Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Küpsised on vajalikud teie kasutajamugavuse ning veebikülastusstatistika eesmärgil. Veebilehe kasutamise jätkamisel nõustute küpsiste privaatsustingimustega! Privaatsuspoliitika tingimusi näete siit.
DJI RS4 on uusim käsigimbal, mis näitab, miks DJI on turuliider. Gimbalide kasutamine võib sageli olla tülikas – seadistamine on aeganõudev ja need võivad tekitada ebamugavusi, mistõttu paljud videograafid püüavad neid vältida. DJI on aga neid muresid arvesse võtnud ja RS4 on järgmine samm, et muuta gimbalide kasutamine lihtsamaks ja stressivabamaks.
RS4 toob endaga kaasa mitmeid märkimisväärseid täiustusi võrreldes eelmise mudeliga, Ronin RS 3-ga. Esiteks, Teflon-kate gimbali käte peal, koos mikrokohanduse nupuga kaamera paigaldusel, muudab tasakaalu saavutamise ja kohandamise palju lihtsamaks. Teflon-pinnad aitavad teha väikeseid nihkeid telje paigalduspunktides ilma liigse vaeva ja surveta, vältides liigset nihkumist. Suured lukustusklambrid kätes muudavad tasakaalu saavutamise kiiremaks ja lihtsamaks, mistõttu sain oma kaamera gimbali väga kiiresti tasakaalu.
Tasakaalu osas on RS4-l eelkäijast pikem kallutustelg, mis võimaldab lisada rohkem tarvikuid kaamerale ilma tasakaaluprobleemideta. Käsi on 8,5 mm pikem kui RS 3-l, mis on piisav, et lisada mikrofone kaamera peale ja/või filtreid objektiivi ette. Ronin RS 4 suudab kanda kuni 6,6 naela (3 kg), sama palju kui RS 3, kuid uus käsi võimaldab kaaluda paigutada erinevatesse kohtadesse kaamera raskuskeskme ümber.
Suur uuendus on ka vertikaalsete videote tegemise lihtsustamine. Kui RS 3-l tuli Portrait režiim seadistada PTF seadetes, siis RS 4-l piisab kaamera paigaldusplaadi ümber keeramisest. Kaamera montaažil on kaks ühenduspunkti – üks otsas ja üks allpool – ning kiire vabastamise nupp. Lihtsalt vabastage plaat, keerake see ümber ja kinnitage allpool oleva punktiga, et kaamera jääks vertikaalsesse asendisse. See on kiire ja lihtne, kaamera ei vaja uuesti tasakaalustamist ning kõik järgimisrežiimid ja joystick’i kaudu loodavad võimalused on endiselt saadaval.
RS4 tutvustab ka neljanda põlvkonna stabiliseerimisalgoritmi, mis parandab stabiliseerimist nii horisontaalses kui vertikaalses režiimis, isegi siis, kui olukord on hüplik, näiteks jooksmisel. Kui valite RS4 Combo, saate karbis ka Focus Pro Motori, mis on 30% kiirem kui eelmine mudel. See mootor võimaldab reguleerida zoom-rõngaste ja teravustamisrõngaste pöörlemiskiirust, pöördemomenti ja suunda menüü kaudu.
Nagu varasemalt, saab gimbali juhtimisnuppe ja dial’e kasutada teatud ühilduvate kaamerate elementide juhtimiseks, sealhulgas salvestamise peatamiseks ja alustamiseks, piltide tegemiseks ja särituse seadistamiseks. Need funktsioonid on saadaval kas Bluetoothi või USB-ühenduse kaudu.
Kui pühendate aega ja vaeva DJI RS4 tundmaõppimiseks, tasub see ära. Kaamera sujuv töö on tagatud, olgu see siis tavalise kõndimise, kiire kõndimise või jooksmise ajal, isegi kui objektiivile on lisatud palju tarvikuid.
DJI Power 1000 on loodud vastama droonioperaatorite ja välitegevuste harrastajate energiavajadustele. See ei ole pelgalt suur akupank, vaid terviklik toitejaam, mis suudab muuta kaugemad asukohad droonide ja muu varustuse tööbaasideks.
DJI Power 1000 peamised omadused:
Mahutavus ja väljundvõimsus: DJI Power 1000 pakub 1000 Wh mahutavust ja maksimaalset väljundvõimsust 2200 W, võimaldades sellega toita laia valikut seadmeid, sealhulgas droone, sülearvuteid, väiksemaid kodumasinaid ja muid elektroonikaseadmeid. Suur mahutavus tagab, et isegi suure energiatarbega seadmed, nagu külmikud, saavad töötada pikema aja jooksul, olgu selleks siis elektrikatkestused või kauged töötingimused.
Portide valikud: Power 1000 on varustatud mitmete väljundvõimalustega, sealhulgas vahelduvvoolupesade, USB-C portide, USB-A portide ja alalisvoolu autoväljundiga. Selline portide valik võimaldab toitejaamal toetada laia valikut seadmeid, alates droonide laadimisest kuni väiksemate seadmete toitevarustuseni.
Laadimisvõimalused: Seade toetab kiirlaadimist USB-C pordi kaudu ja on ühilduv teatud DJI droonimudelitega läbi lisatarvikute, näiteks DJI Power SDC kuni DJI Mavic 3 seeria kiirlaadimiskaabli abil. See võimaldab tõhusat energiasiiret, mis vastab otseselt DJI droonide energiavajadustele, vähendades seisakuaega.
Ehitus ja disain: DJI Power 1000 on ehitatud vastupidavuse silmas pidades, pakkudes tugevat väliskesta ja kaaludes 13 kg. Seade on loodud taluma välitingimusi, olles varustatud kummitihenditega kaitstud portidega, mis tagavad nende puhtuse ja töökindluse erinevates keskkondades.
Turvafunktsioonid: Seade sisaldab mitmeid turvakaitseid, nagu ülekoormuse, ülepinge ja temperatuurikontroll, tagades ohutu töö kõikide ühendatud seadmetega.
DJI Power 500: Kompaktne alternatiiv
Neile, kes vajavad kergemat võimalust, pakub DJI Power 500 mahutavust 500 Wh ja maksimaalset väljundvõimsust 1100 W.
Mahutavus ja väljundvõimsus: Power 500 sobib vähemnõudlikuks energiavajaduseks, nagu droonide, kaamerate ja väiksemate elektroonikaseadmete laadimine. See on ideaalne kasutajatele, kes vajavad mobiilsust ilma funktsionaalsust ohverdamata.
Portide valikud: Sarnaselt Power 1000-le sisaldab Power 500 mitmeid porte, sealhulgas vahelduvvoolu, USB-C, USB-A ja alalisvoolu autoväljundeid, muutes selle mitmekülgseks erinevate laadimisvajaduste jaoks.
Kaal ja kaasaskantavus: Väiksema kaaluga kui tema suurem vaste, on Power 500 paremini hallatav kasutajatele, kes eelistavad mobiilsust. Selle kompaktne suurus teeb sellest sobiva valiku lühemateks reisideks või kergemateks energiavajadusteks.
Hind ja saadavus:
DJI Power 1000: Hind on 999 €, pakkudes ulatuslikku lahendust suurte energiavajaduste katmiseks kaugetes piirkondades või elektrikatkestuste ajal.
DJI Power 500: See seade on taskukohasem ja kaasaskantavam variant hinnaga 529 €, pakkudes tasakaalu väljundvõimsuse ja kaasaskantavuse vahel.
Nii DJI Power 1000 kui ka Power 500 on loodud vastama droonioperaatorite ja välitegevuste harrastajate erinevatele energiavajadustele. Power 1000 sobib suure nõudlusega rakendusteks, samas kui Power 500 pakub kaasaskantavamat lahendust mõõduka energiavajaduse jaoks. Nende vastupidav ehitus, mitmed laadimisvõimalused ja turvafunktsioonid pakuvad usaldusväärseid ja mitmekülgseid toitelahendusi erinevates keskkondades.
Tutvuge DJI Neo-ga – DJI kõige kergema ja kompaktsema drooniga, mis kaalub vaid 135 grammi. See muljetavaldav droon pakub mugavat kaasaskantavust ja võimalust jäädvustada kvaliteetseid kaadreid, kus iganes viibid.
Kompaktne ja mitmekülgne lennukogemus:
Kaalub vaid 135 grammi: Neo on kerge ja kaasaskantav, mistõttu on see ideaalne kaaslane igapäevaseks filmimiseks ja seiklusteks.
Peopesalt startimine ja maandumine: Lihtsalt vajutage režiiminuppu ja Neo tõuseb õhku otse teie peopesalt. See teeb droonilennu lihtsaks ja kiireks, ilma vajaduseta kaugjuhtimispuldi järele.
Mitmed juhtimisvõimalused: Neo saab siduda DJI Fly rakenduse, kaugjuhtimispultide, RC Motion’i, DJI Goggles’ite ja muude seadmetega, pakkudes erinevaid juhtimisvõimalusi ning täpsemat lennu- ja kaamerakontrolli.
Hääljuhtimine: “Hey Fly” häälkäskluse abil saate aktiveerida DJI Fly rakenduse ja juhtida DJI Neot suuliste käskluste abil.
Mobiilirakendusega juhtimine: Kasutades Wi-Fi ühendust nutitelefoniga, võimaldab DJI Fly rakendus Neo juhtimist kuni 50 meetri kaugusel. Rakendus pakub võimalust määrata jälgimisnurka ja -kaugust, mis annab loovuse ja filmimise jaoks rohkem vabadust.
RC Juhtimine: Kui DJI Neo on ühendatud DJI RC-N3 puldiga, ulatub maksimaalne videovaatlusvahemaa kuni 10 kilomeetrit, pakkudes professionaalse taseme kaadrite jäädvustamiseks paindlikku juhtimist.
Kaasahaarav liikumisjuhtimine: DJI Neo saab siduda DJI Goggles 3, RC Motion 3 või DJI FPV Remote Controller 3 kaugjuhtimispuldiga, pakkudes sujuvat ja kaasahaaravat lennukogemust nii siseruumides kui väljas. See droon on ideaalne valik oskuste lihvimiseks manuaalrežiimis.
Kompromissitu pildikvaliteet:
1/2-tolline pildisensor ja 4K UHD Video: Neo võimaldab jäädvustada 12 MP fotosid ja 4K UHD stabiliseeritud videoid, pakkudes selget ja detailset pilti. Stabiliseerimisfunktsioonid nagu RockSteady ja HorizonBalancing tagavad sujuvad ja stabiilsed kaadrid ka tuulistes oludes.
Stabiliseerimisalgoritmid: Üheteljeline mehaaniline gimbal koos stabiliseerimisalgoritmidega vähendab pildivärinaid ja korrigeerib horisondi kaldenurka ±45° ulatuses, võimaldades sujuvat filmimist.
Lihtne sisu loomine ja jagamine:
22GB sisemälu: DJI Neo suudab salvestada kuni 40 minutit 4K/30fps videot või 55 minutit 1080p/60fps videot, hoides kõik mälestused käepärast.
Kiire ülekandmine ja heli salvestamine: Wi-Fi kaudu ühendades saab Neo salvestatud kaadreid kiirelt DJI Fly rakendusse üle kanda. Heli saab salvestada DJI Mic 2 abil või otse telefoni sisseehitatud mikrofoniga, pakkudes vlogide ja videote jaoks selget heli.
Glamour effects ja redigeerimine: DJI Fly rakendus pakub malle ja heliefekte, mis võimaldavad lihtsalt ja kiiresti videot redigeerida ning jagada, säästes teie telefonis ruumi ja aega.
Stabiilne lend ja muljetavaldav aku kestvus:
Kuni 18 minutit lennuaega ja neljanda taseme tuuletakistus: Neo suudab stabiilselt lennata ligikaudu 12-15 minutit ja talub kuni neljanda taseme tuuleolusid. Kuigi DJI väidab, et droon on võimeline taluma tugevat tuult, tasub siiski olla ettevaatlik, kuna droon on väga kerge ja võib tuulega kergesti kontrolli alt väljuda. Automaatne tagasipöördumise (RTH) funktsioon tagab turvalise naasmise stardipunkti.
Kiire Laadimine: Neo saab laadida otse Type-C andmekaabli kaudu või kasutada kahepoolset laadimiskeskust kolme aku korraga laadimiseks, suurendades laadimiskiirust ja tõhusust.
Vlogi igal ajal ja igal pool:
DJI Neo komplekt sisaldab drooni, intelligentset lennuakut, propellerikaitseid ja muud, pakkudes täielikku lahendust algajatele ja edasijõudnutele. Avasta lõputud loovusvõimalused ja naudi lihtsat ning kaasahaaravat lennukogemust DJI Neoga!
DJI Neo on DJI seni kõige kergem ja kompaktsem droon, kaaludes vaid 135 g. Startige ja maanduge peopesalt vaevata ilma kaugjuhtimispuldita ning jäädvustage filmilikke kaadreid, kus Fookuses olete Teie. Lennutage läbi hingematvate maastike, nii siseruumides kui väljas ja jäädvustage kindlasti kõik sõbrad grupifotole. Avastage DJI Neo abil igapäevaelule uus ja värske vaatenurk. Kaalub vaid 135…
DJI Neo on DJI seni kõige kergem ja kompaktsem droon, kaaludes vaid 135 g. Startige ja maanduge peopesalt vaevata ilma kaugjuhtimispuldita ning jäädvustage filmilikke kaadreid, kus Fookuses olete Teie. Lennutage läbi hingematvate maastike, nii siseruumides kui väljas ja jäädvustage kindlasti kõik sõbrad grupifotole. Avastage DJI Neo abil igapäevaelule uus ja värske vaatenurk. Kaalub vaid 135…
Kuigi droonide automaatjaama tehnoloogia sai alguse juba 1960. aastate lõpus, on see tänapäevaks arenenud märkimisväärselt ja pälvib suurt tähelepanu erinevates sektorites. Alates põllumajanduslikust maakaardistamisest ja taristuinspektsioonidest kuni hädaolukordadele reageerimise ja turvamonitooringuni. Antud lahendus pakub täielikult automatiseeritud ja kiiresti rakendatavat tehnoloogiat.
