – väiksem, vaiksem, ohutum, 5x soodsam, pikem lennuga ja 3 objektiivi pardal. Inspire 3 eelisteks jääb muidugi fotograafi vaates täiskaaderkaamera. Aga need 3 objektiivi pidevalt pardal on ülimegamugav, sest ei pea vahepeal tagasi tulema, maanduma, objesid vahetama ja nii iga rakursiga. Kui vahest on head valgust loetud minutid, siis lihtsalt ei jõuagi vahetama.

Niisiis on meil nüüd pardal 3 kaamerat.

Peakaamera: lainurk 24mm

  • 24mm, f2.8-f11
  • Micro Four Thirds sensor (ca veerand täiskaadrist)
  • 20 Mpx (5280×3956px)

See on sama mis eelmisel mudelil, suurepärase pildi ja dünaamikaga Hasselblad. Oma klassi kindlasti parim kaamera, kvaliteetne lainurk.

Uudis: pool-tele 70mm

  • 70mm f2.8 (fix ava)
  • 1/1.3 tolline sensor (ca 76% tollist)
  • 48 Mpx native (8064×6048px) või 12 Mpx binditud (4024 × 3016px)

Kenasti terava pildiga ja arvestades suhteliselt väikest sensorit – täiesti hea kaamera. Mulle tundub, et ta on võrreldav DJI Mini 3 Pro kaamera kvaliteediga, ka parameetritelt on sarnane sensori suurus, klaas on muidugi teine (pooltele). 

Väga praktiline vahemik, mis minu töös väljendub tihti selles, et saab ruumi nö kokku tõmmata. Kui tavaline lainurkkaamera pildistab näiteks hoone taamal oleva vanalinnavaate inimsilmast kaugemale (ja see ei ole just objekti müügiargumente võimendav), siis 70mm toob selle objekti suhtes 3x lähemale ja on inimsilmale palju tõesem. Inimsilma “fookuskaugus” on tajutav kusagil 50-70mm vahemikus.

70mm on kasutatav ka pimedas. Tuulega pole veel proovinud.

Samuti on sellega mugav pildistada detaile, aga miks mitte ka üritusi jms ligipääsupiiranguga kohti, olles ise turvaliselt kaugemal või keelualast väljas. Näitena kasvõi Stenbocki maja või Riigikogu loss, mis vajaksid eelnevalt loa taotlemist.

Videos võimaldab see ägedat parallax-efekti, kus esiplaan ja tagaplaan liiguvad üksteise suhtes kihiti.

https://youtube.com/watch?v=ObSw8DFZC1s%3Ffeature%3Doembed

Nagu teleskoop: 166mm tele

  • 166mm f3.4 (fix ava)
  • 1/2 tolline sensor
  • 12 Mpx (4000×3000px)

166mm. Droon ja ise asusin sel hetkel linnahalli Circle K juures:

See nö 7x suum on tegelikult üsna ebapraktiline fookuskaugus droonile. Väga hästi on see sobinud Ukrainas luuredrooniks, olles seal ülipopulaarne, sest digisuum ulatub koguni 28x-ni.

166mm video:

https://youtube.com/watch?v=iPgLXq60Rsw%3Ffeature%3Doembed

Tele on nüüd valgem f3.4 ja oluliselt (!) teravam kui eelmine 160mm. Teatud olude jaoks täitsa kasutatav, näiteks sotsiaalmeedia postitused, loodusvaatlused jms. Iseenesest klaas on päris terav, värvid ja muu vajab aga rohkem töötlemist.

Iga kaamera võttenurgad:

Avastasin enda jaoks ühe huvitava võimaluse veel – kui hõljun sellega madalal merevee kohal, saan rahulikult filmida eelmatoimetavaid lindusid neid segamata. Üllatavalt stabiilne kaamera annab välja 4K video, kuigi jääb pildikvaliteedilt oma lühematele vendadele mõnevõrra alla.

https://youtube.com/watch?v=dasCOiUZSTU%3Ffeature%3Doembed

Siin suumi võimekuse näide. 3x ja 7x on väga pädevad, ülejäänud on juba digisuum.

https://youtube.com/watch?v=E_JW6M82fNY%3Ffeature%3Doembed

C2 märgistus ja A2 kategooria, eksam

Paraku on Mavic 3 Pro mõnikümmend grammi raskem, üle 900g, mistõttu kuulub see C2 klassi (ametlik märgistus on peal) ja liigitub seetõttu A2 käitamise kategooriasse. Tavaline Mavic 3 on C1 ja A1. 

Muide Eesti droonireeglitest ja droonikaardist üldisemalt on mul artikkel siin. Avatud kategooriast (A1, A2, A3, kuhu alla kuuluvad C0, C1, C2 ja C3 märgistusega droonid) lähemalt saad lugeda Transpordiameti kodukalt. Seal on ka väike tööriist, millega saad testida, mis kategoorias sa lendad.

Peamine erinevus on selles, et rakenduvad mõningad täiendavad piirangud ja peab sooritama A2 eksami. Eksam pole õnneks keeruline, koosneb suuremas osas ilmateadmistest ja viisidest ohutumaks lendamiseks. A2 õppematerjalid leiab Transpordiameti kodukalt 3 peatüki jagu. 

Kuna Mavic 3 Pro omab ametlikku C2 märgistust siis:

  • Inimgruppide kohale ei tohi lennata
  • Inimestest peab hoidma 30m kaugusele või 5m kaugusele low speed reziimil
  • Inimestest peab hoidma eemale arvestades ka 1:1 reeglit ehk kõrgus = kaugus inimestest. Näiteks 50m kõrgusel lennates pead olema 50m kaugusel
  • A2 eksam peab olema tehtud

Kui sul on mingi teine droon, mis on kaaluvahemikus 900g kuni 2 kg, aga PUUDUB ametlik C-märgistus, siis on reeglid rangemad:

  • 50m inimestest
  • A2 eksam peab olema tehtud

A2 eksami soorituseks pead lois‘ist esitama taotluse:
Logi sisse > Taotlused > Alusta uut taotllust > Kaugpiloodi A2 pädevustunnistuse taotlus

Seejärel saad meili registreerumiseks eksamile. Valid aja ja eksam toimub Ark’i Mustamäe teenindusbüroos Heli 6. Uksest sisse ja infotädi juhendab kus toimub. ID kaart kaasa.

