Termokaameraga droonid pole enam ulmeliselt kallid ega pole neid ka keeruline importida. Võib öelda, et tänapäeval saab igaüks omale korraliku termokaameraga drooni soetada, kui selleks vähegi praktiline vajadus on. DJI Mavic 2 kerele ehitatud Enterprise Advanced droon on aastatel 2021 ja 2022 kompaktsete termokaameraga droonide vaieldamatu tipptase. Toome siin artiklis mõned näited sellest, mida termokaameraga droonidega teha saab ja tutvustame DJI M2EA drooni lähemalt.

* Kuna suurem Matrice 300 RTK + H20T kaamera on M2EA droonile termokaamera võimekuselt sarnane, siis on siin toodud näiteid ka selle drooniga kogutud andmetest.

Mida lendava termokaameraga teha saab?

1. Näiteks hoonetel leida kohti, kust soe või ka külm välja pressib – Terviseameti külmlao mured oleks termokaameraga vaatlus juba varakult avastanud. Drooni ei pea ainult lennutades kasutama. Kui lennud on tehtud, siis saab Mavic 2 Enterprise Advanced drooni kokku pakkida ja sellega ka käest mõningad kohad siseruumis või objektide lähedal üle pildistada.

2. Päikeseparkides leidub tihti vigaseid paneele, kus mõned elemendid enam ei toimi. Kui element või paneel ei toimi, siis päikesest tulev energia muudetakse kõik soojuseks ja pind hakkab kuumenema. Drooniga näeb kiirelt ära ka, kas kõik paneelide seeriad toodavad – kui mõni suurem osa pargist on välja lülitunud, siis võib kahtlustada probleeme inverterite või ühendustega.
Kui pargis on suur probleem lindude, taimestiku või tolmuga, siis koostöös tavalise RGB kaameraga saab sellised vead kiirelt tuvastatud ja hakata planeerima hooldust.

Alumisel pildil on näha tolmuseid ja katkiseid paneele. Pilt on kokku pandud drooni päeva- ja termokaamerast.

Alumine pilt on tehtud Mavic 2 EA drooniga konstruktsioonide all paiknevatest inverteritest.

3. Tihti kasutatakse termokaameraga droone ka näiteks loomade vaatluseks, kadunud inimeste otsimiseks, röövpüüdjate tabamiseks jms. All pildil on näha, kuidas soojust eritavad elusolendid eredate täppidena välja paistavad ja lumel nende jäljed selgelt näha on. Suvel võib küll inimeste ja loomade leidmine keerulisem olla, sest päike soojendab maapinna nii kuumaks, et raske on temropildilt eristada inimest näiteks kivist või puutüvest – siin tuleb mängu juba piloodi kogemus.

Mida Mavic 2 Enterprise Advanced drooni komplekt sisaldab?

Mavic 2 Pro ja Zoom on paljudele tuttavad ning selle sama drooni kerele ongi ehitatud M2EA. Tavalisele Mavic 2-le on lisatud juurde: termokaamera, 48MP 32x suurendusega päevakaamera, erinevate moodulite kinnitamise võimalus, automaatselt soojenev aku, DJI Pilot äpp, kandekohver ja Smart Controller.

Mavic 2 Enterprise Advanced on ainus DJI droon, mida on võimalik soetada vaid Smart Controlleriga (SC). SC tähendab sisseehitatud ekraaniga pulti tavapärase telefoni puldiga ühendamise asemel. Sellisel puldil on mitmeid eeliseid: aku peab paremini vastu, aku ei sure külmaga ära, ekraan on eredam päikesega lennutamiseks, äpp toimib stabiilsemalt, pulti on mugavam käes hoida, drooni nullist lendu seadmine on kiirem, keegi ei helista sisse, saad samal ajal oma telefoni kasutada, erinevaid nuppe puldil rohkem ja palju muud.

Millistes tingimustes termokaamera toimib?