Kuidas töötab droonide automaatjaama süsteem?
Droonide automaatjaama tehnoloogia on toonud kaasa olulise läbimurde autonoomsete UAV (mehitamata õhusõidukite) tegevustes. See hõlmab süsteemi, kus droone hoiustatakse, laetakse, õhku saadetakse ning kuhu lõpuks tagasi maanduma kutsutakse. Sellist iseseisvat ja sageli ka kaasaskantavat üksust nimetatakse tavaliselt “jaamaks” või “boksiks”, mis toimib drooni automatiseeritud baas- ja teenindusjaamana. Võrreldes tavapäraste droonidega, nõuavad droonide automaatjaamad minimaalselt inimese sekkumist, kuna süsteemid hoolitsevad ise tervisekontrollide, laadimise ja andmete üleslaadimise eest.
Tööstusharude rakendused
Automaatjaamu kasutatakse erinevates tööstusharudes just tänu oma laialdaste kasutusvõimaluste tõttu. Siin on mõned valdkonnad, kus see tehnoloogia on end juba tõestanud:
Mõõdistamine ja kaardistamine: Optimeerib maade ja ressursside haldamist, pakkudes detailseid pilte ja andmeid nii õhust kui ma maast, mis omakorda võimaldavad teostada täpsemaid mõõtmisi ja jälgida muutusi reaalajas.
Avalik turvalisus: Parandab hädaolukordadele reageerimise strateegiaid, võimaldades kiiret droonide väljasaatmist otsingu- ja päästeoperatsioonideks, õnnetuspaikade analüüsiks ning katastroofihalduseks.
Taristu hooldus: Hõlbustab kriitilise taristu, nagu sildade, elektriliinide ja tuulegeneraatorite inspektsiooni. Automaatne ja pidev inspektsioon aitab probleeme tuvastada enne nende süvenemist, vähendades sellega tööde seiskumist ja hoolduskulusid.
Droonide automaatjaamad on võimelised töötama autonoomselt 24/7, automatiseerides ülesandeid ja parandades efektiivsust ning turvalisust erinevates tööstusharudes.
DJI Dock 2
DJI Dock 2 on vastupidav lahendus, mis on loodud töötama 24/7, sõltumata keskkonnatingimustest. DJI Dock 2 võimaldab kasutada kas M3D või M3TD drooni, mida saab seadistada DJI FlightHub 2-s vastavalt vajadustele. Tänu sellele ei pea olema operaator ka koha peal.
DJI Dock 2 kolm peamist omadust:
Pilvepõhine haldamine: DJI FlightHub 2 integreerimine pakub pilvepõhist juhtimist, võimaldades üksikasjalikku missioonide planeerimist, reaalajas monitooringut ja andmete haldust kõikjalt ja igal ajal.
Karmide tingimuste jaoks loodud disain: Dock 2 on ehitatud taluma keerulisi ilmastikutingimusi. Sellel on IP55 kaitseklass, mis tagab kaitse vihma ja tolmu eest, muutes selle usaldusväärseks ja vastupidavaks erinevates keskkondades.
Kiired laadimisvõimalused: Kiire laadimine võimaldab jätkata töö tegemist minimaalsete pausidega. M3D ja M3TD droonid laetakse juhtmevabalt 20%-lt 90%-ni ainult veidi üle poole tunniga, mis on märkimisväärne laadimiskiirus sellise mobiilse ja kompaktse üksuse kohta.
Dock 2 eelised
Kuigi Dock 1 oli hea lahendus, on DJI Dock 2 siiski selgelt parem. Alljärgnevalt on välja toodud selle peamised eelised:
Väiksem suurus: Dock 2 on 75% väiksem ja kaalub 68% vähem kui selle eelkäija. Väiksem suurus muudab selle kergemini transporditavaks ning tänu sellele on seda lihtsam ka üles seada.
Täppiskaardistamine RTK-ga: DJI Dock 2 ühilduvus Matrice 3D seeriaga võimaldab saavutada uue täpsuse droonilt saadud andmetes. See pakub kaardistamisvõimekust, mida Dock 1 ei suutnud. Pidev sentimeetri tasemel täpsus on võimalik tänu Dock 2 integreeritud kahekordsele RTK moodulile.
Suurenenud vastupidavus ja jõudlus: DJI Dock 2 on varustatud täiustatud sensoritega olukorra teadlikkuse suurendamiseks, hübriidlaadimissüsteemiga ja ilmastikukindla korpusega (IP55 reiting). Need omadused vähendavad operatiivseid katkestusi ja suurendavad kindlust automatiseeritud missioonide ajal. Koos Dock 2-ga pakub Matrice 3D pikemat lennuaega (kuni 50 minutit) ja suuremat tööulatust (kuni 10 km), võimaldades kaardistada või inspekteerida suuremaid alasid tõhusamalt.
Parandatud laadimine ja akuefektiivsus: DJI Dock 2 võtab drooni akude laadimiseks 20%-lt 90%-ni veidi rohkem aega kui Dock 1 (32 minutit võrreldes 25 minutiga). Siiski pakub 12V hübriidsüsteem mitmeid eeliseid, sealhulgas aku eluea pikendamist ja töökulude vähendamist. Dock 2 tagab missiooni järjepidevuse sisseehitatud lisaakuga, võimaldades droonil elektrikatkestuse korral ohutult maanduda, kasutades automaatset “Tagasi koju” (RTH) funktsiooni.
Vähenenud hooldusvajadus: Dock 2 vajab hooldust vaid kaks korda aastas, mis vähendab hoolduskulusid ja võimaliku seisakuaega võrreldes Dock 1-ga.
Dock 2-ga ühilduvad droonid
Matrice 3D: Matrice 3D on varustatud suumkaameraga, mis võimaldab teha väga detailseid pilte ja lainurkkaameraga, mis loob moonutuste vabu fotosid. Need omadused teevad Matrice 3D-i ideaalseks mõõdistustööde, maahalduse ja muude ülesannete jaoks, kus on vaja täpseid kaardistusandmeid.
Matrice 3DT: Matrice 3DT-l on mitmekülgne kaamerasüsteem, mis ühendab lainurk-, telefoto- ja termokaamerad. See teeb Matrice 3DT-st ideaalse abivahendi taristu kontrollis, otsingu- ja päästetöödes ning avaliku ohutuse kasutusjuhtudes, kus on vajalikud nii visuaalsed kui ka soojusandmed.
Sagedamini esitatud küsimused Dock 2 kohta:
Mis on DJI Dock 2 tööulatus? DJI Dock 2 maksimaalne efektiivne tööulatus on 10 km, kui seda kasutatakse ühilduvate droonidega. See ulatus tuleneb Matrice 3D seeria droonide võimekusest.
Millistes ilmastikutingimustes saab DJI Dock 2 töötada? DJI Dock 2-l on IP55 reiting, mis tähendab, et see on kaitstud tolmu ja sademete eest. Lisaks töötab Dock 2 temperatuurivahemikus -25°C kuni 45°C.
Kas DJI Dock 2 on ühilduv vanemate DJI droonimudelitega? Ei, DJI Dock 2 ei ole ühilduv vanemate DJI droonimudelitega. See on spetsiaalselt disainitud Matrice 3D ja Matrice 3DT seeria droonide jaoks.
Kas DJI Dock 2 toetab kolmandate osapoolte laste? Jah, DJI Dock 2 toetab kolmandate osapoolte laste läbi Matrice 3D ja Matrice 3DT droonide E-Porti. See võimaldab teil lisada täiendavat varustust nagu prožektori, kõlari või langevarju, laiendades drooni võimalike kasutusjuhtusid.
Kas ma saan paigaldada mitu DJI Dock 2 jaama ühte asukohta? Jah, saate paigaldada mitu DJI Dock 2 ühte asukohta. DJI tarkvara toetab mitme Dock 2 haldamist, võimaldades koordineerida ja ajastada lennumissioone tsentraliseeritud liidesest (DJI Flighthub2). Tänu sellele on võimalik efektiivselt katta suuremaid alasid.
· Droon.ee meeskond on DJI poolt sertifitseeritud DJI Dock 2 seadmeid paigaldama, hooldama ja nende kasutajaid koolitama. Lisaks saame aidata teie organisatsioonile taotleda vastavad erikategooria load Dock 2 käitamiseks.
https://youtu.be/OnxvL0U61P0
Tutvu DJI Dock 2-ga lähemalt ning vaata, kuidas see võiks sinu ettevõttele kasulik olla! Küsimuste või ostusoovi korral võtke meiega ühendust e-posti teel aadressil info@droon.ee või külastage seadet meie e-poes.
Kui oled kunagi proovinud välistingimustes videot filmida, siis tead väga hästi, kui keeruline võib olla korraliku heli salvestamine – mööduv auto või väiksemgi tuuleiil võib kogu salvestuse hetkega ära rikkuda. Seetõttu on kvaliteetne ja minimalistlik helisalvestuskomplekt nagu DJI Mic 2 olnud alati kasutajate poolt nõutud toode.
DJI Mic 2 on tilluke saatja ja salvesti, mis on mõõtmetelt umbes poole Tic-Taci karbi suurune. See pole küll nii väike, et täielikult märkamatuks jääda (kui just ei kasuta lavalier-mikrofoni), aga see on piisavalt stiilne, et olla kaamera ees täitsa nähtaval kohal ja sobituda üldpilti. Kui eelmine mudel tuli ainult musta värvi, siis DJI Mic 2 saatja on saadaval nii poolläbipaistva musta kui ka valge variandina.
Saatja ühildub lihtsasti ka muude DJI toodete nagu Osmo Action 4, Osmo Pocket 3, Osmo Mobile 6, Pocket 2, Osmo Action 3, Osmo Mobile 5, RS 3 Mini ja Ronin 4D. Aga saatja on tegelikult ainult üks osa täiuslikust komplektist – terve DJI Mic 2 komplekt sisaldab kahte saatjat, ühte vastuvõtjat ja laadimiskarpi.
Kompaktne ja võimekas
DJI esimene juhtmevaba mikrofon DJI Mic tõestas ennast potentsiaali turule tulles ja sai kiirelt üheks mugavamatest viisidest liikvel olles heli salvestamiseks, aga viimane versioon on suutnud end nii mitmestki aspektist täiustada.
Detailsem näitajate võrdlus DJI Mic vs Mic 2 vahel on leitavSIIN.
DJI reklaamib saatjasse integreeritud intelligentset mürasummutust, mille suhtes on kindlasti paljud alguses skeptilised. Tihti eelistatakse salvestada heli nii puhtalt kui võimalik ja teha kõik vajalikud peenhäälestused hiljem. Siiski on DJI saanud taaskord hakkama üllatavalt toimiva lahendusega ning mürasummutus on pigem tõhus ja ei moonuta heli – kuid lõpptulemus jääb iga kasutaja enda hinnata.
Veel üks suuremaid uuendusi, on tugi 32-bitisele varieeruvale helile sisseehitatud salvestusele. See on suur eelis, kui filmid keskkonnas, kus helitasemeid ei saa alati kontrollida. Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et DJI Mic 2 suudab salvestada palju laiemat helivahemikku ning hiljem palju lihtsam helitasemeid reguleerida ja vältida olukordi, kus kellegi kõne on ootamatult liiga vali ja heli moondub.
Ühilduvuse puhul on suureks sammuks edasi otsene Bluetooth-ühilduvus. See tähendab, et saatja saab ühendada otse telefoni, tahvelarvuti või muu DJI seadmega Bluetoothi kaudu, et salvestamisel vastuvõtjast loobuda. Kuid tasub märkida, et see võib aku tööaega mõnevõrra lühendada ja sa jääd ilma mõnest süsteemi põhifunktsioonist, nagu mürasummutus ja 32-bitine ujuvheli.
‘Lisaks sellele on kaamerakasutajatel võimalus vastuvõtja ühendada 3.5mm TRS kaabli abil ning Sony kaamerakasutajatele on elu tehtud väga mugavaks – DJI Mic 2 Camera Adapteri abil saab DJI Mic 2 vastuvõtja ühendada Sony kaameraga ilma TRS kaablita.
DJI Mic 2 aku tööaeg on saanud ka arvestatava uuenduse. Originaali saatjatel ja vastuvõtjatel olid 320 mAh mahtuvusega akud, kuid DJI Mic 2’l on 360 mAh mahtuvusega akud. Laadimiskarp on samuti 2600 mAh pealt suurenenud 3250 mAh peale.
Laadimiskarp suudab tühja seadme täis laadida veidi kiiremini kui tunniga – mitte just kõige kiirem lahendus, kui aku peaks keset võtet tühjaks saama, aga kuna ühe mikrofoni laadimise ajal on võimalus teist kasutada, on paindlikkus piisav terveks tööpäevaks.