Eksamis on 30 küsimust (teemad needsamad kolm A2 õppematerjali peatükki), aega 45 minutit, tahvelarvutil valikvastused. Mul võttis ca 10 minutit ja 100% tulemus, polnud keeruline. A2 materjalid lihtsalt loe-kuula läbi paar korda. 

Küsitakse näiteks turbulentsidest (tee vahet näiteks mehaanilisel (metsad, hooned) ja termilisel (päikesesoojusest tekkiv õhuliikumine)), külmast paar küsimust, akudest W ja Wh teemadel, 1:1 reegli kohta (kui lendad 20m kõrgusel, pead olema 20m kaugusel inimeset), tuule mõjust, propelleritest, õhu hõredusest jms.

Kokkuvõtteks

DJI Mavic 3 Pro on see droon, mida ma fotograafina olen aastaid oodanud. Ta on väike, vaikne, suhteliselt ohutu, mõistliku hinnaga, kauakestva akuga ja unikaalse 3-kaameraga otse pardal. 

Uudne 70mm on kindlasti see, mis leiab mu loomingus aktiivselt rakendust. Esimesed tellimused on juba väga positiivse tagasisidega selles osas. Muidugi on veel parendamisruumi, aga seda on alati ja tulevikumudelid seda kindlasti ka toovad. Elame väga põneval ajal!

Pildid: Kaupo Kalda ja DJI.com

PS. Kui minult küsitakse – kust ma soovitan droone osta – siis vastus alati sama – maaletoojalt droon.ee, kes tagab sulle ka tugeva klienditoe ja hoolduse.

70mm näide

Autel Dragonfish on võimsaim droon, mis suudab vertikaalselt õhku tõusta ja maanduda

Autel Dragonfish on võimsaim droon, mis suudab vertikaalselt õhku tõusta ja maanduda

Autel Robotics Dragonfish on võimas lahendus, mis vastab paljude valdkondade vajadustele. Vaatame selle tööriista peamisi eeliseid. Ta on fikseeritud tiivaga droon, mis on võimeline vertikaalselt õhku tõusma ja maanduma. Väikesed, kuid võimsad propellerid aitavad drooni maandumisel ja õhkutõusmisel stabiliseerida. Tänapäeval on see üks võimsamaid mehitamata õhusõidukeid, millel on mitmeid automatiseeritud funktsioone. 

Autel Robotics Dragonfish-i kõige märkimisväärsem omadus on selle lennuaeg – kuni 180 minutit! Kui enamik tänapäeva mehitamata õhusõidukeid suudavad olla õhus umbes 30 minutit, on see väga kõva eelis. Tal on lisaks 20x optiline suumiga 4K kaamera. 

  • Maksimaalne lennukiirus umbes 108 km/h
  • Kannatab tuulekiirust kuni 13 m/s
  • Maksimaalne kandevõime õhkutõusmisel on ~3 kilogrammi
  • Infrapunatuvastus 200 meetri kauguselt.
  • Sobib ideaalselt tuletõrjujatele, turvafirmadele, energia- ja põllumajandusekspertidele
https://youtube.com/watch?v=k6HQ9dloBOo%3Ffeature%3Doembed

Ohutus ja töökindlus
Dragonfish on kõige turvalisem mehitamata õhusõiduk. Selle toote loomisel keskenduti pigem ohutusele ja turvaliste süsteemide ehitamisele ning see eesmärk on neil täidetud. Dragonfishi akul, baromeetril, positsioneerimissüsteemil, kompassil ja IMU-l on lennuohutuse tagamiseks varumoodulid. Dragonfish lülitub automaatselt mitme rootori režiimile, kui ebasoodsad tingimused põhjustavad fikseeritud tiibadega lennu seiskumise või muutumise jätkusuutmatuks. Dragonfish saab parima jõudluse saavutamiseks automaatselt valida, millises režiimi edasi lennata ning tööd jätkata. Õhusõiduki komposiitväliskest ja süsinikkiust südamik annab droonile tuulekindluse taseme 6 ja IP43 ilmastikukindluse, mis võimaldab hõlpsasti toime tulla keerulistes ilmastikuoludes. Kvaliteetsed andurid: integreeritud õhukiiruse andur jälgib keskkonda reaalajas isegi siis, kui lumi või jää teda tabab.

Intelligentsus
Autonoomsed võimalused on Dragonfishi peamised omadused. See droon suudab missiooni kiiresti täita ja automaatselt koju naasta. See suudab jälgida erinevaid objekte, nende kohal ringi teha ja täita mitmepunktilisi ülesandeid.

Kontrolli haaramine
Arvestades robustsete funktsioonide arvu, ei ole selle drooni kasutamiseks vaja erilisi oskusi. Autel Robotics lõi tarkvara Autel Voyager, mis tagab intelligentse jälgimise, missiooni planeerimise, lennuajaloo jälgimise ja palju muud selle hõlpsaks juhtimiseks.

Vahetatavad kaamerad
The Dragonfish tuleb koos võimalusega vahetada vastavalt tööiseloomule kaameraid; Esimese osapoole kaameraid on kokku kolm. 

  • Esimene (vasakult paremale) neist on 4K kahe sensoriga kaamera, millel on 4K 20x optiline suum ja 48-megapiksline lainurkkaamera.
  • Teine on kolme sensoriga kaamera, mis on varustatud 4K 20x optilise suumiga ja 48-megapikslise lainurkkaameraga ning võimsa radiomeetrilise termokaameraga.
  • Kolmas sisaldab tugevat multispektraalkaamerat 48-megapikslise RGB-kaamera ja viie 2-megapikslise multispektraalsensoriga.