Kehvad tingimused:

• Udu vähendab nähtavuse ulatust. Termoga näeb udus natuke rohkem kui tavakaameraga, aga siiski takistab väga paks udu ca. 100+ meetri kauguselt objektide tuvastamist.
• Kui objekt on millegi taga, siis vastupidiselt levinud arvamusele, termoga sellest läbi ei näe. Termokaameraga ei näe läbi ka näiteks klaasist.
• Kui päike soojendab maapinna, kivid, puutüved, asfalti jne soojaks, siis on väiksemaid objekte (inimene metsas, loomad) raske eristada muust keskkonnast. See reegel ei kehti päikesepaneelide monitoorimise kohta – seal on rohkem päikest alati parem.
• Üle 100 meetri kauguselt vaatlemine. Tõsi, sooja mootoriga autot näeb ka 500m kauguselt ja inimest ca. 250m kauguselt, aga enamus olukordades on üle 100 meetri kauguselt vaatlemine keeruline ja nõuab piloodilt väga suurt kogemuste pagasit, et koheselt tuvastada otsitav objekt.

Head tingimused:

• Päikese tõus/loojang on hea tingimus, kui päike pole veel suutnud maad soojaks kütta ja on ideaalne valgus, et midagi ka tavakaameraga tuvastada.
• Öösel näeb termokaameraga väga hästi ja vaid tavakaamera ei suuda pimeduses midagi näha. Öösel on tavaliselt maapind jahtunud ja väiksemad objektid eristuvad hästi, sest sooja objekti ja külma maapinna temperatuuride vahe on suurem.
• Alla 100m kauguselt vaatlemine annab üldiselt soovitud tulemuse ja leiab ka pisemad soojuse allikad üles – see ei kehti suurte ja selgelt eristavate objektide puhul nagu näiteks autod, grupp inimesi, telgid, lõkked jne.

Milline on M2EA võimekus numbrites?

Droon:

• Kaal: 909 g
• Suurus: 322×242×84 mm (lahti voldituna)
• Maksimaalne kiirus: 72 km/h
• Maksimaalne kõrgus: 500 m (tarkvaraliselt piiratud)
• Töösagedus: 2.400-2.4835 GHz ja 5.725-5.850 GHz
• Sisemine mälu: 24 GB + mälukaardi võimalus
• Lennukaugus arvestades ka aku tühjenemist:
  Lagedal alal: kuni 3,5 km
  Metsateelt üle metsa lennutades: kuni 1km
  Linnas (Tallinn, Pärnu, Tarju jne) lennutades: kuni 1,5 km
• Lennudistants ühe akutäiega: kuni 7km

Termokaamera:

• Resolutsioon: 640×512 px
• Kaadrisagedus: 30Hz
• Fookuskaugus: 9 mm või 38 mm ekvivalentne
• Mõõtmise vahemik: -40 °C kuni 150 °C (High Gain) või -40 °C kuni 550 °C (Low Gain)
• Digitaalse suurenduse samm: 2x, 4x, 8x, 16x
• Foto formaat: R-JPEG (asukoha, kõrguse ja temperatuuri infoga)
• Video formaat: MP4

Tavakaamera

• Sensor: 1/2” CMOS, 48 Mpx
• Fookuskaugus: 24 mm ekvivalentne
• Digitaalne suurendus: 32x
• Video resolutsioonid: 3840×2160@30fps ja 1920×1080@30fps
• Foto formaat: JPEG (asukoha ja kõrguse infoga)
• Video formaat: MP4

Kust DJI termokaameraga droone osta saab ja palju nad maksavad?

Droon.ee poes müüdavate toodete hindu püüame hoida võimalikult avalikuna. Siit leiab artiklis mainitud tooted, mida hetkel toodetakse:

• Mavic 2 Enterprise Advanced
• Matrice 300 RTK
• Zenmuse H20T

Loomulikult saame suuremate koguste või erijuhtumitel korral teha Enterprise toodetele vastavalt kliendile hinnapakkumise. Selleks võta lihtsalt meiega ühendust ja kirjelda võimalikult täpselt oma vajadusi.

Droone saab soetada paljudest e-poodidest, kauplustest ja hobipoodidest ning tooted füüsiliselt on kõikjal üldiselt samad. Vahe tuleb sisse garantiis, varuosade saadavuses, koolituses, klienditoes, remondis, heas algses soovituses jne.
Kuna Droon.ee on püüdlenud aastaid DJI droonidele võimalikult hea toe pakkumise poole, siis on Droon.ee ka hetkel ainus Eesti ettevõte, mis on DJI poolt ametlikult tunnustatud Enterprise toodete müüja. See annab meile võimaluse tegeleda DJI Enterprise droonidega otse koostöös DJI-ga, jättes välja kõik vahendajad. Saame selle eest olla tänulikud vaid oma ustavatele partneritele ja eraklientidele!