Üks mugavamatest salvestussüsteemidest turul
DJI Mic 2 on märkimisväärne edasiminek võrreldes originaalmudeliga, pakkudes suurepärast ühilduvust Bluetooth’i, Lightning, USB-C või 3.5mm adapterite abil. Pikk tööaeg, lihtne ja kiire kasutatavus ja kõik eelnevalt väljatoodu kokku teeb DJI Mic 2’st ühe mugavama salvestussüsteemi turul. Mõeldud nii sisuloojatele, taskuhäälingule, otseülekannetele, videograafidele kui ka kõigile teistele, kes soovivad lihtsustada enda tööd tipptasemel helisalvestusseadmetega – töökiirus on sageli sama tähtis kui salvestuskvaliteet ning selles aspektis on turul vähe paremaid valikuid.
Kui tekib lisaküsimusi toote kohta, siis küsi julgelt lisa ning samuti on võimalik tootega meie esindussalongis ka lähemalt tutvuda ja vajadusel ka enne ostu proovida
Seekord on vastamisi DJI Mini 4 Pro ja DJI Mini 3 Pro. Kuigi esmapilgul tunduvad mõlemad alla 249 grammi kaaluvad mini-droonid üsna sarnased, peitub nende tehnilistes andmetes mitmeid olulisi erinevusi. Milline on parem valik? Kas vahe taandub vaid hinnale?
Disain ja parameetrid
DJI Mini 4 Pro ja DJI Mini 3 Pro disain on üldjoontes vägagi sarnane, kuid mõningate oluliste erinevustega. Mini 4 Pro-l on maandumisjalad, mis Mini 3 Pro-l puuduvad. See muudab Mini 4 Pro stabiilsemaks, samas kui Mini 3 Pro on alati natuke kaldu, kuna toetub ainult kõhualusele. Antud erinevus tuleb kohe välja ebatasastele pindadele maandudes.
Mõlemad droonid kaaluvad 249 grammi. DJI Mini 4 Pro mõõtmed kokkupandult on 148 × 94 × 64mm ja lahtivõetult 298 × 373 × 101 mm. Mini 3 Pro on kokkupandult veidi väiksem – 145 × 90 × 62mm ja lahtivõetult 251 × 362 × 70mm. Maksimaalne kiirus ja lennuaeg on mõlemal mudelil võrdne – 57.6 kilomeetrit tunnis ja 34 minutit vastavalt.
Kaamera ja funktsionaalsus
Mõlemad droonid on varustatud 1/1.3-tollise CMOS sensoriga, kuid Mini 4 Pro pakub suuremat dünaamilist ulatust ja paremat öövõtte funktsionaalsust tänu oma 10-bitisele värvide kodeerimisele ja mitmekesisematele värvirežiimidele. Mini 4 Pro võimaldab salvestada 4K resolutsioonis kuni 100 kaadrit sekundis, samas kui Mini 3 Pro piirdub 60 kaadriga sekundis.
Resolutsioon ja kaadrisagedus
DJI Mini 3 Pro võimaldab teil filmida 1080p-s kuni 120 kaadrit sekundis (FPS). See tähendab, et saate oma materjali aeglustada viiendikuni selle algsest kiirusest, säilitades samal ajal kõrglahutuse kvaliteedi.
DJI Mini 4 Pro puhul saate filmida 4K-s kuni 100 kaadrit sekundis (FPS). See tagab veelgi suurema detailsuse näiteks aegluubis tehtud kaadrites. Võimalus filmida 4K-s kõrge kaadrisagedusega annab rohkem paindlikkust järeltöötluses, võimaldades erakordselt sujuvaid ja teravaid aegluubis efekte.
Aegluubis video on hea tööriist jäädvustamiseks, kuigi nii DJI Mini 4 Pro kui ka DJI Mini 3 Pro pakuvad aegluubis salvestamise võimalusi, on siiski mõned erinevused, mida tasub märkida ja meeles pidada.
ActiveTrack
DJI Mini 3 Pro on varustatud ActiveTrack 4.0-ga, mis pakub kolme jälgimisrežiimi:
ActiveTrack: See režiim võimaldab droonil iseseisvalt jälgida liikuvaid objekte, hoides neid kaadris isegi siis, kui nende kiirus ja suund muutuvad. See on ideaalne dünaamiliste tegevusstseenide jäädvustamiseks.
Spotlight: selles režiimis saab kasutaja lukustada drooni objekti peale, samal ajal kui droon iseseisvalt lendab, hoides objekti fookuses olenemata drooni liikumisest. See sobib suurepäraselt jälgimiskaadrite tegemiseks.
Point of Interest: Selles režiimis saab kasutaja valida objekti või subjekti, mille ümber droon hakkab tiirlema, jäädvustades haaravaid ringvõtteid.
DJI Mini 4 Pro tutvustab uut funktsiooni ActiveTrack 360°, mis on täiustatud versioon eelnevast ActiveTrack 4.0-st. ActiveTrack 360° abil saab droon jälgida objekte ja vältida samaaegselt takistusi igas suunas.
See on ideaalne keerulistes keskkondades võtete tegemiseks. Kuigi mõlemad droonid pakuvad ActiveTrack režiime, viib DJI Mini 4 Pro jälgimise uuele tasemele ActiveTrack 360°-ga. See võimaldab droonil jälgida objekte igast suunast. Kui vajad oma õhuvõtetel täiustatud jälgimisvõimalusi, on Mini 4 Pro selleks suurepärane valik.
DJI Mini 4 Pro vs DJI Mini 3 Pro tehnilised näitajad
Funktsioon
DJI Mini 4 Pro
DJI Mini 3 Pro
Õhkutõusu kaal
< 249 g
< 249 g
Mõõdud
Kokku pakitud: 148×90×62 mm. Lahti pakitud: 251×362×72 mm
Kokku pakitud: 148×90×62 mm. Lahti pakitud: 251×362×72 mm
Max lennuaeg
34 minutit
34 minutit
Max tuule vastupanuvõime
10.7 m/s (Level 5)
10.7 m/s (Level 5)
Globaalne sateliitnavigatsioonisüsteem
GPS + Galileo + BeiDou
GPS + Galileo + BeiDou
Pildisensor
1/1.3-tolline CMOS, Efektiivseid piksleid: 48 MP
1/1.3-tolline CMOS, Efektiivseid piksleid: 48 MP
Max foto resolutsioon
8064×6048 (48 MP)
8064×6048 (48 MP)
Max video resolutsioon
4K @ 100fps + FHD
4K @ 60fps + FHD
Takistuste vältimiste süsteem
Igas suunas takistuste tuvastus
Eesmised, tagumised ja alumised visuaalnägemissensorid
Video ülekande protokoll
DJI O4
DJI O3
Täpsemad funktsioonid
ActiveTrack 5.0, MasterShots, Advanced Return to Home
ActiveTrack 4.0, MasterShots
Maksimaalne kiirus
57.6 km/h
57.6 km/h
Sisemälu (mõlemad toetavad Micro-SD)
2GB
1.2GB
Värvirežiimid
Normal, HLG/D-Log M 10-bit
Normal/D-Cinelike
Reaalajas vaate kvaliteet
1080p/60fps
1080p/30fps
Max edastuskaugus
10 km
8 km
Juhtpult
DJI RC-N2 (DJI RC 2)
DJI RC-N1 (DJI RC)
Kuidas valida?
Mõtle kõigepealt välja, milline on sinu ootused ja vajadused ning selle alusel, milline mudel sulle kõige paremini sobib. Seejärel vali juhtpult ja otsusta, kas piisab ühest akust või sobiks mitme akuga ja mitmete lisadega komplekt. Nii leiad endale täiusliku droonikomplekti, mis tõenäoliselt teenib sind aastaid.
Hind on sageli peamine tegur, mis mõjutab otsust toote valikul. Kui eelarve ei võimalda isegi väikest lisakulu, on valik selge. Mõelda tuleks ka drooni klassimärgistele ja kaalule, kuid siin postituses võrreldavad droonid kaaluvad mõlemad 249 grammi, mis tähendab, et mõlemat saab võrdväärselt lennutada ilma enamiku õigusaktides sätestatud nõueteta. Kui aga on võimalik eelarvet venitada, siis võib DJI Mini 4 Pro osutuda paremaks valikuks – Mini 4 Pro on siiski samm edasi eelkäijast ning pakub mõningaid täiustusi nagu näiteks paremat takistuste tuvastamise süsteemi. Mini 4 Pro odavaim komplekt maksab 799€ ning enamjaolt välja müüdud odavaim Mini 3 Pro komplektsus 659€. Kui jääd siiski kahe vahele kahtlema, küsi julgelt nõu meie kauplusest Villardi 22, Tallinn (E-R 10-18, L 10-15) või kirjuta info@droon.ee.
Zenmuse H30-seeriasse kuuluvad H30T ja H30 mudelid on kasutatavad iga ilmastikuga ning igal ajal. Need kaamerad on ehitatud töötamiseks karmimates tingimustes omades IP54 tolmu- ja veekindlusklassi ning sujuv töö on võimalik temperatuuridel vahemikus -20° kuni 50° C.
Mõlemad produktid sisaldavad lainurkkaamerat, suumkaamerat, laserkaugusmõõtjat ja NIR-lisavalgustit. Lisaks on H30T varustatud infrapuna soojuskaameraga.
Zenmuse H30 on varustatud nelja mooduliga: lainurkkaamera, suumkaamera, laserkaugusmõõtja ja NIR-lisavalgustit. Zenmuse H30T’l on lisaks Zenmuse H30 moodulitele veel infrapuna soojuskaamera. Mõlemad kaamerad ühilduvad nii DJI Matrice 300 RTK (vajalik DJI RC Plus juhtpuldi olemasolu), kui ka Matrice 350 RTK droonidega, kasutades intelligentseid algoritme nii päevase kui ka öise nägemise parandamiseks.
Kõrge resolutsiooniga nägemine
Zenmuse H30 seeria on varustatud 40-megapikslise suumkaameraga, mis suudab pakkuda kuni 34x optilist ja 400x digitaalset suumi, et operaatoril oleks võimalik väiksemaid detaile nagu näiteks sõiduki numbrimärki veelgi kaugemalt ja selgemalt. Elektrooniline udususe eemaldusfunktsioon parandab pildi selgust hämarates ja niisketes tingimustes, mis on kasulik hädaolukorras päästetöödel ja rutiinsetel kontroll-lendudel
Pildistabilisaator tagab stabiilse pildi, mis on oluline näiteks elektriliinide kontrollimisel. Laserkaugusmõõtja aitab koguda täpset positsioneerimisteavet 3-3000 meetri vahemikus asuvate objektide kohta. Võrreldes eelkäija H20 seeriaga on laserkaugusmõõtja võimekus paranenud rohkem kui kaks korda.
Päeva- ja öörežiimid
Vähese valguse korral on võimalik kaamerad ümber lülitada öörežiimile, mis parandab öist nägemist tänu infrapunavalgustusele. Täisvärviline öönägemise ja mustvalge öönägemise režiim on kasulikud otsingu- ja päästeülesannete puhul. Smart Capture režiim kohandab automaatselt heledust, tagades loomulikud üleminekud valguse ja pimeduse vahel.
Täiustatud termokaamera võimekus
H30T infrapuna termokaameral on eelkäijaga võrreldes neli korda parem resolutsioon 1280×1024, laiendatud temperatuuri mõõtmise vahemik -20°C kuni 1600 °C ja 32x digitaalne suum. Kõik see võimaldab tuletõrjujatel hõplsasti tuvastada kuumkohti ja ka kõige väiksemaid temperatuurierinevusi. Ülikõrge eraldusvõimega infrapunapildi funktsioon tagab selged pildid suurema suumi korral ning link-suumi funktsioon võimaldab visuaalse ja termopildi kõrvuti asetamist ja samaaegset inspekteerimist.
Demomudelid on nüüd meie esindussalongis aadressil Villardi 22 tutvumiseks olemas. Tule ja veendu uue põlvkonna võimekuses enda silmaga!
Droonitootja DJI on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et ära hoida potentsiaalset majanduslikku mõju, mis võib tekkida USA-s, kui selle droonid satuvad musta nimekirja. Viimase Esindajatekoja aruande kohaselt on DJI üksikasjalikult kirjeldanud oma pingutusi ja meetmeid selle olukorra lahendamiseks, rõhutades samas, et need tegevused ei mõjuta tarbijasektorit.
DJI on vastanud muredele seoses Hiina kommunistliku partei (CCP) sekkumisega, võttes kasutusele mitmeid meetmeid, et tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus. Üks neist meetmetest on spetsiaalse veebilehe loomine, kus jagatakse fakte ja vastatakse küsimustele seoses nende tegevusega, sealhulgas CCP droonide seadusega (Countering CCP Drones Act).
Samuti on DJI tegelenud aktiivselt teavitustööga, püüdes kummutada ilmenud teadmatust ja valeinformatsiooni. DJI on keskendunud teabe jagamisele ja suhtlemisele, et selgitada välja tegelikud faktid ning lükata ümber ekslikud arusaamad ja spekulatsioonid.
Musta nimekirja sattumine võiks kaasa tuua märkimisväärseid tagajärgi droonitööstusele, mis ulatuks kaugemale DJI-st endast. See võiks mõjutada oluliselt ka teisi ettevõtteid ja tarnijaid, kes sõltuvad DJI droonide kasutamisest oma äritegevuse toetamiseks. Seega on DJI teinud olulisi jõupingutusi, et leida lahendusi ja vältida negatiivset mõju nii enda kui ka teiste ettevõtete jaoks, kes tegutsevad selles valdkonnas.
Kuigi DJI on selgitanud oma pingutusi ja tagamaid, jääb oluliseks jälgida olukorra arengut ja näha, kuidas need jõupingutused mõjutavad droonitööstust ja selle sidusvaldkondi tulevikus. Oluline on jätkata teabe jagamist ja dialoogi, et saavutada selgus ja usaldusväärsus selles küsimuses.