Üldiselt on see kompaktne ja võimas lahendus, milleks lennutamiseks ei ole vaja meeskonda – üks inimene saab hõlpsalt lahti ja kokku pakkida. Enesekontrolli ja käima tõmbamist lõpetab õhusõiduk mitte rohkem kui viie sekundiga. Selle lendu saamiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit. Ilma keeruliste liikuvate osadeta on Dragonfish modulaarne, veekindel, nutikas ja töökindel.

Autel Robotics Dragonfish seeriasse mahub kolm mudelit: 

  • Dragonfish Pro: lennuaega 180 minutit
  • Dragonfish Standart: lennuaega 120 minutit
  • Dragonfish Lite: lennuaega 75 minutit

Dragonfish tuleb suure puldiga, millel on 1000 nitine 9.7″ ere ekraan, 4.5 tundi tööaega, 256GB sisemälu, HDMI pistik ja 8 tuumaline protsessor.

Kui toode pakkus huvi, siis lisainfot leiab SIIT. Hinnad, tellimine ja tarneaeg: info@droon.ee

DJI Mavic 3 Enterprise seeria

DJI Mavic 3 Enterprise seeria

DJI Enterprise täiendas enda tööstuslike droonide valikut tavakasutusest tuntud lipulaeva DJI Mavic 3 tööstuslike variantidega – DJI Mavic 3 Enterprise ja DJI Mavic 3 Thermal.

Mavic 3E viib kaardistamise ja fotogrammeetria uuele tasemele mehaanilise katiku, 56x hübriidsuumi ja sentimeetritäpsusega RTK-mooduli abil.

Mavic 3T omab 640×512@30Hz termokaamerat, mida saab kasutada näiteks öisteks patrulideks, temperatuurikõikumiste tuvastamiseks, päiksepaneelide inspektsiooniks, päästemissioonidel jne.

Tähtsamad märkmed: 

  • Kaks mudelit – tavakaameraga ja termokaameraga
  • Avatud SDK-liides
  • Juurde kinnitatavad moodulid (RTK-moodul, valjuhääldi)
  • Lennuaeg kuni 45 min
  • Edasiarendatud takistuste vältimise süsteem DJI APAS 5.0 
  • DJI AirSense
  • Kokkuklapitav ja kompaktne
  • Kasutab sama akut, mis Mavic 3 tavaseeria

DJI Mavic 3 Enterprise

  • Lainurk kaamera: 4/3 CMOS sensor, 20 mp, mehaaniline katik.
  • Telekaamera: Fookuskaugus: 162mm, 12MP, kuni 56x hüdbriidsuum

Hind: 3700€

DJI Mavic 3 Thermal

  • Lainurk: 24mm, 48MP
  • Zoom kaamera: Fookuskaugus: 162mm, 12MP, kuni 56x hüdbriidsuum
  • Termokaamera: 640×512, 30Hz

Hind: 5780€

Lisavarustus

DJI Mavic 3 Enterprise

Mavic 3E on tõeline edasiminek inspektsioonis, fotogramm-meetrias ning kaardistamises – M3E teeb silmad ette isegi eelnevale DJI enda eelmisele Phantom 4 RTK droonile. Paranenud lennuaeg ning 0,7 sekundi pikkune pildistamisintervall tagab kiire tootlikuse ning täiendatud RTK-moodul võimaldab toota täpseid kaarte ilma kontrollpunktide kasutuseta.
Hämarates tingimustes tuleb abiks low-light režiim, mis aitab märgata olulisi objekte ka hämaras, ning samuti on nõnda võimalik alustada tööpäeva tavalisest veidi varem – aeg on üldjuhul just see ressurss, mida kipub suurte projekti puhul väheks jääma.

DJI Mavic 3 Enteprise Thermal

Mavic 3T termokaamera on tavapäraselt taaskord radiomeetriline, mis tähendab et igasse pikslisse talletatakse temperatuuriinfo, mida saab ka hiljem arvuti taga vastavates programmides analüüsida. Samuti saab otsepildis mõõta iga konkreetse punkti temperatuuri, seada kõrge kuumuse alarme ning erinevad värvipaletid ja isotermid aitavad leida parima lähenemise termograafiliste ülesannete teostamiseks. Eriti mugavaks teeb tööprotsessi ka split-screen vaade, kus ühel pool on tavakaamera pilt ning teisel pool termopilt.

Uus tööriistakomplekt professionaalidele

Mavic 3 Enterprise seeriaga on võimalik kasutada abimehi, mille kombineerimisel saate ülesannete täitmist veelgi hõlbustada.

  • DJI RC Pro Enterprise on professionaalne kaugjuhtimispult, millel on 1000-nitine suure heledusega ekraan selge nähtavuse tagamiseks otsese päikesevalguse käes ja sisseehitatud mikrofon selge suhtluse tagamiseks.
  • RTK-moodul (649€) võimaldab geodeesia valdkonnas saavutada sentimeetri täpsust kasutades Network RTK teenust, Custom Network RTK teenust või D-RTK 2 mobiiljaama.
  • D-RTK 2 mobiiljaam on DJI täiustatud ülitäpne GNSS-vastuvõtja, mis toetab kõiki peamisi globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme, pakkudes reaalajas diferentsiaalparandusi. Mavic 3 Enterprise eelkäijal Mavic 2 Enterprise Advanced’il ühilduvus D-RTK 2 mobiiljaamaga puudus.
  • Valjuhääldi (169€) ühendamisel saavad piloodid edastada drooni pealt sõnumeid ja häälkäsklusi. Toetatud on teksti kõneks muutmist, helisalvestust ja automaatne kordusesitus, et parandada otsingu- ja päästetööde tõhusust.

Täielik tarkvarakomplekt

Mavic 3 Enterprise seeria droonid on tugevalt arenenud ja kasvava droonide käitamise tarkvara ökosüsteemi keskmes. Kasutajad saavad võtta viimast andmete kogumise, kaardistamise, lennukipargi haldamise ja lennuoperatsioonide järgnevate tarkvaradega koostöös.