Kui tekkis huvi mõne toote vastu või soovid lisainfot, kuidas drooni oma valdkonnas kasutada, siis kirjuta meile aadressile info@droon.ee või helista numbril +372 5835 1267. Kui artiklis jäi mõni tähtis küsimus vastamata, siis kirjuta küsimus aadressile silver@droon.ee ja püüame selle vea parandada.

Hetkel on turul olevate droonide valik veidikene kokku tõmmanud, kuid siiski on valikus piisavalt droone ning tekib alatasa küsimus, millist drooni valida. Enim küsitud küsimus on – kas osta DJI Air 2S või DJI Mini 2? 

Võta Air 2S kui:

• Kui soovite professionaalsel tasemel drooni soodsa hinnasildiga
• Kui soovite Mastershotsi abil hõlpsalt mõne minutiga keerukaid kaadreid jäädvustada
• Kui soovite suuremat kaamersensorit ja paremat pildi kvaliteeti

Võta Mini 2 kui:

• Kui soovite droonilennuregulatsioonidega vähem pead vaevata
• Soovite ülikerget/kaasaskantavat 4K drooni, mis on üks parimaid turul
• Sul on väike eelarve

 

DJI Air 2S ja Mini 2 võrdlustabel

	DJI Air 2S	DJI Mini 2
Mõõdud (Kokkuklapitult)	Kokkuklapitud: 180×97×77 mm (P×L×K)	Kokkuklapitud: 138×81×58 mm (P×L×K)
Kaal	595 grammi	249 grammi
Max videoedastus	18.5 km	10 km
Tuulekindlus	13-16 m/s (Level 8)	8-10.5 m/s (Level 5)
Aku tööaeg	kuni 31 minutit	kuni 31 minutit
Max kiirus (Sport režiim)	68.4 km/h	57.6 km/h
Takistuste vältimine (sensorid)	Eesmised, ülemised, tagumised, alumised	alumised
Sisemälu	8GB sisemälu	Puudub
SD kaart	Toetab MicroSD mälukaarti kuni 256 GB mahuga	MicroSD UHS-I klass 3 või kõrgem
Sensor	1″ CMOS	Sony 1/2.3″ CMOS
Kaamera	20 MP	12 MP
Video	5.4K: 5472×3078 @ 24/25/30 fps4K Ultra HD: 3840×2160 @ 24/25/30/48/50/60 fps2.7K: 2688×1512 @ 24/25/30/48/50/60 fpsFHD: 1920×1080 @ 24/25/30/48/50/60/120 fps	4K: 3840×2160 24/25/30p,  2.7K: 2720×1530 24/25/30p, FHD: 1920×1080 24/25/30/48/50/60p
Video  formaat	MP4/MOV (H.264/MPEG-4 AVC, H.265/HEVC)	MP4 / MOV (MPEG-4 AVC/H.264, HEVC/H.265)
Lääts	f/2.8	f/2.8
Suum	Jah4K/30fps: 4x;2.7K/60fps: 4x;2.7K/30fps: 6x;1080p/60fps: 6x;1080p/30fps: 8xSuumisalvestus pole 10-bitiste videote ja 120 kaadrit sekundis videote salvestamise ajal saadaval.	Jah4K: 2x 2.7K: 3x FHD: 4x
Max Bitrate	150 Mbps	100 Mbps
ISO	Video:100-6400 (Auto)100-12800 (Manual)10-Bit Dlog-M Video:100-1600 (Auto)100-3200 (Manual)Fotod:100-6400 (Auto)100-12800 (Manual)	Video:100-3200 (Auto)100-3200 (Manual)Fotod:100-3200 (Auto)100-3200 (Manual)
Gimbal	3 telge	3 telge
Edastusüsteem	Ocusync 3.0	Ocusync 2.0
Äpp	DJI Fly	DJI Fly
Registreerimine	Jah	Ei
Hind	Alates 999€	Alates 449€

 

DJI Air 2S Vs. DJI Mini 2

Hind

Esiteks arutleme hinnaerinevuse üle. DJI Air 2S maksab 999€ ning DJI Mini 2 on rohkem kui poole võrra odavam – 449€.

Suurus/kaal

DJI Air 2S kaalub 595 g, Mini 2 vaid 249 g.

DJI Mini 2 mõõtmed on kokkupandult vaid 138 × 81 × 58 mm ja lahtivoldituna 159 × 203 × 56 mm. DJI Air 2S on kokkupandult 180 × 97 × 77 mm ja lahtivolditult 183 × 253 × 77 mm, mis tähendab, et Air 2S on palju suurem kui Mini 2. 