Antud olukorras ei ole Droon.ee meeskonnale teadaolevalt ühtegi tõendatud küberturvalisusega seotud põhjust, miks USA peaks keelama DJI droonide kasutamise oma avalikus sektoris. Droon.ee näeb vaeva selle nimel, et välistada oma brändide puhul (Hiinast või mitte) igasuguse tegevuse läänemaailma julgeoleku vastu ja aitab oma klientidel seadmete kasutamisel järgida häid küberturvalisuse tavasi. Hetkel ei näe me põhjust karta, aga me ei lase ka oma valvsust alla ja toimetame alati selle nimel, et meie klientidel oleks käes maailmaklassi tehnika.
Mina, blogipostituse kirjutaja, olen Mart Rae ja toimetan insenerina omaenda ettevõttes Rae Geodeesia OÜ. Enam kui kakskümmend tööaastat olen olnud ehitusega seotud ja kui mitte kogu aeg platsil mõõdistanud, siis hinges ikkagi alati olnud geodeet. Esimesed 14a töötasin Nordeconi kontsernis alustades abigeodeedi kohal ja lõpetades peageodeedina. Vahepeal tuli põgus kõrvalepõige geodeesiaettevõtte tegevjuhiks, aga viimased viis aastat olen toimetanud geodeedina omaenda ettevõttes. Märksõnad nagu mõõdistamine, projekteerimine, 3d mudelid, masinjuhtimine, BIM jmt kuuluvad mu igapäevatöö juurde ja selle kõige käigus olen jõudnud olukorda, kus droonidega toimetamine on mu tööelu ja kohati isegi vaba aja lahutamatu osa.
Rae Geodeesias teostame, nagu nimigi viitab, erinevaid geodeetilisi töid – alates ehitusmärkimistest, teostusmõõdistustest, mahtude arvutamisest kuni suurte alade kaardistamisteni. Huvitaval kombel on välja kujunenud, et pea pool meie käibest moodustavad mehitamata õhusõidukite abil teostatud tööd ja nende abil kogutud andmete analüüs ja töötlemine.
Parafraseerides Agu Sihvkat, siis selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama algusest ja püüan teha väikese sissejuhatuse mõõdistusmaailma üldiselt.
Kui tavapäraste mõõdistuste peamisteks töövahenditeks on RTK GNSS vastuvõtjad (maakeeli gepsud), elektrontahhümeetrid, või kasvõi mõõdulint, siis järjest enam kasutatakse mõõdistamiseks ka laserskännereid, mehitamata õhusõidukeid või muid kaugseire võimalusi. Rae Geodeesias on välja kujunenud, et enamus droonidega tehtud töid kasutavad fotogramm-meetriat tulemuse saamiseks.
Kui püüan võimalikult lihtsalt nende erinevate mõõdistuste erisusi selgitada, siis nö. tavapärane mõõdistus (e. kontaktmõõdistus) tähendab, et keegi peab konkreetse mõõdistatava punkti peale jalutama, sellele osutama või välja otsima. See tähendab, et ükskõik, mida mõõta vaja on, seda on vaja otse näha, ning vajadusel sinna ligi pääseda. Ligipääs võib teinekord olla üsna keeruline.
Viimane omakorda tähendab, et mõningate tööde teostamine on ohtlik ja selle läbiviimiseks on vaja kasutada erivahendeid, ning rakendada täiendavaid meetmeid ohutuse tagamiseks. Näiteks tuleb leida või paigaldada kinnituskohad turvarakmete kinnitamiseks, rentida tõstukeid, redeleid jmt. See teeb tööde läbiviimise aeganõudvamaks ja kulukamaks, eriti olukorras, kus ehitusplatsil on ka mitmeid muid masinaid ja inimesi liikumas.
Joonis 5, 6, 7, 8. Ohtlikus ning erivahendite kasutamine
Muud meetodid nagu laserskaneerimine, fotogramm-meetria, LiDARiga mõõdistus või sonar võimaldavad teha mõõdistusi kaugemalt ilma tingimata mõõdetava punkti juures käimata ja hankida korraga suure hulga kvaliteetseid andmeid. Seda tüüpi lahendused võivad olla tavapärase statiivi peal kui ka autode, paatide, raske ehitustehnika, rongide või muude liikuvate masinate peal ja loomulikult ka (mehitamata) õhusõidukite külge installeerituna. Olgu nendeks siis multirootorid, lennukid, helikopterid, või minu poolest kasvõi kuumaõhupallid. See kõik võimaldab teha tööd kiiremini, ohutumalt ja vähemate ressurssidega. Selle postituse teema on siiski mehitamata õhusõidukitelt tehtavad tööd, seega kirjutan neist veidi rohkem. Üks enamlevinud viis andmete kogumiseks on fotogramm-meetria, mis on ka meie igapäevatöö osa.
Joonis 9. Fotogram-meetria definitsioon Eesti Entsüklopeediast
Tihti ootavad praktikandid kõige enam, et saaks näha mismoodi fotogramm-meetria tarvis drooniga välitöö välja näeb, ning kui näevad on selles pettunud, sest see, mis toimub lendamise ajal on kõike muud, kui midagi põnevat – lihtsalt üks täpp taevas, mis liigub automaatselt edasi tagasi. Tegelikkuses on kõige olulisemad osad need, mis eelnevad lendu tõusule. Alates kõikide vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisest, lõpetades konkreetse lennu planeerimisega. Fotogramm-meetrilise mõõdistuse tarvis tuleb sõltuvalt töö eesmärgist paika panna lendamise plaan, kus on eelnevalt seadistatud lennu trajektoor, kaamera nurk, fotode ülekatted jpm. Meie kasutatav lennupark (DJI M300 RTK+DJI P1 täiskaader kaamera või varasemast DJI Phantom 4 RTK-d) on viinud nende tööde tegemise võrdlemisi lihtsaks ja kergesti planeeritavaks.
Joonis 10. lennu planeerimine
Joonis 11. lennuplaan
Kui planeeritud lennud on tehtud, siis eduka tööpäeva lõpuks on meil tulemuseks ca. 500GB või rohkem fotosid (st. teinekord 20 000+ fotot), mida asume spetsiaalses tööjaamas töötlema. Tehes ära töötlemise protsessi, saame töö tulemuseks punktipilve, reljeefivarjutuse pildi, ortofoto, 3D-mudeli või muu sellise väljundi. Nende tulemuste abil saame koostada teostusjooniseid, arvutada tööde mahte, koostada projekte, analüüsida taimestikku ja teha veel paljut, mida klient esimese hooga ei tea soovida. Sellise tööprotsessi tulemusi võid näha näiteks Eesti Maaameti ja Google Mapsi kaardirakendusi kasutades.
Joonis 12. ortofoto
Joonis 13. töötlemine
Joonis 14. töötlemine
Joonis 15. ortofoto
Joonis 16. ortofoto
Joonis 17. ortofoto
Joonis 18. punktipilv
Joonis 19. punktipilv
Fotogrammmeetriline töövoog võimaldab meil võrdlemisi kiirelt mõõdistada üsna suure täpsusega suuri alasid. Kui töö korrektselt teostada, on tulemuste täpsus asukohas mõni sentimeeter. Aga on olukordi, kus LiDARi kasutamisel on eelised.
LiDARi töö põhineb tagasipeegeldunud laserimpulsilt kolmemõõtmeliste koordinaatide arvutamisel. Skaneerida võib nii õhusõidukilt (aerolaserskaneerimine) kui ka maapinnalt. LiDAR saadab välja valgusimpulsi, mis sihtkohta jõudes peegeldub tagasi seadmesse. Kuna laserskaneerimine toimib valguse kiirusel, mis on ligikaudu 0,3 m/ns, on võimalik arvutada valguskiire levimise teekonna pikkus seadmest pinnani, millelt valguskiir tagasi peegeldub.
Üheks LiDARi levinud rakenduseks on detailsete kaartide ja pinnamudelite koostamine, mida kasutatakse geograafias, geoloogias, geodeesias, geomorfoloogias, aga ka atmosfäärifüüsikas, metsanduses, põllumajanduses ja keskkonnauuringutes. Sel juhul on tegemist maapinna kaugseireviisiga.[1]
LiDARi kasutamisel saame samuti tulemuseks punktipilve, kõrgusmudeli ja teatud tingimustel ka ortofoto, aga LiDARi eelised tulevad välja siis, kui Fotogramm-meetria abil oleks töö teostamine keeruline, või annaks puuduliku tulemuse. Näiteks, kui peame mõõdistust tegema selliselt, et mõõdistatav pind pole selgelt silmaga eristatav – maapind on puude, heina või põõsatse all peidus.
Joonis 21. kõrge hein.
Sellisel juhul on LiDARi plussiks, et mõni laserkiirtest jõuab läbi rohu maapinnani ja saame erinevaid algoritme kasutades andmeid ka maapinna kohta. Samuti, kui meil on vaja mõõta midagi kõrgel õhus, nagu 330kv õhuliinid, siis on üsna kindel, et lendu korrektselt teostades läheb mõni laserkiir ka õhuliini pihta ja saame selle paiknemise kohta täpsed andmed kätte.
Joonis 22. elektriliinid
Joonis 23. elektriliinid
LiDARi esimeseks suuremaks miinuseks võib lugeda tema võrdlemisi kõrget hinda ja, võrreldes fotogramm-meetriaga, madalamat täpsus – eriti, kui LiDAR pakendada suurusesse, mida on võimalik kasutada mehitamata õhusõidukitega. Õnneks tuli mõnda aega tagasi turule üks esimesi piisavalt soodne ja samas vajalikku täpsust tagav LiDAR, DJI L1. Etteruttavalt neile, kes hüüavad “Yellowscan, Velodyne või teised?”, vastaks oma subjektiivse hinnanguga, et DJI L1 hinna ja kvaliteedi suhe oli ikka oluliselt parem.
Joonis 24. DJI M300 RTK + DJI L1
DJI L1ga teostasime näiteks 90km kõrgepingeliini teostusmõõdistuse Tartust-Valgasse. Esialgu oli L1 kasutamine planeeritud katsetusena, aga kui tulemused näitasid, et saame andmeid usaldada, siis mõõdistasime terve lõigu. Mõõdistamisel olid omad mured, millega esimese hooga ei osanud arvestada. Näiteks kevad-talvisel ajal kulus LiDARi soojenemisele hirmus pikk aeg. Aeg-ajalt tekkis olukord, kus mõned andmed ei salvestunud, ning lõik tuli üle lennata. Kalibreerimine tuli teostada iga 100 lennusekundi järel jpm. Samuti võis pika kitsa sirge koridori lendamisel ilma kontrollpunkte sisestamata juhtuda, et liini ots läks näiteks 15m asukohast mööda, kui seda kontrollpunktidega võrrelda. Nagu tihti sellistel juhtudel on, võib mure olla tihendis puldi taga, vahel aga selles, et polnud rakendatud kõiki vajalikke meetmeid töö edukaks läbiviimiseks. Kui nüüd keegi küsib, et mis need meetodid on, siis selle teadasaamiseks tuleb tulla mõnele mu loengule – kõiki saladusi ja nippe ei saa ju niisama reeta. Tegemist oli igatahes ägeda tööriistaga, kuid mitte veel sellisega, mida oleks ummisjalu ostma tormanud.
Seetõttu oli mul hea meel olla oktoobris Berliinis, Intergeo messil, kui DJI tutvustas uut LiDARit, DJI L2. Uus LiDAR tekitas messil põnevust ja DJI ala ümber kogunes rahvamass, mis ummistas ligipääsu ka paljude teiste boksideni ja tänapäevale omaselt üles sirutatud kätel telefonidega filmides püüti kõike kuskile üle kanda. Minugi kõrval oli keegi, kes tegi samasugust live blogi iga esitluse lause kohta, nagu meil kohata võib siis, kui Jüri Ratas parteid vahetab. Ei osanud mõõdistusvahendeid nii põnevateks pidadagi. Seda suurem oli mu rõõm, kui Eduard Droon.ee-st helistas ja teatas, et esimene L2 peaks kohe-kohe Eestisse jõudma ja kas ma tahaksin seda testida. Samahästi võiks lapselt küsida, et ega sa kommi ei taha. Vastus on ikka sama. Loomulikult tahan. Ja nii oligi, et peale siiamaale jõudmist oli L2 mõned nädalad minu käes, kus katsetasin ja võrdlesin seda nii eelkäija DJI L1-ga, kui ka oma tavapärase DJI P1-ga tehtava fotogramm-meetriaga.
Mis on L2 LiDARis uut
DJI L2 ei vaja sellist IMU soojenemise aega, mis oli L1-l. Kohati võttis see L1ga isegi 10-12 minutit. Suurem sensor, parem täpsus ja kaugus laseril, rohkem registreeritavaid tagasipeegeldusi jpm.
Droon.ee jagas hea meelega tehniliste andmete võrdlust, millele ma ka siin viitan:
Joonis 25. DJI L2 vs L1
Joonis 26. DJI M300 + P1 ja DJI M350 + L2
Joonis 27. DJI M300 + P1 ja DJI M350 + L2
Enda katsetuste osana püüdsin kaasata L2te nii palju „päris“ tegevustesse kui võimalik. Ühe töö tulemusena peaks kevadel Maaülikoolis kaitsemisele jõudma elektriliinide mõõdistamise täpsust analüüsiv lõputöö, kus võrreldakse tahhümeetriga teostatavat mõõdistust, fotogramm-meetriat, ning L2 lidariga tehtud mõõdistust. Kel huvi hoidke silm peal.