  • DJI Pilot 2 on uuendatud lennuliides, mille eesmärk on parandada piloodi tõhusust ja lennuohutust. Drooni juhtnuppudele pääseb hõlpsasti juurde ühe puudutusega. Kasutajad saavad reaalajas ülevaate drooni riistvarast, video otseülekandele ja fotoandmetele.
  • DJI FlightHub 2 on kõik-ühes pilvebaasil toimiv operatsioonide haldamise tarkvara drooniparkide jaoks. Programm võimaldab droonioperaatoritel marsruudi planeerimise ja missioonihalduse abil lennuoperatsioone tõhusalt hallata.
  • DJI Terra on täisfunktsionaalne kaardistamistarkvara kõigi tööetappide jaoks, alates missiooni planeerimisest kuni 2D- ja 3D-mudelite töötlemiseni.
  • DJI Thermal Analysis Tool 3.0 aitab professionaalidel kogutud termoandmeid analüüsida, teha märkusi ja töödelda Mavic 3T abil DTAT 3.0 abil jäädvustatud pilte, et tuvastada kontrollimisel temperatuuri kõikumisi.

Kõrgeim andmeturbeprotokollide täitmine

DJI Enterprise’i kliendid ootavad oma andmetele kõrgeimaid turva- ja privaatsusstandardeid. Mavic 3 Enterprise seeria pakub tipptasemel turvafunktsioone, et kaitsta fotode, videote, lennulogide ja muude lennu ajal genereeritud tundlike andmete privaatsust.

Kui kohalik andmerežiim on aktiveeritud, peatab DJI Pilot 2 lennujuhtimisrakendus Interneti kaudu andmete saatmise või vastuvõtmise. See annab kriitilist infrastruktuuri, valitsusprojektide või muid tundlikke missioone hõlmavate lendude operaatoritele täiendavad turvasätted. Lennuki ja kaugjuhtimispuldi vaheline raadioühendus sisaldab tugevat AES-256 krüpteeringut.

https://youtube.com/watch?v=F8_PlKAh6fE%3Ffeature%3Doembed

DJI Action 2 – kompaktne ja magneetiline seikluskaamera

DJI Action 2 – kompaktne ja magneetiline seikluskaamera

DJI jätkab seikluskaamera arendusi ning on loonud uue modulaarse seikluskaamera lahenduse nimega DJI Action 2. Teadjamad märkavad, et mudelinimest on ära kaotatud “OSMO” ning nüüd keskendutakse modulaarsusele – kaamera põhiosale saab magnetiliselt kinnitada erinevaid mooduleid ja aksessuaare.

Kaameramoodul ise on väike ja ruudukujuline (39x39mm ja 22mm sügav) ning sisaldab 12 MP kaamerasensorit mis on võimeline salvestama 4K videot. Objektiivilääts tagab 155-kraadise vaatevälja ning kõiki tegevusi saab hõlpsasti jälgida 1,76-tollise OLED puuteekraani pealt, mida katab tugev Gorilla Glass. Magnetite abil saate kinnitada põhimooduli külge näiteks teise puuteekraani mooduli, lisaaku või mitmesuguseid erinevaid kinnitusi, võimaldamaks Action 2’te paigaldada statiivide ja GoPro kinnituste külge või isegi kanda kaamerat kaelas.

Action 2 seikluskaameral on esindatud kõik nüüdseks tavapäraseks saanud funktsioonid nagu elektrooniline stabiliseerimine, horisondi sirgestamine ja võimalus otseülekanneteks või seikluskaamera veebikaamerana kasutamiseks.  Samuti on kaamerasse sisseehitatud värvitemperatuuri andur, mis DJI sõnul aitab saavutada paremaid värve keerulisemates valgustingimustes ja vee all.

https://youtube.com/watch?v=STsh6Iu3aEw%3Ffeature%3Doembed

DJI Action 2 on saadaval kahes komplektsuses – Dual Screen Combo ja Power Combo. Allpool selgitame, mis need kaks komplekti endas sisaldavad ja kuidas erinevad.

DJI Action Dual Screen Combo:

  • Puutetundlik kaameramoodul
  • Puutetundlik ekraanimoodul
  • Magneetiline kaelapael
  • Korduvkasutatava kleebisega ja kuulpeaga kaamerakinnitus
  • Magneetiline adapterkinnitus
  • USB-C laadimis- ja ühenduskaabel

DJI Action Power Combo:

  • Puutetundlik kaameramoodul
  • Lisaaku moodul
  • Magneetiline kaelapael
  • Magneetiline adapterkinnitus
  • USB-C laadimis- ja ühenduskaabel

Võrdleme DJI Action 2’te ka eelkäija DJI OSMO Action’i ja GoPro uusima mudeli Hero 10’ga:

 GoPro Hero 10DJI Osmo ActionDJI Action 2
Video5.2K kuni 60 fps4K kuni 60fps4K kuni 120 fps
Sensor1/2.3″1/2.3″ CMOS1/1.7” CMOS
Video bitratemax 100 Mbpsmax 100 Mbpsmax 130 Mbps
Veekindluskuni 10 meetritkuni 10 meetritkuni 10 meetrit (ainult kaamermoodul)
Aegluup8x8x8x
Aku (tööaeg)76 min63 min70 min
Sisemälupuudubpuudub32GB
MälukaartMicroSD kuni 512GBMicroSD kuni 256 GBMicroSD kuni 256 GB
Hind529€EOL399€/509€
Mõõdud71.8×50.8×33.6 mm / 158g65×42×35 mm / 124 g39×39×22.3mm / 56g
Magneetilised kinnitusedEiEiJah

Lisaks ülaltoodud põhiparameetritele, toome välja ka kümme võrdlusmomenti DJI Action 2 VS GoPro Hero 10 omaduste vahel:

1. Resolutsioon

Tavasätete osas on mõlemad kaamerad tegelikult üsna lähedased. Mõlemad kaamerad teevad 4K kuni 120 kaadrit sekundis ja Full HD kuni 240 kaadrit sekundis. GoPro Hero10 suudab aga lisaks teha ka 5.3K 60fps, mis annab punkti GoPro kasuks. 