Sellegipoolest pakib Air 2S siiski hõlpsasti väikesesse kandekotti ja on väiksem kui Mavic 2 ja veidi väiksem kui Mavic Air 2. Kui soovite osta kõige kergema drooni, mida saate ilma suure kaotuseta kvaliteedi osas, siis Mini 2 on selle võistluse võitnud. 

Kaamera

Muidugi on DJI Mini 2 kaamera palju väiksem kui DJI Air 2S kaamera. DJI Air 2S-l on 1-tolline CMOS-kaamera sensor, mis võimaldab jäädvustada kvaliteetseid pilte, mis säilitavad palju andmeid – pildid on palju teravamad, müravabamad ning eredates ja varjulistes kohtades on talletatud palju teavet. Ohtralt teavat on suurepärane järeltöötluses, kui soovite kulutada aega oma kaadrite redigeerimisele sellistes rakendustes nagu Adobe Lightroom või Adobe Premiere Pro.

Mini 2-l on populaarne 1/2,3-tolline CMOS-sensor, mis on sama suur kui DJI Mavic Air 2 sensor.

Air 2S suudab teha 20 MP võtteid, Mini 2 aga 12 MP pilte.

Lisaks salvestab DJI Air 2S videot eraldusvõimega 5.4K 30 kaadrit sekundis, 4K eraldusvõimega 60 kaadrit sekundis ja FHD-ga 120 kaadrit sekundis. Seevastu Mini 2 maksimaalne video eraldusvõime on 4k 30 kaadrit sekundis. Sellegipoolest on see drooni suurust arvestades muljetavaldav ja sobiks paljudele droonipilootidele.

Air 2S-il on 4K filmimisel veidi vähem kärpimist kui Mini 2 puhul. DJI Air 2S pildistab 22 mm fookuskaugusega ja Mini 2 on samaväärne 24 mm fookuskaugusega.

Nii DJI Air 2S kui ka Mini 2 ava on f2,8, mis tagab mõistliku teravustamise, kui objekt on umbes 1 m kaugusel. Taust on veidi hägustunud, kuid see pole eriti märgatav, kui just sisse ei suumi.

Värviprofiilide erinevus on aga päris suur. DJI Air 2S droon pakub lisaks standardsele värviprofiilile 10-bitiseid Dlogi värviprofiile ja HDR-videot, samas kui Mini 2 pakub ainult standardset värviprofiili. Sellegipoolest pakub see hind endiselt üht parimat pilti, mida ma selles hinnaklassis drooni kohta näinud oleme, isegi kui see ei vasta Air 2S kõrgetele standarditele.

Lennuaeg

Lennuaeg on nii Mini 2-l kui Air 2S-il on umbes 31 minutit. Küll aga akude suuruses on märkimisväärne erinevus, alumisel pildil vasakul Mini 2 ja paremal Air 2S aku. 

Kiirus

Üks asi, mida tahtsime selles artiklis arutada, on see, kui hästi Mini 2 tegelikult Air 2S-iga sammu peab. Ilmselgelt on selle kergema kaalu tõttu väiksem tuuletakistus, kuid minu arvates on see siiski muljetavaldav ja see muudab lendamise veidikene lõbusamaks.

Mini 2 sportrežiimi maksimaalne kiirus on 16 m/s. Tavarežiimis on selleks palju aeglasem 10 m/s . DJI Air 2S on sportrežiimis kiirem 19 m/s ja tavarežiimis 15 m/s.

Videoedastus levi

DJI Air 2S-il on uus Occusync 3.0 tehnoloogia ja 4 antenni, mis annavad teile 12 km potentsiaalse otsepildi edastamise leviulatuse ideaaltingimustes. Otsepildi edastust ja drooni juhtimisedastust ei tasu sassi ajada ning nende vahele ei saa võrdusmärki tõmmata. Reaalsus Euroopas on see, et OcuSync 3.0 levi jääb heades tingimustes 3-4 kilomeetri juurde. Hea õnne korral võib ka kaugemale saada, kuid pigem jääb siis juba asi akukestvuse taha kinni – suure tõenäosusega ütleb Teie droon 3-4 kilomeetrise otselennu järel, et sooviks koju tagasi tulla, kuna akumahtuvus on juba poole võrra vähenenud. Igatahes on ka 3-4 kilomeetrit täiesti muljetavaldav tulemus.