Teine üks minu jaoks huvitavamaid töid oli see, kus mul oli tarvis võrdlemisi piiratud aja jooksul mõõdistada natukene vähem, kui 10km2 ehk 1000 hektarit maa-ala. Selle mõõdistuse käigus tulid LiDARi eelised fotogramm-meetria ees välja eriti hästi. Sel ajal kui LiDARiga droon oma töö lõpetas oli kaameraga droon alles lähenemas poolele mahule. Töö lähteülesannet arvestades samas tagas LiDARr piisava täpsuse ja andmed, mis antud ülesande jaoks olulised olid. Samuti tuleb selle töö näitel kenasti välja, et üks LiDARi kasutamise eeliseid on järeltöötlusele kuluv lühem aeg (just selle osa, kus arvuti ragistab ja ise midagi sel ajal teha ei saa).
Antud töö näitel kulus L2-ga droonil lendamise peale 2h 39min ja punktipilve töötlemisele 2h 35min. P1 kaameraga drooni puhul oli lendamise aeg ca 7h, ning töötluse peale kulus natukene alla 100h.
Kui kellelgi tekkis küsimus, et miks ma just IMU soojenemise teemale tähelepanu juhin, siis selle töö näitel oleks vanema L1 LiDARiga IMU soojenemise aeg olnud täiendavad 2 tundi. Seega peaaegu sama kaua kui muu lendamine ise.
Loomulikult töö tulemus oli ka erinev (fotogramm-meetria ortofoto detailsus oli selline, et kergesti eristatavad olid 2cm suurused elemendid), kuid antud ülesande puhul tegelikult oleks piisanud ka LiDARiga tehtud tööst.
Joonis 28. Väljavõtted töötlemise aruandest
Joonis 29. Väljavõtted töötlemise aruandest
Nagu ülaltoodud aruandest näha, on kontrollpunktide kasutamisel punktipilve tegelik täpsus isegi oluliselt parem, kui tootja ise välja käib. Samuti oli puht silmaga vaadetes palju parem ka punktipilve kvaliteet. Pilve jäid paremini objektid, mis muidu jäävad puude okste varju, kui ka need, mis olid millegi taga, õhus, või muidu raskesti tuvastatavad. Näiteks leidsin punktipilvest madalpinge postide tõmmitsad, mida geodeet polnud tähele pannud.
Joonis 30. Punktipilve vaade metsast
Esmamulje selle põgusa katsetuse tulemusel on äärmiselt positiivne ning püüan talvel leida aega natukene tõsisemat analüüsi ette võtta. Kindlalt võib väita, et töö kiirus, andmete kvaliteet ja kasutusmugavus on teinud olulise hüppe edasi võrreldes varasemaga ja tegemist on väga hea tootega, mille hinna ja kvaliteedi suhe on hästi paigas.
Kellele teema huvi pakub, siis soovitan alla laadida DJI ja BAAM.Tech poolt ühiselt koostatud põhjalik analüüs „DJI ZENMUSE L2 ACCURACY ANALYSIS AND USE CASE EXPLORATION“ kus minnakse teemasse oluliselt rohkem sisse, kui seda oleks kohane teha ühes blogipostituses.
Kui sul on DJI L2 lidari ja selle kasutamise osas küsimusi siis võtke julgelt ühendust nii minu kui ka droon.ee meeskonnaga.
DJI Dock on uuenduslik droonide haldusseade, mille eesmärk on muuta droonide kasutamine professionaalsetele pilootidele ja ettevõtetele veelgi efektiivsemaks ja mugavamaks. See on suurepärane lahendus olukordades, kus droonide pidev kasutamine ja valmisolek on kriitilise tähtsusega, olgu selleks siis erinevad inspektsioonid, jälgimisülesanded, päästeoperatsioonid või muud ülesanded.
DJI Docki sees on Matrice 30T droon lendamiseks valmis 24/7 ja kuna see suudab katta kiirelt suuri distantse, saab Matrice 30T ootamatu sündmuse korra esimenena olukorrast pildi otsustajateni tuua. Drooni maksimaalne opereerimise raadius Dockist on ca. 5 km, mis tähendab, et üks DJI Dock katab lennuulatusega ära umbes 78 km². Kui arvestada juurde ka kaamera suurenduse võimekus, siis võib DJI Dock üldise vaatluse võimekusega ära katta 120+ km² – see on sisuliselt Pärnu linna suurune ala.
Üks DJI Docki peamisi funktsioone on automaatne laadimissüsteem, mis võimaldab droonidel pärast missiooni lõppu automaatselt tagasi dokki naasta ja seal laadida. See tagab droonide pideva kasutusvalmiduse ning aitab oluliselt vähendada seisakuaega, suurendades töö efektiivsust ja vähendades seeläbi ka palgakulu. Lisaks võimaldab automaatne laadimine pilootidel keskenduda olulisematele ülesannetele, sest nad ei pea enam droonide laadimisele aega ja tähelepanu pöörama.
Oluline omadus, mida DJI Dock pakub, on selle ilmastikukindlus. See tähendab, et seade suudab taluda erinevaid ilmastikuolusid, sealhulgas vihma, tuult ja muutuvaid temperatuure. Ilmastikukindlus tagab DJI Docki töökindluse ja vastupidavuse, võimaldades seda kasutada igasugustes keskkonnatingimustes.
DJI Docki komplekti kuuluv droon on DJI Matrice 30T, tipptasemel droon, millel on kõrgekvaliteetsed kaamerad, termokaamera ja suurepärased lennuomadused. See droon on spetsiaalselt loodud DJI Dockiga integreerimiseks ja optimeeritud selleks, et pakkuda kasutajatele parimat võimalikku kogemust.
Droon.ee meeskond on DJI poolt sertifitseeritud DJI Dock seadmeid paigaldama, hooldama ja nende kasutajaid koolitama. Lisaks saame aidata organisatsioonil end käitamisel seadusega kooskõlla viia ja vastavad erikategooria load taotleda.
Tutvu DJI Dockiga lähemalt ning vaata, kuidas see võiks sinu ettevõttele kasulik olla! Saad täiendavat infot ka meie videost, et paremini mõista seadme võimalusi ja kasutusvõimalusi.
GoPro on nagu iPhone, iga inimene on temaga kokku puutunud, omanud või mingit moodi neist kuulnud.
Mõnel on ta olemas, mõnel lausa mitu. Aga kas tasub uus mudel juba olemasoleva vanema vastu välja vahetada? Siinkohal võtamegi luubi alla uue Hero12 mudeli, et mõista, kas ta on eelkäijast parem ning kas tasub olemasolevat uuendada uuema vastu.
GoPro Hero seikluskaamerad elavad üle ka kõige ekstreemsemad olud mägedes ja vees kui ka väikse turismireisi suurlinnas. Selle kaamera käsitlemisega saavad hakkama ka kõige tehnikakuagemad inimesed. Peale selle, et nad on äärmiselt populaarsed, siis on nad seda ka põhjusega: kvaliteetne seest ja väljast ning on suuteline tootma uskumatult head materjali, olles ise nii väike ja kompaktne.
Tegemist ei ole enam trenditootega vaid on tulnud siia, et jääda. 12-s generatsioon juba tõestab seda, et pidevalt tehniliselt muutuvas maailmas on jäädud edukalt püsima.
Ettevõte sai alguse aastal 2002 ning esimene meile teadatuntud digitaalne seikluskaamera väljastati aastal 2006 (aastad 2002-2006 toimetati 35mm filmikaamera maailmas).
Meie võtsime kätte esimest korda GoPro Hero3-e ning see jääb aastasse 2011 – nagu näha, on ta endiselt meilegi südamelähedane, olles meie kaupluse toodete põhivalikus (koos laia aksesuaaridevalikuga).
Nüüd kui viimane väljalase on avalikustatud, oleme seda mõned kuud käes keerutanud kui ka töösse pand, ühtlasi ka hoolega rentinud. Seega meil on endil kogemust kui ka klientide tagasiside, mille siia kenasti ritta seame. Ja seda teeme ausalt, midagi ilustamata.
Uusimad funktsioonid
Uusima GoPro Hero12 uued uuendused on üsna tublid, küll mitte aga nii suured, et varjutaks Hero11 omadusi.
Duubeldatud akutööaeg
HDR Video
GP-Log pildiprofiil
HyperSmooth 6.0 + 360 kraadine horisondi lukk
Võrguvaba audio toetus
Vertikaalse salvestamise režiim
Intervallfoto režiim
Max Lens Mod 2.0 ühilduvus
Ja kõik need omadused, mis on olemas ka Hero11 mudelil:
1/1.9″ sensor
8:7 kuvasuhe
10-Bit värviprofiil
5.3K 60fps
4K 120fps
2.7K 240fps 8x slo-mo jaoks
27 megapikslised fotod
33 feet (10m) veekindel otse kabist väljas (ilma lisakorpuseta)
Hääljuhtimine ja -käsklused
LCD täisvärviline esiekraan
LCD täisvärviline tagaekraan
RAW pildid kõikides režiimides
Duubelda aku tööaega
Kõige suurem uuendus Hero12 puhul on see, et kuidagi on nad suutnud pigistada kõvasti rohkem mahla juba teada-tuntud Enduro akude sisse. Ehk sama aku – pikem tööiga. Lausa 2x rohkem! Seda nad suutsid teha tarkvaralise akuhaldussüsteemi uuendusega, ilma, et oleks vaja akut uuendada või täiendada. Pikem eluiga tähendab, et muretult rohkem seiklemisvõimalust ja on vaja vähem akusid kaasas kanda, mis teeb iga seljakotimatkaja elu ikka väga mugavaks.
Aga mis see numbrites on? 5.3K60fps juures (mis on kõige maksimaalsem videoresolutsioon), saad järjest filmida 70 minutit (Hero11 puhul oli see 35 minutit). Resolutsiooni natuke madaldates 5.2K30fps peale, siis saab 70 minutist 95 minutit. Kui aga võtta kõige tavalisem resolutsioon, mida tavainimene tüüpiliselt kasutab – 1080p30fps juures saab tervelt 155 minutit rahus järjest salvestada.
Aga kas see on nõnda vaid paberil või ka päriselt? Läksime õue, lumi küll veel maas ei olnud, aga oli üsna niiske ja kõle – 4K60fps, koos täieliku stabiliseerimisega ja klõpsisime pilte ka – 30 minutiga materjali saime akutaset ära kulutatud 60%. Seega, 40% või siis umbes 15 minutit materjali oleks saanud veel teha. See on tegelikult rohkem kui piisav, sest kasutusse läksid vaid mõned klipid (ca 1-2 minuti jagu). Jah, selle oleks saanud kõik tehtud ka Hero11-ga või mõne teise vanema mudeliga, küll aga alati oli varuaku taskus. Hero12-ga varuakut kaasa tassima otseselt ei pea. Kuna Enduro akud on loodud külmemasse kliimasse, siis ei pidanud muretsema ka selle pärast, et aku äkitsi ilmastikutingimuste tõttu otsa lõppeb.
High Dynamic Range (HDR) Video
High Dynamic Range (HDR) ehk kõrge dünaamiline ulatus on meetod peente detailide ja värvide jäädvustamiseks laias valgusspektris, hoides pildid võimalikult reaalsena. Milleks see hea on? Ikka selleks, et videopilt tuleks kohe võimalikult efektne ja ilus, ilma et peaks järeltöötluses väga palju vaeva nägema.
GoPro tutvustas HDR fotosid oma sätetes juba ammu, et panna fotod tõeliselt särama. Aga nüüd Hero12 puhul on see ka jõudnud videosse, mis on saadaval kõikides resolutsioonides ka 5.3K ja 4K materjalides.
See on ka üks uutest funktsioonidest, mis ka meie klientidele väga palju rõõmu pakub.
Max Lens Mod 2.0
Koos Hero12-ga avalikustati ka Max Lens Mod 2.0 mis on täiendus juba teadatuntud GoPro laia läätse lisavarustusele. Kuidas see töötab? Sa lisad selle läätse oma kaamera küljes olevale läätsele (klaasi keerad eest ära) ning siis sätetes nupuvajutusega on sul võimalik saada 36% laiem pilt (widescreen) videos ja 48% pikem vertiklaases videos. Ta lisaks annab veel 177° vaate 4K60fps video juures ja aktiveerib horisondiluku. Kui sa soovid talletada materjali ükskõik mis seiklusalas, mis eeldab laiemat pilti, näiteks motosport või suusatamine, siis antud lisalääts on vägagi hea abimees. Kui sa aga filmid igapäevast tavaseiklemist, siis ei ole antud lainurk-lääts otseselt vajalik vidin.
HyperSmooth 6.0 koos horisondilukuga
Emmy auhindu võitnud video stabiliseerimine HyperSmooth, mis esmakordselt tutvustatid Hero7 mudelil on ka nüüd saanud uuendust. HyperSmooth 6.0 peaks olema eelkäijast veel parem ja stabiilsem. Aga kas uus on vanast tajutavalt rohkem erinev? Ei, meie vahet ei märka. Seega Hero11 on sama stabiilne kui Hero12. Kindlasti on keegi, kelle jaoks ta on parem. Sellest piisabki – kuna tegemist sellele vaatamata väga hea stabiliseerimissüsteemiga, midagi nuriseda pole.