2. Värviedastus

GoPro lisas uue “Natural Colors” profiili, mis vähendab värvide erksust ja kontrasti. DJI Action 2-l on sisseehitatud värvitemperatuuri andur, mis aitab saavutada orgaanilisemate värvidega kaadreid keerulisemates valgustingimustes ja vee all.

3. Jõudlus väheses valguses

Ükski seikluskaamera pole kunagi hämarates tingimustes tehtud talletistega liiat hästi silma paistnud. See on tavaliselt tingitud sellest, et neil on suhteliselt väikesed sensorid. DJI on pigistanud Action 2’te pisut suurema 1/1,7 tollise sensori võrreldes GoPro standardse 1/2,3-tollise sensoriga – seega Action 2 toimib hämaras valguses pisut paremini. Samuti näib, et Action 2 säilitab hämaras ka parema stabiliseerimise.

4. Stabiliseerimine

Mõlemad kaamerad uuendasid oma stabiliseerimissüsteeme: Action 2 jõudis RockSteady 2.0 versioonini ja GoPro jõudis HyperSmooth 4.0 versioonini. Stabiliseerimises tundub, et DJI RockSteady on saanud parema uuenduskuuri, kuna Action 2 loob põhiseadetega sujuvama pildi. GoPro on suurepärane, kuid mõnel juhul tundub pilt siiski tõmblevam. Lisaks on Action 2 horisondi sirgestamise funktsioon saadaval ilma lisatarvikuteta.

5. Audioheli

GoPro Hero10’l on hea sisseehitatud mikrofonisüsteem. DJI Action 2 täisväärtusliku mikrofonisüsteemi kasutamiseks tuleb põhimooduli külge ühendada täiendav ekraanimoodul. Üldiselt tundub, et GoPro kogemus selles valdkonnas on suurem ja seetõttu pakub GoPro paremat ja puhtamat heli.

6. Suurus ja kaal

GoPro on endiselt GoPro – sama tuttav suurus ja kuju nagu kõigil varasematel Hero seeria kaameratel. DJI muutis aga Action 2 modulaarseks ja seetõttu on põhimoodul üle 100g kergem kui GoPro ja see võib nii mõningates kasutusalades olla oluline aspekt. Isegi lisamooduliga on Action 2 tunduvalt kompaktsem.

7. Mälumaht

Action 2 kaameramoodulil on 32 GB sisemälu ehk mahtuvuselt mahub sinna umbes 30 minutit 4K-d. Aku- või ekraanimooduli on MicroSD kaardi pesa ning seeläbi saate lisada kuni 256GB MicroSD-kaardi. GoPro võimaldab suurema mahuga MicroSD mälukaarte, küll aga tal puudub sisemälu – seega mõlemal seikluskaameral on vastavalt olukorrale eelised.

8. Aku tööaeg

GoPro töötab ühe akuga umbes 40-50 minutit (maksimaalse resolutsiooniga). Action 2 sisuliselt topelt, kui kasutate lisamoodulit – siis tuleb tööajaks 2–3 tundi. Plussiks on GoPro’l aku vahetamise võimalus, mis on rahakotile tuntavalt soodsam, kui Action 2 lisamooduli juurde soetamine. 

9. Rakendus

Nende kaamerate puhul on mõnikord vaja mobiilirakendusega ühenduse loomist, kuna nende väiksus ja juhtnupud võivad olla mõnes olukorras keerulised kasutada. DJI rakendus on DJI Mimo, GoPro’l aga rakendus nimega Quik. DJI rakendus näib olevat kasutajasõbralikum ja annab teile täieliku kontrolli kõigi sätete üle. GoPro-l on mõningad mured, eriti Android-i kasutajatel.

10. Hind

Väljatulles maksis DJI Action 2 Power Combo 399€ ja Dual Screen Combo 509€. GoPro Hero10 täishind on 529€. DJI annab hetkel teile sama raha eest rohkem võimalusi.

Lõpetuseks – kellele aga Action 2 kõige paremini sobib? Meie silmis sobiks kaamera kasutajale, kes soovib võimalikult vähe kruve, raame ja muid jubinaid ning eelistab pigem väikest ja kompaktset magnetkaamerat, mis on rahakotisõbralikuma hinnaga. Teine sihtgrupp oleks FPV lendurid, kellele on kaal väga oluline. Rendi või osta ja veendu ise! 

https://youtube.com/watch?v=GTQ32juA34E%3Ffeature%3Doembed

Millised on kiired BetaFPV rallidroonid?

Millised on kiired BetaFPV rallidroonid?

FPV racing (first person view racing) harilikult tähendab drooni lennutamist läbi selleks spetsiaalselt mõeldud prillide. Droonidega kihutamise hobi on viimastel aastatel järjest rohkem hoogu kogunud ja on muutunud üsna tavaliseks, et piloodil on kodus tavaline (aeglane) droon ja ka midagi põnevamat FPV-maailmast.

Rallidroonide tootjaid on mitmeid ja Droon.ee on valinud omale poodi just BetaFPV brändi, kelle puhul on tooted kvaliteetsed, hea hinnaga ja tihti ka innovaatilised, mida FPV-droonide puhul tihti väga hinnatakse.
Siin artiklis vaatame lähemalt kõiki meil hetkel poes müüdavaid BetaFPV droone.