Kõrguse osas võib Mini 2 tehniliste näitajate järgi minna teie kohale 400 m kõrgusele ja DJI Air 2S pakub 500 meetrit, mis võib teie vajadustele paremini vastata. Siiski on pigem reegliks kujunenud see, et droonide lennutamisel on harva vaja minna kõrgemale kui 100 meetrit. Lisaks ei saa te drooniregulatsiooni tõttu alati oma drooniga teatud õhuruumis nii kõrgele lennata. Esmakordsetel lennutajatel on alati huvi esimese hooga võimalikult kõrgele tõusta, kuid tegelikult kaovad suurelt kõrguselt detailid juba ära ning sama üldpilti võib vaadata näiteks Google Earth’ist.

Intelligentsed lennurežiimid

DJI Air 2S-i uus intelligentne lennufunktsioon on Mastershots, mis on hetkel Air 2S-i jaoks ainulaadne. See lihtne tarkvara võimaldab teil valida konkreetse objekti ja droon jäädvustab teie eest automaatselt kaadrite seeria ning lisab need seejärel videosse. Mastershots-i loodud videod on tõeliselt kvaliteetsed ja sobivad suurepäraselt algajatele, kes pole veel suutnud täiuslike kaadrite nurkade sättimist veel selgeks saanud. 

Kuigi Mini 2-l pole Mastershotsi, on sellel siiski hulk intelligentseid pildistamisvõimalusi nagu Dronie, Helix, Rocket, Circle ja Boomerang. Mini 2-l puudub  Active Track funktsioon, mis on Air 2S-i ja teiste DJI tarbijadroonidel olemas – arusaadav, et see võib mõnele teist olla diili murdja. Eriti kui kasutad seiklusvõtete jäädvustamiseks droone.

Takistuste vältimine ja ohutus

Mis puutub takistuste vältimisse, siis DJI Air 2S sisaldab üles-, alla-, ette- ja tahaandureid, mis võimaldavad tajuda keskkonda neljas suunas. Advanced Pilot Assistance Systems (APAS 4.0) võimaldab vältida takistusi keerulisemates stsenaariumides.

DJI Mini 2-l on ainult allapoole suunatud andurid ning teistes suundades sensorid puuduvad.

DJI Air 2S Vs DJI Mini 2: kokkuvõte

Need kaks drooni sobivad minu arvates kahele väga erinevale klientuurile ja kuigi ülaltoodust on näha, et on piirkondi, kus DJI Mini 2 jääb DJI Air 2S-ile alla, tuleb siiski meeles pidada, et Mini 2 on ka poole odavam ja väiksem.

Arvan, et Mini 2-le tema hinnaklassis vastast ei ole – väikesesse drooni on tegelikult nii palju võimekust sisse pakitud. See on üks parimaid minidroone praegu turul, kuna paljud minidroonid pakuvad ainult 1080p videokvaliteeti vaid mõne minutilise lennuajaga. Mini 2 on suurepärane valik esmalennutajale ning väiksemale eelarvele.

Kui teie nõudmised on aga suuremad, siis Air 2S pakub ja ühendab endas nii Mavic Air 2 kui ka Mavic 2 Pro parimad omadused ja kui vaba raha on, siis antud droon on investeeringut väärt.

Võta Air 2S kui:

• Kui soovite professionaalsel tasemel drooni soodsa hinnasildiga
• Kui soovite Mastershotsi abil hõlpsalt mõne minutiga keerukaid kaadreid jäädvustada
• Kui soovite suuremat kaamersensorit ja paremat pildi kvaliteeti

Võta Mini 2 kui:

• Kui soovite droonilennuregulatsioonidega vähem pead vaevata
• Soovite ülikerget/kaasaskantavat 4K drooni, mis on üks parimaid turul
• Sul on väike eelarve

Kui otsite ringvalgustit, on turul valikuid üsna palju, kuid Nanlite’i Halo seeria pakub midagi erilist. Igal Nanlite’i tootel on CRI(Color Rendering Index) reiting 95 või kõrgem – see tähendab, et teie värvid ja nahatoonid on võimalikult loomulikud ja täpsed. Olenemata sellest, kas jäädvustate videot või fotosid või teete hoopis soengut ja meiki, saate olla kindlad, et värvid ja toonid videos ja pildis vastavad reaalsusele.