GP-Log pildiprofiil
Kui sa oled professionaalne videotegija ja sulle meeldib värvikorrektuure teha, siis tead kui oluline on täismahus värviprofiil log formaadis (DJI-l D-log, GoPro-l GP-log jne). Nüüd Hero12 puhul on võimalus log sisse lülitada ja omada täielikku kontrolli selle üle, milline on su materjali lõpptulemus. GB-Log on eriti kasulik, kui tahad ühtlast materjali, kasutates selleks seikluskaamerat, drooni kui ka peegel/hübriidkaamerat.
Ajakoodi sünkroonimine
Jällegi midagi proffidele: Sünkrooni piiramatu arv GoPro HERO 12 Black kaameraid ühtse ajakoodiga, et muuta Final Cut Pro või Adobe Premiere redigeerimine ülilihtsaks.
Võrguvaba audio toetus
Taaskord eelkõige proffidele: GoPro hero12-l on Bluetooth toega audiosüsteem, mis tähendab, et sul on võimalik kuulata võrguvabade kõrvaklappidega heli reaalajas. Ideaalne näiteks intervjuude, vlogide või muusika/tantsushow-de videosalvestamisel.
Vertikaalne salvestusrežiim
Olgem ausad, aastal 2023 kõik, ka su vanaema, filmib-pildistab pigem vertikaalselt kui horisontaalis – sest see on kõige levinum sotsmeediavorm (ja ühtlasi telefoni on nõnda mugav käes hoida, kui kiiresti midagi vaja talletada on vaja). Sotsmeedia on meie viise, kuidas midagi näidatakse, kõvasti muutnud, seega kõik on pigem 9:16 formaadis kui traditsiooniline 16:9 või 4:3 – olles see TikToki sisu, Instagrami reelsid või Facebooki story-d. Aga mis saab siis kui soovid selle sama sisu panna Youtube-sse või saata oma sõpradele ja perele? GoPro tuli välja 8:7 sensoriga, mis tähendab seda, et sul on võimalik talletada video ja seda hiljem lõigata soovitud formaati – ja seda kõike paari klikiga. Ükskõik kuidas sul kaamera on kinnitatud, kas vertikaalselt või horisontaalis – sisu saad toota kõikidele soovitud platvormidele nendele kohases mõõdus, kaotamata seetõttu kvaliteedis. Kuigi üks miinus – Pro settingute puhul antud funktsioonile ligi ei pääse.
1/4-20 statiivikeere
See on kõige tavalisem asi, mis foto-videonduses on pigem nõutud asi – nüüd ka Hero12 mudelil. Alles on jäänud tavapärane tuntud “kõrvadega” kinnitus kui ka lisandus 1/4-20 statiivikeere, mis on kõige universaalsem ja ühildub kõikide tavapäraste statiividega. Väike funktsioon, mis teeb väga paljud videosellid väga õnnelikuks.
Kokkuvõte
Kui sul veel ei ole GoPro Hero seikluskaamerat aga hing ihaldab – soovitame kindlasti võtta hero12 mudeli. Kui aga sul on olemas eelkäija hero11 näol, siis edasiarengut suuresti toimunud pole ning otseselt ei näe põhjust, miks peaks uuema mudeli peale minema. Kui aga on see võimalus, siis kindlasti pakub uuem kaameramudel palju rõõmu – eelkõige pika aku tööea poolest.
Mida me kõige enam oleme uue mudeli puhul märganud (positiivsed):
kaamera ei ole seni veel “kinni jooksnud”, eelmisel mudelil me märkasime seda tihti. Küll aga tundub, et see pisiviga on nüüd lahenduse leidnud.
aku kestab piltlikult igavesti 🙂
Menüü on lihtne ja kergelt navigeeritav.
Kaamera kere on saanud sinised täpid peale – kui sul on mitu (hero10/11) kaamerat, siis on sul võimalik eristada üht teisest.
Mis meile väga ei meeldi:
Optilise või digitaalse suumi puudus
suurem sensor
audio kvaliteet võiks olla veel natuke parem aga kui oled hobikasutaja, siis see ei ole suur asi millel peatuda
Maailma suurimatest droonitootjatest rääkides tuleb paljudele esimesena silme ette DJI (Da-Jiang Innovations). DJI käive moodustab enamuse maailma droonide kaubandusest, mis on olnud nii juba aastaid. Paraku tuleb suure populaarsusega kaasa ka hulk kaebusi, mis osati on väärtuslik kriitika turgu domineeriva ettevõtte kohta, aga vahest võivad arvamused olla kujunenud informatsiooni vähesusest või selle kehvast kommunikatsioonist.
Üks suurimaid muresid, mida DJI puhul kuuleme on tootja koduriigi, Hiina, huvi läänemaailma tegevuste vastu. Kuna DJI droone kasutakse osaliselt ka lääneriikide avalikus sektoris ja sisejulgeoleku tagamiseks, siis on mure täiesti põhjendatud. Aga kas on põhjendatud ka süüdistused otseselt DJI vastu ja kas ka tegelikult kogutakse andmeid?
Enne küsimusele vastamist peab selgitama paari tähtsat teemat:
Kes pole kõikide DJI toodetega lähemalt tuttav, siis räägitakse kahest toodete grupist – Enterprise ja Consumer. Consumer tooted moodustavad suurima osa müüdud DJI toodetest ja neid võib leida kõikjalt e-poodidest, kaubanduskeskustest ja ka meie Droon.ee salongidest. Enterprise grupp koosneb toodetest nagu Matrice 300 RTK, Mavic 2 Enterprise Advanced ja Zenmuse P1. Enterprise tooted on loodud teistsuguste võimalustega ja turvalisuse standarditega – näiteks mälukaardi krüpteerimine, mitme puldi kasutamine, juhtsignaali parem krüpteering jms. Neid tooteid leiab vaid DJI toodetele tõsiselt pühendunud edasimüüjate lettidelt ja neile pühendatud kasutajatugi ulatub palju kaugemale ainult garantii pakkumisest.
DJI tooteid kasutatakse praktiliselt igas maailma nurgas – isegi jääkarude vaatlemiseks. Kuna Mavic 2, Air 2S, Matrice 300 ja kõik muud DJI tooted on Hiinas toodetud, siis satuvad need teinekord erinevate maailma nurkade omavaheliste arvete klaarimiste risttulle. Ka hetkel on lääneriikidel raskusi Hiinaga läbisaamises, mis erinevate blokaadide ja impordi-ekspordi keeldude näol mõjutavad kaubandust praktiliselt kõikides sektorites. Kuna DJI tehnikat kasutatakse nii laialdaselt, siis on see lihtne sihtmärk, kust alustada laimukampaaniate ja impordikeeluga. Lühidalt ja konkreetselt, lisaks blokaadidele on argument “DJI kogub andmeid” hea viis boikoteerida eksporti Hiina Rahvavabariigist lääneriikidesse.
Läheme teema kallale: Kas on tehtud DJI süsteemide turvalisusele auditeid?
Jah, mitmeid. Esimene kõige silmapaistvam näide on USA Department of Interior-i poolt 2019 aastal läbiviidud uuring DJI süsteemidesse. Tsiteerime: “It is recommended GE (Pilot App version 1.3 19743, Assistant 2 GE Version 9-5) equipped Matrice 600 Pro and Mavic Pro aircraft be authorized for Interior fleet and contract use in accordance with additional risk mitigation practices developed by OAS (Appendices A, B).“. Hinnangust võib välja lugeda, et algusaastatel ei vastanud DJI tehnika nõuetele, mis olid seatud USA avaliku sektori poolt, aga koostöös DOI-ga loodi Government Edition süsteemid, mis loodima vastama kõikidele nõuetele, mis DJI-le ette anti.
Järgmine hea näide tuleb meediale lekitatud Pentagoni hinnangust DJI süsteemidele, kus kirjutati: “… Da Jiang Innovations (DJI) drones built for government use found “no malicious code or intent” and are “recommended for use by government entities and forces working with US services …”. Kuna dokument pole avalik, siis ei tea me, mis tooteid testiti ja millistel tingimustel, aga võime järeldada, et Pentagon püüdis leida kapist luukere, mida seal ei olnud.
Auditeid teinud ja hinnanguid on andnud ka US Department of Homeland Security,U.S. National Oceanic and Atmospheric Administration ja lisaks veel mitmedteisederinevadhuvilised – jah, iga sõna all on erinev link. Nagu näha, siis maailma suurima droonitooja süsteeme on uuritud läbi ja lõhki ning kuskilt otsast ei paista välja pahatahtlikku andmete kogumist ning DJI on andnud endast parima, et kõiki oma süsteeme arendada nii, et kasutajal on kontroll oma andmete üle.
Miks DJI tooteid nii palju kasutatakse?
Sellele küsimusele on lihtne vastata otse USA Department of Interior-i läbiviidud uuringut tsiteerides: “Subsequent OAS market research to identify additional UAS to meet Interior bureaus’ growing demand for inexpensive and highly capable aircraft indicated the remaining UAS available from U.S. based companies were up to 10X less capable for the same price, or up to 10X more costly than similarly capable DJI aircraft.“. Kui tõele näkku vaadata, siis see on siiani täpselt nii, kui räägime lääneriikides toodetud UAV-tehnikast. Kindlasti ei välista see, et luuakse kohalikes ettevõtetes droone, mis on suurepärased oma eriotstarbelises kasutuses. Ka Eestis on eriotstarbeliste droonide ja UAV tarkvarade arendus kõrgel tasemel.
Millised on võimalused tagada andmete turvalisus?
Kõiki DJI droone on võimalik kasutada peale toote aktiveerimist täielikult ilma Internetita. Consumer seadmete puhul tuleb loobuda mõnest mugavast funktsioonist, aga Enterprise toodete puhul on sellisel viisil käitamine tehtud üpris lihtsaks. Kui nii kaugele pole vaja minna, siis DJI Go 4, Fly ja Pilot äppides on võimalik aktiveerida Local Data Mode, mis täielikult blokeerib äpi suhtluse välismaailmaga. Tõsi, esimene kord drooni kasutades (väljaarvatud Government Edition) on vaja see aktiveerida üle Interneti, aga seda saab teha suvalise meiliaadressiga ja rohkem andmeid kasutaja käest ei küsita. Kui on soov võimaluste kohta põhjalikumalt teada saada, siis DJI on loonud selleks pühendatud veebisaidi, mis puudutab andmete turvalisus teemasid ja koondab viimaseid arenguid selles valdkonnas. Vajadusel on saadaval ka DJI Data Security White Paper, mis selgitab detailselt DJI andmete kogumist, nende kaitset ja ühendusi drooni, kasutaja ja serveri vahel.
Miks me seda teemat puudutame?
Droon.ee on aastate möödudes võtnud üha enam suuna hea valiku ja kliendi harimise poole. Soovime, et kõik huvilised saaksid täpselt omale sobiva tehnikaga meie Tallinna ja Vilniuse poodidest lahkuda. Vahel võib juhtuda, et eelarvamused, kuulujutud, sõbra arvamus ja inimeste enda maailmavaated takistavad drooni soetajal tegemast ratsionaalset valikut. Esimesed kolm muret oleme suutnud põhjalike koolituste ja klientide harimisega ära lahendada, aga viimane probleem seob end tihedalt kokku ka poliitilise olukorraga laias maailmas.
Tõime selles lühikeses artiklis välja avalikult leitavad teadmised, mille põhjal saab igaüks teemat ise edasi uurida ja kujundada informeeritud arvamuse. Kui oled it-spetsialist, pen tester või lihtsalt droonihuviline, siis palun kirjuta meile oma arvamusega DJI andmete turvalisusest. Kui teame lennutajate muresid, siis saame need edastada ka DJI-le, et mured kunagi ka lahenduse saaks – iga okas loeb.
DJI avalikustas Septembris tarkvaravärskendused kogu Mavic 3 seeria droonivalikule.
Algul tuli värskenduskuur Mavic 3 Enterprise seeria droonidele – Mavic 3 Enterprise, Thermal ja Multispectral. Vaid mõni päev hiljem järgnesid neile Mavic 3 Pro, Mavic 3 Pro Cine, Mavic 3 Classic, Mavic 3 ning Mavic 3 Cine uuendused.
Mavic 3 seeria
Suurim täiendus Mavic 3 tavaseeria droonidele on vaieldamatult Vision Assist’i lisamine. Vision Assist on uudne lennuturvalisuse funktsioon, mille läbi on hõlpsam ennetada ja märgata lennu ajal tekkivaid potentsiaalseid takistusi. Vision Assisti vaatele vajutage lihtsalt juhtpuldi ekraanil vasakul all kuvatavale minikaardile ning tõmmake näpuga paremale.
Funktsiooni kasutamisel värvuvad ekraaniääred vastavalt takistuse kaugusele kollaseks või punaseks. Kollane hoiatus tähendab, et drooni ja takistuse vaheline kaugus on 2.2–5 meetrit. Kui takistus on droonist vähem kui 2.2 meetri kaugusel, kuvatakse punane hoiatus. Pange tähele, et see hoiatus ilmub ainult siis, kui väikeses aknas kuvatakse Vision Assist. Pange tähele, et see antud hoiatus ilmub ainult siis, kui Vision Assist kuvatakse väikeses kõrvalaknas, mitte kogu ekraani ulatuses.
Teine asi, mida meeles pidada, on see, et Vision Assisti kasutamine vähendab videoedastuse 720P peale, mille tulemuseks võib olla pisut hägusem kaameravaade.
Vision Assist on abimeheks näiteks taganevatel lendudel, hämarates oludes ning kindlasti suumkaameraga filmides – teleobjektiivid võivad mõnikord muuta oma kitsa vaatevälja tõttu kauguste hindamise keeruliseks.