CETUS PRO KIT

BetaFPV poolt vaieldamatult populaarseim algajale mõeldud komplekt, kus on kõik vajalik kohe kaasas. Cetus Pro on samm edasi tavalisest Cetus-e komplektist, kus Pro-mudelile on lisatud suurem aku, harjadeta mootorid ja selle tarbeks ka uus lennukontroller. Cetus ja Cetus Pro droonid erinevad konkurentsist oma asukoha ja kõrguse hoidmise võimekuse poolest, mis aitavad algajal kiiremini lennutamist käppa saada. Kui drooni lennutamine hakkab juba koduseks muutuma, siis on võimalik lülitada kõik abivahendid välja ja lennutada Cetus droone ka päris FPV-rallika kombel. Acro-režiim lubab teha näiteks ka saltosi.

CETUS KIT

BetaFPV Cetus on odavaim viis alustada drooniga rallitamist. Kaasas kõik, et kohe lennutama hakata ja lisaks ka mõned harjadega mootorid tagavaraks. Cetus on mõeldud pigem siseruumis lennutamiseks, aga täielikult tuulevaikse ilma korral saab ka õues oskusi proovile panna. Kuna harjadega mootorid kuluvad ja lähevad katki kiiremini harjadeta mootoritest, siis on droonile tagavaraks ka mõned uued mootorid kaasa pandud, mida on lihtne vahetada.

METEOR75

Meteor75 on saadaval nö. PNP komplektina, mis tähendab, et droonile tuleb juurde soetada 5.8Ghz sagedusel toimivad analoog edastusega FPV prillid (näiteks BetaFPV VR02) ja FrSky protokolli kasutava pulti (näiteks BetaFPV LiteRadio 2). Droon sarnaneb lennuomadustelt Cetus Pro-le, aga ei seisalda endas asukoha ja kõrguse hoidmise funktsioone. Tegemist on täielikult manuaalseks lennutamiseks mõeldud kiire ja pisikese ralli-drooniga.
See droon on meie kätes lennanud ka T1 keskuses: https://www.youtube.com/watch?v=K4I-fE_EvTs

BETA85X JA BETA95X

Beta85X ja 95X (punane) on samuti saadaval PNP komplektina, mis tähendab, et droonile tuleb juurde soetada 5.8Ghz sagedusel toimivad analoog edastusega FPV prillid (näiteks BetaFPV VR02) ja FrSky protokolli kasutava pulti (näiteks BetaFPV LiteRadio 2). Beta85X on loodud olema võimalikult väike whoop, millele on veel võimalik naked GoPro või Insta360 Go kaamera peale kinnitada. Beta95X on lihtsalt suurem vend, mis suudab paremini tuulele vastu pidada ja natuke raskemat kaamerat kanda.
Loodud kitsastes kohtades filmimiseks, BetaFPV 85X ja 95X on ideaalsed siseruumides lennutamiseks ning ägedate kaadrite salvestamiseks.

TWIG XL

TWIG XL on ülimalt kerge ja väga suure tõmbejõuga rallikas.  Nende kahe omaduse kombinatsioon annab TWIG XL-ile lennates väga terava mineku. Sobib natuke harjutanud algajale või ka edasijõudnud piloodile ning oma suure kiiruse ja avatud propellerite tõttu mõeldud just metsas, pargis või rajal lennutamiseks.
Drooni saab osta eraldi PNP komplektina või täiskomplektina, kus on juures ka akud, laadija, prillid ja pult.

BETA95X

Väike ja kerge digitaalse HD-videoga BetaFPV droon, mis töötab DJI poolt loodud protokolli baasil ja on suurepärane lõbusõidu ja harjutamise rallikas. Kuna videot ja juhtsignaali saadetakse üle õhu digitaalselt, siis vajavad kõik Caddix või DJI Air Unit mooduleid kasutavad droonid ka vastava vastuvõtjaga prille ja pulti – näiteks DJI Goggles V2 prille ja DJI FPV Remote V1 pulti. DJI digitaalne süsteem on küll tunduvalt kallim vanakooli analoogidest, aga ka selle pilt on palju teravam ja signaal levib tunduvalt kaugemale. Lisaks on ka võimalus otse prillidesse salvestada võrdlemisi hea kvaliteediga videot.
Beta95X lendab 450mAh 4S akudega ning suudab veel õhku tõusta ka 850 mAh 4S akudega, aga sellisel juhul peab arvestama, et droon tundub lennutades üsna raske ja igasuguste trikkide tegemine on raskendatud.

PAVO30

Pavo30 on saadaval kas analoog või Caddix (DJI Digital) versioonina. Droon on piisavalt võimas, et mugavalt kanda SMO 4K kaamerat või kohandatud GoPro kaamerat, millega ka mõningaid lihtsamaid trikke teha. 850 mAh 4S aku tagab SMO 4K või naked GoPro kaameraga 4-6 minutit lennuaega ja Hero 10 kaameraga rahulikult lennutades ca. 3 minutit lennuaega.
Kergema kaameraga või üldse ilma salvestava kaamerata lennutades on Pavo30 üpris hea juhitavusega ja suudab ka hästi akrobaatilist lendu teha. Kuna droonile on täielikult ümber ehitatud kaitsev raam, siis on ka kokkupõrkel või raskel maandumisel kahjustused väiksemad.

DJI Mavic 2 Enterprise Advanced ja termokaamera võimalused

DJI Mavic 2 Enterprise Advanced ja termokaamera võimalused

Termokaameraga droonid pole enam ulmeliselt kallid ega pole neid ka keeruline importida. Võib öelda, et tänapäeval saab igaüks omale korraliku termokaameraga drooni soetada, kui selleks vähegi praktiline vajadus on. DJI Mavic 2 kerele ehitatud Enterprise Advanced droon on aastatel 2021 ja 2022 kompaktsete termokaameraga droonide vaieldamatu tipptase. Toome siin artiklis mõned näited sellest, mida termokaameraga droonidega teha saab ja tutvustame DJI M2EA drooni lähemalt.

Kuna suurem Matrice 300 RTK + H20T kaamera on M2EA droonile termokaamera võimekuselt sarnane, siis on siin toodud näiteid ka selle drooniga kogutud andmetest.

Mida lendava termokaameraga teha saab?