Halo: parimad LED-ringvalgustid telefonikasutajate ja ilutegijate jaoks

Nanlite pakub laia valikut ringvalgusteid, mis vastavad igaüks erinevatele vajadustele. Vaata videot: 

https://youtube.com/watch?v=gnQ97pmxkvg%3Ffeature%3Doembed

Meie kaupluses on saadaval kolm Nanlite Halo ringvalgustit: Halo 14, Halo 16 ja suurim mudel on Halo 18.

Kõik Nanlite Halo ringvalgustid on kahetoonilised, mis tähendab, et valida saab nii sooja tooni (sarnaneb siseruumides olevatele lampidele) kui ka külma tooni (sobitub väljas naturaalse valgusega). See võimaldab tehisvalgust sobitada ümbritseva reaalse valgusega nii siseruumides kui ka väljas. Kõikide mudelite valgustugevust on võimalik muuta sujuvalt 0-100% ning värvustemperatuuri vahemikus 2700-6500K.

Nanlite Halo ringtuled sisaldavad ka nutitelefoni klambrit ja peeglit. Klamber võimaldab paigaldada telefoni rõnga keskele, et pildistada horisontaalselt või vertikaalselt. Peeglit saab kasutada soengu- ja meigitegemisel ning foto/video sessiooniks valmistumiseks. Kõik Halo ringvalgustite komplektis sisaldub toitekaabel ja kandekott. Halo 14 mudelil on kaasas ka lauastatiiv. Põrandastatiiv tuleb kõikidele mudelitele juurde eraldi soetada. 

Nanlite Halo 14 LED ringvalgusti

Nanlite Halo 14 on seeria kõige kompaktsem ja mugavalt kaasas kantav. Halo 14 hämardamise ja värvitemperatuuri reguleerimise nupud on paigutatud ülespoole, seega saab neid hõlpsasti keerata olenemata sellest, kas olete valgusti ees või selle taga. Lisatud on USB-port nutitelefoni laadimiseks, et tagada akukestvus pikkade võtete ja otseülekannete ajal. Halo 14 läbimõõt on 35.5 cm ja kaalub vaid 650 g. 

Nanlite Halo 16 LED ringvalgusti

Kui soovite suuremat LED-ringvalgustit, mida saab ka akutoitel kasutada, siis on selleks ideaalne Nanlite Halo 16. Seda valgustit saab toita kaasasoleva vahelduvvooluadapteriga või Sony NP-F tüüpi akuga (müüakse eraldi). USB-port võimaldab laadida ühendatud nutitelefone. Halo 16 välimine diameeter on 40 cm ja sisemine 30.5 cm. Kaalub umbes 950 g.

Nanlite Halo 18 LED ringvalgusti

Kui otsite suurimat ja maksimum eredusega ringvalgustit mis tagab Nanlite’i ülitäpse värvitemperatuuri, on ainuõige valik Halo 18. Selle valgusti välisläbimõõt on umbes 46 cm ja siseläbimõõt 30 cm, mis tähendab, et LED-rõngas ise on märgatavalt laiem kui teised selle seeria ringtuled. Halo 18-ga kaasas olev peegel on kahepoolne, tagaküljel on 2x suumpeegel lähivõtete tegemiseks. Halo 18 kaal on umbes 1550 g. 

Tule meile külla Villardi 22, Tallinn (E-R 10-18, L 10-15) või soeta e-poest.

Kes on EcoFlow?

EcoFlow tegutseb Shenzhenis/San Franciscos ning on loodud endiste DJI inseneride poolt. Hetkel on firma spetsialiseerunud kompaktsetele elektrilistele akupankadele. EcoFlow sai alguse väga eduka kickstarteri abil ning ka uute toodete loomisel kasutavad nad siiani selle platvormi abi – näiteks on praegu käimas DELTA Pro versiooni hooandmine, kuhu on hoogu antud juba 12 miljonit USD eest. Seega on Delta Pro tulek üsna kindel.

https://youtube.com/watch?v=3QrONikmUNI%3Ffeature%3Doembed

Millised on kaasaskantavate elektriliste akupankade eelised? Kas nad on seda väärt?