Videoesitaja
00:00
00:06
Teisena võib ära mainida AR-tehnoloogia, mis visualiseerib drooni kojutulekumarsruuti ja kodupunkti otse ekraanile. Drooni lennutrajektoori visualiseerimine reaalsesse keskkonda aitab paremini ette valmistuda võimalike takistuste vältimiseks ja lennuohutuse tagamiseks.
Siin on kogu uuenduste nimistu:
Lisatud Vision Assist.
Lisatud on AR Home Point, AR Return-to-Home Route ja AR Aircraft Shadow.
Lisatud nägemise positsioneerimise ja takistuste tuvastamise nupuke.
Mavic 3 Enterprise ja Mavic 3 Thermal värskenduste puhul on kõige olulisem uuendus Find My Drone – tavaseeria droonidel on Find My Drone funktsioon juba aastaid saadaval olnud ning nüüd on see lõpuks ka nendel isenditel. Antud funktsiooni abil saate oma drooni lihtsamini üles leida, kui unustate drooni näiteks peale töötegemist objektile või toimub hädamaandumine.
Siin on loetelu ülejäänud uuendustest, mis tulevad koos viimaste Mavic 3E ja Mavic 3T püsivara värskendustega:
Lisatud on võimalus vaadata juhtpulti allalaaditud fotosid ja videosid albumis ka siis, kui droon on väljalülitatud.
Lisatud on võimalus importida geotsooni lahtilukustamislitsentse võrguühenduseta.
Lisatud on Fixed Angle Shot teekonnapunkti toimingute jaoks. Saate määrata gimbali sammu, drooni orientiiri ja kaamera suumiastet.
Optimeeritud juhtpuldi tarkvaraühilduvus, vältimaks tarkvara alandamisest põhjustatud anomaaliaid.
Optimeeritud Payload SDK, et pakkuda rohkem sekundaarseid arendusfunktsioone.
Optimeeritud DJI Pilot 2 informatsioonijagamine (näiteks hoiatuste andmine).
Nagu ka Mavic 3 Enterprise ja Mavic 3 Thermal, sai ka Mavic 3 Multispectral funktsiooni Find My Drone. Lisaks on RGB-kaameral uus JPEG-sätte, mis peaks olema kasulik täppispõllumajanduse ja keskkonnajärelevalve ülesannete jaoks. Samuti on toetatud uued vorminguseade TIFF-16bit ja TIFF-8bit.
Siin on välja toodud kõik uuendused, mis tulevad koos viimatise tarkvara uuendusega:
Lisatud on võimalus vaadata juhtpulti allalaaditud fotosid ja videosid albumis ka siis, kui droon on väljalülitatud.
Lisatud on võimalus importida geotsooni lahtilukustamislitsentse võrguühenduseta.
Lisatud on Fixed Angle Shot teekonnapunkti toimingute jaoks. Saate määrata gimbali sammu, drooni orientiiri ja kaamera suumiastet.
Optimeeritud juhtpuldi tarkvaraühilduvus, vältimaks tarkvara alandamisest põhjustatud anomaaliaid.
Insta360 on töötanud aastaid just selle nimel, et ühendada 360° video maailm tava seikluskaameraga. Esiti välja tulnud Insta360 One RS-ile disainiti selleks puhuks vahetatavad kaameramoodulid, mis selle paindlikkuse ka võimaldasid. Realsuses on aga läätsevahetus tegevus mis nõuab aega – seigeldes ilmselt ei ole see ilmselt kõige praktilisem lahendus.
Uus Insta360 X3 on Insta360 One X2 järelkäija, nime on mugandatud ning eemaldatud sõna “One”. Kaamera peamine funktsioon on jätkuvalt 360° kaamera, kuid lisaks on võimalus kasutada ainult ühe poole kaamerat ja jäädvustada korralikku 4K-materjali ka tavalise seikluskaamera vaateväljaga. See on ideaalne kaamera 360° entusiastidele, kes soovivad aeg-ajalt jäädvustada ka lihtsamaid seikluskaadreid.
Mis on uus?
Kuigi X3 näeb välimuselt välja sarnane X2-ga, on ka uuendusi tehtud. Esimeseks näiteks võib tuua lisatud füüsilisi nuppe. Kaks neist asuvad ekraani all – üks salvestamise alustamiseks ja lõpetamiseks ning teine 360° ja tavarežiimi vahel valimiseks. Küljel asuvad toitenupp ja kiirmenüü nupp eelseadete kiireks vahetamiseks. X3 ekraan on palju suurem (2.29” vs 1”) ja heledam, mistõttu on seda lihtsam kasutada ka otsese päikesevalguse käes. Aku luuk ja SD-pesa kate on ka paremini tihendatud ning selle korralik sulgemine tagab veekindluse kuni 10 meetrini.
Uus 1800mAh aku tagab pikema kasutusaja. Meil õnnestus 4K resolutsioonis salvestada ühe akuga kokku üle 1,5 tunni. Insta360 väidab, et kaadrisagedusega 30 ja eraldusvõimega 5.7K saab filmida keskmiselt 81 minutit – meie testimise põhjal tundub see saavutatav. Väärib märkimist, et suurem aku ja mõningad muud muudatused teevad X3 küll veidi raskemaks, kuid lõpptulemusena on see siiski mugav kaasas kanda ja kätt liigselt ära ei väsita.
Video spetsifikatsioonid on 5.7K 30 kaadrit sekundis 360° režiimis samad eelkäijaga. Suurem pooletolline 48-megapiksline sensor ja suurema avaga objektiiv aga muudavad X3 videoväljundi oluliselt paremaks kui seda oli X2’l.
X3 tutvustab ka eelmainitud võimalust režiimide vahel valida – kas salvestada 360° videot läbi mõlema kaamera või kasutades traditsioonilise 4K video jäädvustamiseks vaid ühte kaamerat. Mainida tasuks, et ühe kaameraga on kaadrisagedus piiratud 30 FPS peale. See annab kindlasti X3’le lisaväärtust ja muudab selle konkurentsivõimelisemaks Insta360 enda One RS süsteemiga.
Pidage meeles, et kuigi videokvaliteet on muljetavaldav, ei ole 5.7K resolutsioon kogu sfäärilises stseenis hajutades nii terav kui üks traditsioonilise laiobjektiiviga, mis katab ligikaudu 160 kraadi. Kui vaadata talletusi Insta360 rakenduses (või mõnes muus 360° videoesitajas) on vahe vaevumärgatav, aga kui eksportida video traditsioonilisse “lamevormingusse”, saate 1920×1080 – 4K eraldusvõimega video eksportimiseks peaks jäädvustama 360° 12K resolutsioonis. Kui soovite maksimaalset eraldusvõimet testida, siis on X3 võimeline jäädvustama ka 8K timelapse videot, mis näeb isegi lamevormingusse ekspordituna hämmastavalt hea välja.
Nagu oleme ka teiste Insta360 kaamerate kohta märkinud, on FlowState stabilisatsioon igati võrreldav muude turul pakutavatega, sealhulgas GoProga. 360° kaadrile lülitates on märgata mõnikord pisut läikivat efekti, eriti video “õmbluste” ümber, kuid seda ei ole raske minimeerida nii, et filmitav põhiobjekt jääb keskele.
Antud mudel pole siiski mõeldud ainult video jaoks, sest suudab ka jäädvustada sfäärilisi 72-megapiksliseid pilte, mis on muljetavaldavalt detailsed. Sotsiaalmeedia kanalitesse postitades kaob küll see detailsus ära, kuid see on lahe funktsioon mida katsetada. Meil oli lõbus kasutada seda tänavafotograafia tüüpi võtetel. Abimeheks oli selfie-pulga otsas asuv taimerinupp. Hiljem saab rakenduse Insta360 abil need pildid automaatselt muuta animeeritud panoraamideks.
Rakendus tagab mobiilsuse
Nagu ka Insta360 teiste kaamerate puhul, ühildub X3 samuti Insta360 rakendusega. Insta360 rakendus on endiselt üks parimaid ja kasutajasõbralikumaid, mida oleme kasutanud. Jah – see pole just Final Cut Pro, kuid telefonis töötava rakenduse ja kiire töötluse jaoks on see muljetavaldav.
Kui teil pole õrna aimugi, mida talletatud materjaliga teha, saate tänu rakenduses leiduvatele õpetustele välja mõelda võtmekaadreid, kärpeid ja muid muudatusi. Just need õpetused on rakenduse juures kõige rohkem silma jäänud. Isegi kui teil ei ole Insta360 kaamerat, tasub seda rakendust sirvida ainuüksi nippide saamiseks. Samuti on äpis saadaval mõned automatiseeritud redigeerimise tööriistad, millega on lõbus mängida. Neile, kes soovivad töödelda oma seiklusi mujal kui telefonis, pakub Insta360 ka töölauapõhist programmi Maci ja Windowsi jaoks.
Mobiilivaade
(iOs seadmes)
Arvutivaade (Mac seadmes)
Kokkuvõte
Kui me poleks hiljuti testinud Insta360 One RS 1” 360° Edition’i, oleksime valmis ütlema, et X3 toodab parimat 360° videot, mis hetkel turul saada. Kuid One RS 1-tolline 360 Edition pakub tänu suurepärasele sensorile ja Leica objektiivile paremaid videotulemusi. X3 võrreldes on see aga üle kahe korra kallim, oluliselt raskem, osaliselt veekindel ja seega seiklusteks ebamugavam. Kui teile pakub huvi 360° video, siis on Insta360 X3 hetkeseisuga parima hinna ja kvaliteedi suhtega kaamera turul.
Plussid
Mugav kasutada
Võimas 360-kraadi järeltöötlus otse äpist
1/2 tolline Sensor
72MP fotod
Aktiivne HRD režiim
8K Timelapse Videod
Suur puuteekraan
Veekindel
Väga hea pildikvaliteet
Innovatiivsed loovad ja lõbusad foto- ja videorežiimid
Miinused
Detailide töötlemine võib tunduda sünteetilisem kui GoPro oma
Ühe objektiiviga 4K videod on pehmed
Mõned funktsioonid ei tööta hämaras hästi
Sama 5.7K resolutsioon mis eelkäijal
Mittevahetatavad objektiivid
Keskmine aku tööiga
Kokkuvõtvalt oleks Insta360 X3’ga hinna ja kvaliteedi suhtes võrdväärset 360° raske leida. Edasiarendus eelkäijaga võrreldes on hüppeline ning Insta360 X3 on suurepärane universaalne seikluskaamera. Antud mudeli tugevaim külg on selgelt võimekus teha 360° videosid ja pilte, kuid lisaks suudab see jäädvustada korralikku 4K-materjali ka tavalise seikluskaamera vaateväljaga. Kui aga 360° materjal teid ei kõneta, on mõistlik vaadata DJI, Insta360 ja GoPro tavaseeria seikluskaamerate poole.
Real-Time Kinematics ehk RTK on spetsiifiline tehnoloogia, mille abil suurendatakse satelliidipõhiste positsioneerimissüsteemide nagu GPS, GLONASS, Galileo või BeiDou täpsust. RTK kasutab mõõtmistulemuste reaalajas parandamiseks referentsjaama või siis interpoleeritud virtuaalset jaama. Antud metoodika võimaldab saavutada täpsuse mõne sentimeetri ulatuses ning on seetõttu hindamatu abimees.
RTK kasutamine eeldab järgmiste põhiosade olemasolu:
Baasjaam või virtuaalne tugijaam – asetatakse ühele kindlaksmääratud punktile maapinnal, kust siis baasjaama GPS-koordinaat vastandatakse pidevalt drooni asukohaga. Baasjaama saab asendada ka virtuaalse tugijaamaga – Eestis on variantideks näiteks maa-ameti püsijaamade võrgustik ESTPOS või siis Trimble VRS Now. Täpse töö tagamiseks peab RTK-droon olema siis kas baasjaama või virtuaalse tugijaamaga pidevas ühenduses.
RTK vastuvõtja – antud moodul võib olla juba drooni riistvarasse intregeeritud (DJI Phantom 4 RTK) või siis moodulina juurdeostetav (DJI Mavic 2 Enterprise Advanced). RTK vastuvõtja suhtleb drooni juhtpuldi ja sateliitidega.
Juhtpult – drooni juhtpult võimaldab drooniga opereerida ning kuvada asukohamuutuseid.
Satelliit – satelliidiandmed on endiselt iga RTK-süsteemi ja droonilennu olulisim osa. Kui tavaline droon suhtleb sateliidiga lihtsalt otse, siis RTK puhul testitakse drooni ja satelliidi vahelist suhtlust ka tugijaama suhtes – läbi selle saavutataksegi maksimaalne täpsusaste.
RTK eelised otseste sateliitandmete ees
RTK-andmed on palju täpsemad kui otse tulevad satelliidiandmed. Satelliidiandmeid võivad moonutada mitmed erinevad tegurid nagu ilm, kõrged hooned, mäestikud jne. – neid nimetakse troposfäärilisteks moonutusteks. Kui lisada veel ionosfäärilised moonutused ning satelliitide ajavõtusüsteemide erisused, siis näemegi juba, et satelliidiandmete täpsus võib olla vägagi varieeruv. RTK-süsteem aitab need moonutustest tekkinud lüngad täita ja tulemuseks ongi võimalikult reaalsusele vastav andmete kogum.
Suurimad RTK-süsteemi eelised on:
Täiustatud täpsus – Ainuüksi see punkt annab juba põhjuse RTK-süsteemi kasutuselevõtuks. RTK süsteem võimaldab palju paremat positsioneerimistäpsust sentimeetrite tasemel.