1. Näiteks hoonetel leida kohti, kust soe või ka külm välja pressib – Terviseameti külmlao mured oleks termokaameraga vaatlus juba varakult avastanud. Drooni ei pea ainult lennutades kasutama. Kui lennud on tehtud, siis saab Mavic 2 Enterprise Advanced drooni kokku pakkida ja sellega ka käest mõningad kohad siseruumis või objektide lähedal üle pildistada.

2. Päikeseparkides leidub tihti vigaseid paneele, kus mõned elemendid enam ei toimi. Kui element või paneel ei toimi, siis päikesest tulev energia muudetakse kõik soojuseks ja pind hakkab kuumenema. Drooniga näeb kiirelt ära ka, kas kõik paneelide seeriad toodavad – kui mõni suurem osa pargist on välja lülitunud, siis võib kahtlustada probleeme inverterite või ühendustega.
Kui pargis on suur probleem lindude, taimestiku või tolmuga, siis koostöös tavalise RGB kaameraga saab sellised vead kiirelt tuvastatud ja hakata planeerima hooldust.

Alumisel pildil on näha tolmuseid ja katkiseid paneele. Pilt on kokku pandud drooni päeva- ja termokaamerast.

Alumine pilt on tehtud Mavic 2 EA drooniga konstruktsioonide all paiknevatest inverteritest.

3. Tihti kasutatakse termokaameraga droone ka näiteks loomade vaatluseks, kadunud inimeste otsimiseks, röövpüüdjate tabamiseks jms. All pildil on näha, kuidas soojust eritavad elusolendid eredate täppidena välja paistavad ja lumel nende jäljed selgelt näha on. Suvel võib küll inimeste ja loomade leidmine keerulisem olla, sest päike soojendab maapinna nii kuumaks, et raske on temropildilt eristada inimest näiteks kivist või puutüvest – siin tuleb mängu juba piloodi kogemus.

Mida Mavic 2 Enterprise Advanced drooni komplekt sisaldab?

Mavic 2 Pro ja Zoom on paljudele tuttavad ning selle sama drooni kerele ongi ehitatud M2EA. Tavalisele Mavic 2-le on lisatud juurde: termokaamera, 48MP 32x suurendusega päevakaamera, erinevate moodulite kinnitamise võimalus, automaatselt soojenev aku, DJI Pilot äpp, kandekohver ja Smart Controller.

Mavic 2 Enterprise Advanced on ainus DJI droon, mida on võimalik soetada vaid Smart Controlleriga (SC). SC tähendab sisseehitatud ekraaniga pulti tavapärase telefoni puldiga ühendamise asemel. Sellisel puldil on mitmeid eeliseid: aku peab paremini vastu, aku ei sure külmaga ära, ekraan on eredam päikesega lennutamiseks, äpp toimib stabiilsemalt, pulti on mugavam käes hoida, drooni nullist lendu seadmine on kiirem, keegi ei helista sisse, saad samal ajal oma telefoni kasutada, erinevaid nuppe puldil rohkem ja palju muud.

Millistes tingimustes termokaamera toimib?

Kehvad tingimused:

  • Udu vähendab nähtavuse ulatust. Termoga näeb udus natuke rohkem kui tavakaameraga, aga siiski takistab väga paks udu ca. 100+ meetri kauguselt objektide tuvastamist.
  • Kui objekt on millegi taga, siis vastupidiselt levinud arvamusele, termoga sellest läbi ei näe. Termokaameraga ei näe läbi ka näiteks klaasist.
  • Kui päike soojendab maapinna, kivid, puutüved, asfalti jne soojaks, siis on väiksemaid objekte (inimene metsas, loomad) raske eristada muust keskkonnast. See reegel ei kehti päikesepaneelide monitoorimise kohta – seal on rohkem päikest alati parem.
  • Üle 100 meetri kauguselt vaatlemine. Tõsi, sooja mootoriga autot näeb ka 500m kauguselt ja inimest ca. 250m kauguselt, aga enamus olukordades on üle 100 meetri kauguselt vaatlemine keeruline ja nõuab piloodilt väga suurt kogemuste pagasit, et koheselt tuvastada otsitav objekt.

Head tingimused:

  • Päikese tõus/loojang on hea tingimus, kui päike pole veel suutnud maad soojaks kütta ja on ideaalne valgus, et midagi ka tavakaameraga tuvastada.
  • Öösel näeb termokaameraga väga hästi ja vaid tavakaamera ei suuda pimeduses midagi näha. Öösel on tavaliselt maapind jahtunud ja väiksemad objektid eristuvad hästi, sest sooja objekti ja külma maapinna temperatuuride vahe on suurem.
  • Alla 100m kauguselt vaatlemine annab üldiselt soovitud tulemuse ja leiab ka pisemad soojuse allikad üles – see ei kehti suurte ja selgelt eristavate objektide puhul nagu näiteks autod, grupp inimesi, telgid, lõkked jne.

Milline on M2EA võimekus numbrites?

Droon:

  • Kaal: 909 g
  • Suurus: 322×242×84 mm (lahti voldituna)
  • Maksimaalne kiirus: 72 km/h
  • Maksimaalne kõrgus: 500 m (tarkvaraliselt piiratud)
  • Töösagedus: 2.400-2.4835 GHz ja 5.725-5.850 GHz
  • Sisemine mälu: 24 GB + mälukaardi võimalus
  • Lennukaugus arvestades ka aku tühjenemist:
    Lagedal alal: kuni 3,5 km
    Metsateelt üle metsa lennutades: kuni 1km
    Linnas (Tallinn, Pärnu, Tarju jne) lennutades: kuni 1,5 km
  • Lennudistants ühe akutäiega: kuni 7km

Termokaamera:

  • Resolutsioon: 640×512 px
  • Kaadrisagedus: 30Hz
  • Fookuskaugus: 9 mm või 38 mm ekvivalentne
  • Mõõtmise vahemik: -40 °C kuni 150 °C (High Gain) või -40 °C kuni 550 °C (Low Gain)
  • Digitaalse suurenduse samm: 2x, 4x, 8x, 16x
  • Foto formaat: R-JPEG (asukoha, kõrguse ja temperatuuri infoga)
  • Video formaat: MP4

Tavakaamera

  • Sensor: 1/2” CMOS, 48 Mpx
  • Fookuskaugus: 24 mm ekvivalentne
  • Digitaalne suurendus: 32x
  • Video resolutsioonid: 3840×2160@30fps ja 1920×1080@30fps
  • Foto formaat: JPEG (asukoha ja kõrguse infoga)
  • Video formaat: MP4

Kust DJI termokaameraga droone osta saab ja palju nad maksavad?