See sõltub sellest, mis otstarbel neid kasutada. Kui töötate ehituses ja reisite ühest kohast teise, annab kütusega toimetav generaator muidugi kõige rohkem energiat (kuni 20 000W). Ka kaasaskantav generaator on suurepärane varutoiteallikas kodumajapidamises suuremate seadmete nagu näiteks külmikute või pesumasinate toitmiseks. Elektrilise akupanga üks parimaid omadusi on see, et saate seda ohutult siseruumides käitada, kuna see on puhas energia ja tekita lärmi ega suitsu. Elektriline akupank aitab vooluga varustada kõiki väiksemaid elektrilisi seadmeid, nagu näiteks telefon, sülearvuti, laualamp või isegi väiksemad tööriistad.

Loomulikult on kaasaskantavatel e-akupankadel ka puudusi. Kuna tegemist on akutoitega, on nende laadimisvõimsus piiratud ja sõltuvalt kasutatavast mudelist võite saada 3–9 tundi energiat – kütusega töötav generaatoriga võib anda paagitäiega välja voolu 8–13 tundi. Kui aku tühjaks saab, tuleb akupanka laadida, milleks on siis vaja seinakontakti või alternatiivset elektrilit laadimisallikat nagu autoaku või päikesepaneelid. Päike on hea moodus voolu tootmiseks, kuid päikesepaneelid ei ole alati nii usaldusväärsed ja otstarbekad, kui loodetakse. Täieliku efektiivsuse tagamiseks on vaja piisavalt päikesepaistet, mida on tegelikult Eestis on üsna piiratult.

Arvestades paljude elektriliste akupankade suure mahutavusega elemente, kaaluvad mõned mudelid kuni 40 kilogrammi, mistõttu pole need nii kergesti kaasaskantavad kui mõni väiksem generaator. Lõppkokkuvõttes võivad usaldusväärsed mudelid sõltuvalt võimsusest maksta 500–6000€, mis on üsna arvestatav väljaminek võrreldes kaasaskantavate kütusel töötavate generaatoritega, mis maksavad keskmiselt umbes 500€ 2000W eest (võrreldav kvaliteetsete e-akupankade toodanguga). Igal asjal on oma eelised ja puudused ning sõltuvalt sellest, mis otstarbeks lisavoolu on tarvis, võib elektriline akupank olla vahel ebapiisav.

EcoFlow uusimad akupankade iteratsioonid on RIVER seeria, mis sisaldavad selliseid tooteid nagu EcoFlow RIVER pro (720Wh), EcoFlow RIVER Max (600Wh) ja EcoFlow River(288Wh). Süveneme just EcoFlow RIVER Pro ülevaate üksikasjadesse ja spetsifikatsioonidesse ning toome välja, mille poolest näeme seda toodet ja teisi RIVER seeria elektrilisi akupankasid tuleviku toiteallikatena.

Ülevaade 

Kui otsite varutoiteallikat, mille väljund on võrreldav kütusel töötava generaatoriga, on Delta teie jaoks. Kui aga otsite midagi rafineeritumat ja kompaktsemat, millel on sarnased laadimisvõimalused, siis on RIVER seeria (täpsemalt EcoFlow RIVER Pro) Teie jaoks kõige õigem valik.

RIVER Pro suudab laadida kuni 10 seadet üheaegselt, kolme 600-vatise vahelduvvoolu pistikupesaga ja kolme puhta siinuslainega pistikupesaga, mis on eelistatud toiteühendus tundlikule elektroonikale.

Nagu EcoFlow DELTA, on ka RIVER Pro tänu patenteeritud liitiumioon-X-stream tehnoloogiale võimeline 1 tunni jooksul laadima kuni 80% võimsusest; täielik laadimine nõuab ainult 1,6 tundi ooteaega. See on suurepärane omadus eriti nendele inimestele, kes telgivad või on pidevas liikumises ning pole seetõttu aega seadme laadimist terve päeva oodata. Lisaks kiirele laadimiskiirusele pakub RIVER Pro täiendavat akut ja ühendust, mis kahekordistab teie laadimisaja 720 Wh-lt 1440 Wh-ni. See tähendab, et saate kauem laadida rohkem seadmeid ja te ei pea väljas olles oma energiavarusid nii tihti korrigeerima.

https://youtube.com/watch?v=3cIMpmRHbGo%3Ffeature%3Doembed

Mis eristab RIVER Pro -d DELTA -st ja muudest kaasaskantavatest e-akupankadest, on selle võimsus selle suuruse järgi. RIVER pro mõõtmed on 29 x 18 x 24 cm ja kaalub umbes 7 kilo, piisavalt väike, et see mahuks suurde seljakotti ja piisavalt kerge, et see ei lisaks teie teise tehnikaga võrreldes liigset kaalu. See on tohutu eelis neile, kes näiteks kes reisib-matkab piiratud kandemiga. 