Reaalajas parendid – kui teised sarnased korrigeerimistehnoloogiad nagu PPK (sellest räägime täpsemalt allpool) parandavad kogutud andmed peale lennu teostamist, siis RTK parandused toimuvad automaatselt lennu ajal. See tähendab, et lennu ajal nähtavad andmed on juba täpsed ning usaldusväärsed.
Vähem maapealseid kontrollpunkte – kontrollpunktid on konkreetsete teadaolevate koordinaatidega määratud maapealsed punktid, mille abil on võimalik siis hiljem GPS-andmeid uuesti korrigeerida. Punktide paigutamine ja mõõtmine võib olla üsnagi aeganõudev töö. RTK-süsteemi abil piisab tegelikult baasjaama punktist.
Reaalsuses on erinevused RTK-droonide ja tavadroonide puhul isegi jahmatavad. Ühes hiljutises uuringus võrdlesid DJI ja DroneDeploy kahte välimuselt sarnast drooni DJI Phantom 4 RTK ja DJI Phantom 4 Pro – ühel nendest on siis sisseehitatud RTK-moodul ning teine suhtleb otse satelliidiga. Võrdlemiseks lennutati mõlemat drooni umbes 30 korral ja ülesandeks oli katuse inspektsioon. Kasutati muidugi ka maapealseid kontrollpunkte. Tulemused näitasid, et RTK-toega drooni andmetelt sai palju täpsemad mõõdud ja lineaarse mõõtmistäpsuse. Eriti paistsid erinevused välja vertikaaltäpsuses. Kui on huvi konkreetsete testitulemuste vastu, kirjuta meile!
RTK drooni kasutamine PPK’ga
Kuigi RTK tehnoloogia on suur samm edasi satelliidiandmete kasutamises (eriti kui andmeid ei korrigeerita maapealsete kontrollpunktide abil), on sellel siiski ka mõningad piirangud. Näiteks kui droon kaotab keset lendu ühenduse juhtpuldi või satelliidiga, siis kaob ka võimekus reaalajas andmeid edastada. Samuti on mõningates raskemates maastikutingimustes keeruline või lausa võimatu stabiilset andmesidet hoida.
Seetõttu ei ole RTK süsteem ainuke geodeetide ja teiste droonispetsialistide abimees täpsete andmete saavutamiseks – teine abimees on Post Processed Kinematic ehk PPK. Kuigi RTK’st ja PPK’st räägitakse sageli koos, on nad tegelikult üsnagi erinevad.
PPK nõuab põhimõtteliselt samu seadmeid nagu RTK, kuid tema töövoog on täielikult teistmoodi. Erinevalt RTK’st ei nõua PPK töövoog reaalajas parandusi – droonisüsteem talletab lennu ajal kogutud info ning lennujärgsed tulemused liidetakse baasjaama andmetega hiljem arvutis konkreetses PPK tarkvaras. Kuigi PPK puhul kaovad ära reaalajas parandused, nõuab PPK-süsteem vähem infoedastusi ja võimaldab teha täpset tööd halva andmeside või muude takistuste korral.
Kui otsite usaldusväärset RTK-süsteemi, siis tuleb vaadata hetkel DJI droonide poole – olenemata sellest, kas otsustate täielikult RTK’le toetuda või kasutada ka varuvariandina PPK võimalusi.
DJI Phantom 4 RTK
Ideaalne “algaja” mõõdistusdroon. Tänu RTK moodulile pakub see droon 1cm + 1ppm horisontaalset positsioneerimistäpsust ning 1.5cm + 1ppm vertikaalset posistioneerimistäpsust. Fotogrammeetriliste mudelite absoluutne täpsus jääb 5cm sisse. Droon salvestab ka satelliidivaatlusandmeid, mida saab kasutada hiljem DJI Cloud PPK Service’s PPK andmete väljastamiseks.
Matrice 300 RTK võtab viimast enda täiustatud RTK positsioneerimissüsteemist, täiustatud AI-võimalustest ja kuues suunas taksitusevältimisest. Kui lisada sinna juurde 55-minutiline maksimaalne lennuaeg, kiirvahetatavad akud ning lai töötemperatuurivahemik saamegi drooni, mis on valmis põhimõtteliseks igaks tööks!
Sellel kompaktsel ja kokkupandaval droonil on sisseehitatud 48MP tavasensor ja 640x512px termosensor. DJI Mavic 2 Enterprise Advanced’ile on võimalik lisada juurde RTK moodul, mis võimaldab droonil ka võimalikult täpseid andmeid koguda. Kuni 31-minutilise lennuajaga on tegemist väga võimsa hõlpsasti kaasaskantava lahendusega.
poiler alert – jah, saime! Olen fotograafina droonide maailmas tiirelnud varsti pea kümme aastat ning omanud erinevaid mudeleid väikestest kipakatest suurte droonideni. Selle aja jooksul on toimunud tohutu tehniline areng.
Üks tähelepanuväärsemaid oli kahtlemata suuremat sorti Dji Inspire 2, mille rikkalik objektiivide valik (15, 25 ja 45mm) muutis selle tõeliseks lendavaks fotostuudioks. 2021. aastal loobusin sellest siis kui turule jõudis Mavic 3. Mavic 3 on olnud väga väga hea töödroon mulle, aga jäin selgelt puudust tundma ühest olulisest erinevusest Inspire 2 aegadest – pikematest objektiividest, mis laiendas oluliselt loomingulist mänguruumi. Mavic 3 Pro tulles sai nüüd lõpuks see ka lahendatud.
Ma selles artiklis ei keskendugi üleliia muule – kõik on sama hea kui enne, akud ja lennuomadused ning kõige selle kohta kohta leiab rohkelt ülevaateid. Räägime kaameratest ja eelkõige foto vaates.
Võrdlus teistega ja uuendused
Eelmine mudel – ehk Mavic 3 – omab suurepärast 24mm objektiiviga Hasselblad kaamerat ja selle turjale pandi 160mm suhteliselt niru pehme pildiga kaamera, mis kõlbab küll vaatlemiseks, aga sealt ei saanud kvaliteetset loomingut ning töös ei kasutanud ma seda kunagi. Seda mudelit muide enam ei müüdagi – nüüd on DJI Mavic 3 Pro (3 kaameraga) ja DJI Mavic 3 Classic (1 kaameraga).
Mavic 3 Pro tõi kaasa korraga 2 muudatust – tele on nüüd lausa 166mm ja tunduvalt parema pildiga. Lisaks tuli kampa kolmas – oluliselt praktilisem f2.8 fix avaga 70mm. See 70mm ongi Mavic 3 Pro mudeli kõige unikaalsem ja drooniloomingut täiendav uuendus. Mavic 3 Pro eelised Inspire 3 ees on seega – väiksem, vaiksem, ohutum, 5x soodsam, pikem lennuga ja 3 objektiivi pardal. Inspire 3 eelisteks jääb muidugi fotograafi vaates täiskaaderkaamera. Aga need 3 objektiivi pidevalt pardal on ülimegamugav, sest ei pea vahepeal tagasi tulema, maanduma, objesid vahetama ja nii iga rakursiga. Kui vahest on head valgust loetud minutid, siis lihtsalt ei jõuagi vahetama.
Niisiis on meil nüüd pardal 3 kaamerat.
Peakaamera: lainurk 24mm
24mm, f2.8-f11
Micro Four Thirds sensor (ca veerand täiskaadrist)
20 Mpx (5280×3956px)
See on sama mis eelmisel mudelil, suurepärase pildi ja dünaamikaga Hasselblad. Oma klassi kindlasti parim kaamera, kvaliteetne lainurk.
Kenasti terava pildiga ja arvestades suhteliselt väikest sensorit – täiesti hea kaamera. Mulle tundub, et ta on võrreldav DJI Mini 3 Pro kaamera kvaliteediga, ka parameetritelt on sarnane sensori suurus, klaas on muidugi teine (pooltele).
Väga praktiline vahemik, mis minu töös väljendub tihti selles, et saab ruumi nö kokku tõmmata. Kui tavaline lainurkkaamera pildistab näiteks hoone taamal oleva vanalinnavaate inimsilmast kaugemale (ja see ei ole just objekti müügiargumente võimendav), siis 70mm toob selle objekti suhtes 3x lähemale ja on inimsilmale palju tõesem. Inimsilma “fookuskaugus” on tajutav kusagil 50-70mm vahemikus.
70mm on kasutatav ka pimedas. Tuulega pole veel proovinud.
Samuti on sellega mugav pildistada detaile, aga miks mitte ka üritusi jms ligipääsupiiranguga kohti, olles ise turvaliselt kaugemal või keelualast väljas. Näitena kasvõi Stenbocki maja või Riigikogu loss, mis vajaksid eelnevalt loa taotlemist.
Videos võimaldab see ägedat parallax-efekti, kus esiplaan ja tagaplaan liiguvad üksteise suhtes kihiti.
166mm. Droon ja ise asusin sel hetkel linnahalli Circle K juures:
See nö 7x suum on tegelikult üsna ebapraktiline fookuskaugus droonile. Väga hästi on see sobinud Ukrainas luuredrooniks, olles seal ülipopulaarne, sest digisuum ulatub koguni 28x-ni.
Tele on nüüd valgem f3.4 ja oluliselt (!) teravam kui eelmine 160mm. Teatud olude jaoks täitsa kasutatav, näiteks sotsiaalmeedia postitused, loodusvaatlused jms. Iseenesest klaas on päris terav, värvid ja muu vajab aga rohkem töötlemist.
Iga kaamera võttenurgad:
Avastasin enda jaoks ühe huvitava võimaluse veel – kui hõljun sellega madalal merevee kohal, saan rahulikult filmida eelmatoimetavaid lindusid neid segamata. Üllatavalt stabiilne kaamera annab välja 4K video, kuigi jääb pildikvaliteedilt oma lühematele vendadele mõnevõrra alla.
Paraku on Mavic 3 Pro mõnikümmend grammi raskem, üle 900g, mistõttu kuulub see C2 klassi (ametlik märgistus on peal) ja liigitub seetõttu A2 käitamise kategooriasse. Tavaline Mavic 3 on C1 ja A1.
Muide Eesti droonireeglitest ja droonikaardist üldisemalt on mul artikkel siin. Avatud kategooriast (A1, A2, A3, kuhu alla kuuluvad C0, C1, C2 ja C3 märgistusega droonid) lähemalt saad lugeda Transpordiameti kodukalt. Seal on ka väike tööriist, millega saad testida, mis kategoorias sa lendad.
Peamine erinevus on selles, et rakenduvad mõningad täiendavad piirangud ja peab sooritama A2 eksami. Eksam pole õnneks keeruline, koosneb suuremas osas ilmateadmistest ja viisidest ohutumaks lendamiseks. A2 õppematerjalid leiab Transpordiameti kodukalt 3 peatüki jagu.
Kuna Mavic 3 Pro omab ametlikku C2 märgistust siis:
Inimgruppide kohale ei tohi lennata
Inimestest peab hoidma 30m kaugusele või 5m kaugusele low speed reziimil
Inimestest peab hoidma eemale arvestades ka 1:1 reeglit ehk kõrgus = kaugus inimestest. Näiteks 50m kõrgusel lennates pead olema 50m kaugusel
A2 eksam peab olema tehtud
Kui sul on mingi teine droon, mis on kaaluvahemikus 900g kuni 2 kg, aga PUUDUB ametlik C-märgistus, siis on reeglid rangemad:
50m inimestest
A2 eksam peab olema tehtud
A2 eksami soorituseks pead lois‘ist esitama taotluse: Logi sisse > Taotlused > Alusta uut taotllust > Kaugpiloodi A2 pädevustunnistuse taotlus
Seejärel saad meili registreerumiseks eksamile. Valid aja ja eksam toimub Ark’i Mustamäe teenindusbüroos Heli 6. Uksest sisse ja infotädi juhendab kus toimub. ID kaart kaasa.
Eksamis on 30 küsimust (teemad needsamad kolm A2 õppematerjali peatükki), aega 45 minutit, tahvelarvutil valikvastused. Mul võttis ca 10 minutit ja 100% tulemus, polnud keeruline. A2 materjalid lihtsalt loe-kuula läbi paar korda.
Küsitakse näiteks turbulentsidest (tee vahet näiteks mehaanilisel (metsad, hooned) ja termilisel (päikesesoojusest tekkiv õhuliikumine)), külmast paar küsimust, akudest W ja Wh teemadel, 1:1 reegli kohta (kui lendad 20m kõrgusel, pead olema 20m kaugusel inimeset), tuule mõjust, propelleritest, õhu hõredusest jms.
Kokkuvõtteks
DJI Mavic 3 Pro on see droon, mida ma fotograafina olen aastaid oodanud. Ta on väike, vaikne, suhteliselt ohutu, mõistliku hinnaga, kauakestva akuga ja unikaalse 3-kaameraga otse pardal.
Uudne 70mm on kindlasti see, mis leiab mu loomingus aktiivselt rakendust. Esimesed tellimused on juba väga positiivse tagasisidega selles osas. Muidugi on veel parendamisruumi, aga seda on alati ja tulevikumudelid seda kindlasti ka toovad. Elame väga põneval ajal!
PS. Kui minult küsitakse – kust ma soovitan droone osta – siis vastus alati sama – maaletoojalt droon.ee, kes tagab sulle ka tugeva klienditoe ja hoolduse.
NB! Microsoft on loobunud Internet Exploreri arendamisest ning sellele uuenduste
tegemisest ja ei soovita antud internetibrauserit turvanõrkuste tõttu kasutada. Internet Explorer ei
toeta enam uusi võrgustandardeid ning antud veebilahendus ei tööta siinses brauseris korrektselt.