Droon.ee poes müüdavate toodete hindu püüame hoida võimalikult avalikuna. Siit leiab artiklis mainitud tooted, mida hetkel toodetakse:

Loomulikult saame suuremate koguste või erijuhtumitel korral teha Enterprise toodetele vastavalt kliendile hinnapakkumise. Selleks võta lihtsalt meiega ühendust ja kirjelda võimalikult täpselt oma vajadusi.

Droone saab soetada paljudest e-poodidest, kauplustest ja hobipoodidest ning tooted füüsiliselt on kõikjal üldiselt samad. Vahe tuleb sisse garantiis, varuosade saadavuses, koolituses, klienditoes, remondis, heas algses soovituses jne.
Kuna Droon.ee on püüdlenud aastaid DJI droonidele võimalikult hea toe pakkumise poole, siis on Droon.ee ka hetkel ainus Eesti ettevõte, mis on DJI poolt ametlikult tunnustatud Enterprise toodete müüja. See annab meile võimaluse tegeleda DJI Enterprise droonidega otse koostöös DJI-ga, jättes välja kõik vahendajad. Saame selle eest olla tänulikud vaid oma ustavatele partneritele ja eraklientidele!

Kui tekkis huvi mõne toote vastu või soovid lisainfot, kuidas drooni oma valdkonnas kasutada, siis kirjuta meile aadressile info@droon.ee või helista numbril +372 5835 1267. Kui artiklis jäi mõni tähtis küsimus vastamata, siis kirjuta küsimus aadressile silver@droon.ee ja püüame selle vea parandada.

Puldiautod ja nende akude talvine hoiustamine

Puldiautod ja nende akude talvine hoiustamine

Talv on saabumas, droonitamise ja puldiautodega sõitmise ilm hakkab läbi saama ning nüüd tuleks hakata mõtlema akude hoiustamisele, et ka kevadel lõbu jätkuks ja ka akud oleks veel heas seisus.

DJI akude hoiustamine on lihtne, DJI akud laevad end ise 55% peale, ehk õigele hoiustamispingele, kuid kindlasti tuleks ka DJI akusid kord kuus näiteks 30 minutit laadida, et vältida aku balansist välja vajumist. Täpsemalt saab selle kohta lugeda SIIT

Puldiautode liitium akusid tuleks hoiustada 3.7-3.8v elemendi kohta (tavaliselt 2S akud siis 7.4-7.6v). Paljudel laadijatel on selle tarbeks ka ‘’STO’’ ehk storage režiim mis laeb akud täpselt sellele tasemele, kui aga laadija seda ei võimalda, siis on võimalus aku täis laadida ja umbes pool auto sõiduajast ära sõita ning jätta sellises seisus seisma. Kindlasti kõige halvem akule on see, kui jätta aku seisma kas siis täiesti laetud või täiesti tühjas seisus ja kevadel kui uuesti kasutama tahate hakata, võib see olla juba paisunud ja tuleb utiliseerida. 

NiMh akusid tuleks hoiustada vähemalt 80% laetud seisus ning iga 3-4 kuu tagant vähemalt tund aega laadida, et vältida aku elementide varajast surma. 

Kõik akud tuleks enne kasutamist kindlasti täis laadida kui nad on olnud hoiustamisrežiimis, et vältida aku elementide balansist välja vajumist ning tagada aku pikk eluiga. 

Milline puldiauto valida?

Kindlasti tuleks selgeks teha milline skaala teile sobib, kas otsite väiksemat 1:18 autot või näiteks suuremat 1:8 või isegi 1:6-le autot. 

Teine asi millega tuleb arvestada on teie plaanitud kasutus – suurema vedrustusega ja kõrgema kerega autod on paremad off-road kasutuseks ja madalamad on paremad asfaldil suure kiirusega sõitmiseks. 

Kolmas asi millega arvestada on mis mootori ja akusüsteem autol on – Liitium akuga ja harjadeta mootoriga autod on hinnalt kallimad, kuid ka kiiremad, parema kiirendusega ja aku kestab kauem 1 laadimise kohta võrreldes NiMh akudega. 

Puldiautode hinnaklassid on ka väga erinevad – mida kallimaks minna, seda paremaks läheb kvaliteet ja ka komponentide vastupidavus. Kallimatel autodel ei pruugi ka kaasas olla näiteks pulti, vastuvõtjat, akut ja laadijat, kuna eeldatakse juba, et soovite ise komplekteerida auto täpselt sellise laadija ja ka aku komplektiga nagu teile endale meeldib. 

Kaks suurimat autode tootjat mida meie müüme on Arrma (Horizon Hobby) ning Kyosho, mõlemad tootjad toodavad vägagi kvaliteetseid autosid ning ka varuosade saadavuse tõttu oleme otsustanud neid kahte tootjat oma valikus hoida, kuna me saame tagada, et kui klient soetab omale puldiauto, siis on ka sellele tulevikus võimalik saada vajadusel varuosi ning hinnaline mänguasi ei ole väiksema katkise komponendiga prügikasti kaup, Mõlemad tootjad müüvad kõiki autosid täielikult ka varuosadena, mis tähendab seda, et ükskõik mis juhtub autoga, alati leiab lahenduse.

Internet Explorer Icon

NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.