Isegi kui te ei ela seiklusrikast elu, on kompaktse toiteallika omamine alati suur eelis, eriti kui vähendate voolutarbimist või proovite elada minimalistlikku, “võrgust väljas” olevat eluviisi. Lisaks kaasaskantavusele on RIVER Pro loodud töötama erinevates äärmustes, võimaldades sellel laadida temperatuuridel vahemikus 0–45 ° C ja tühjeneda temperatuuridel –20–45 ° C, mis on väärtuslik reisijatele, telkijatele või töötavatele inimestele mitmesugustel äärmuslikel temperatuuridel, olgu siis kõrbes, rannas, metsas või mäel.

Sarnaselt teistele EcoFlow mudelitele pakub RIVER Pro paindlikkust selle laadimisel. Kasutades tavalist vahelduvvoolu seinakontakti, jõuab RIVER Pro täislaadimiseni 96 minutiga. Kui kasutate 12/24 voldist autoadapterit, võtab täielik laadimine aega umbes 6,5 tundi. Kasutades otsese päikesevalguse käes kahte 110-vatist päikesepaneeli, saate täis laetud akupanga 4,5–9 tunniga; ühe päikesepaneeliga kulub umbes 7,5 kuni 11,5 tundi. Päikesepaneelidega laadimine on üsna lihtne, kuigi soovitatav on kasutada paneele, mille pinge ja võimsus on nõuetekohased, nii et see ei koormaks akut üle.

Pärast nõuetekohast ühendamist saab maksimaalse laadimisvõimsuse jaoks paralleelselt ühendada 2 päikesepaneeli (kuigi paralleelühenduskaabel tuleb eraldi osta). Olenemata sellest kas otsite usaldusväärset toiteallikat teel olles või vahendit oma seadmete vooluvõrgust välja lülitamiseks, võimaldab RIVER Pro mitmekülgsed laadimisvõimalused erinevates olukordades sobivaks elektriliseks akupangaks olemist. 

Lisaks oma 600-vatisele laadimisvõimsusele on RIVER Pro tänu oma patenteeritud X-Boost tehnoloogiale võimeline andma kuni 1200 vatti energiat. See võimaldab teil toita suure võimsusega seadmeid, nagu föönid, tolmuimejad, elektrilised praepannid ja grillid, mis tavaliselt ületavad akupanga võimsust. Kui RIVER Pro on täis laetud, püsib selles vool kuni 1 aasta, mis on hea võimalus neile, kes otsivad varutoiteallikat harvade elektrikatkestuste korral.

Sarnaselt teistele EcoFlow mudelitele on ka RIVER Pro vastupidav ning selle tsükli eluiga on 800 tsüklit; kui aku lõpuks vananeb, saate selle viia ettenähtud ringlussevõtukohta ja hoida keskkonnasõbralikku elutsüklit. Isegi selle töökindluse korral pakub EcoFlow 24 -kuulist garantiid, et katta kõik tootja vead. Arvestades, et see on testitud ja sertifitseeritud vastavalt CE-, FCC-, RoHS-, RCM- ja UL-standarditele, ei tohiks selle keskkonna- ja terviseteadliku toote kasutamisel olla palju probleeme.

RIVER Pro on tehtud turvaliseks ja usaldusväärseks. Selle juhtimissüsteem sisaldab lisaks lühise- ja ülekoormuskaitsele ka ülepingekaitset, ülekoormuskaitset, ülekuumenemiskaitset. Need võimsused võimaldavad tal töötada optimaalselt ja ohutult, laadides korraga erinevaid seadmeid (näiteks Macbook, GoPro, Nintendo Switch ja droonid kuni 60 W). Lisaks vahelduvvoolu laadimisvõimsusele pakub RIVER Pro kena valikut väljundeid, sealhulgas:

• Autolaadija / 12Vdc 8A Maks
• Vahelduvvoolu väljund (x3) / 600W (ülepinge 1200W) kokku, 120Vac (50Hz / 60Hz)
• USB-A väljund (x2) / 5Vdc, 2.4A, max 12W pordi kohta
• USB-A kiirlaadimine (x1) / 5Vdc, 9Vdc, 12Vdc, 2.4A, maksimaalselt 28W
• USB-C väljund (x1) / 5Vdc, 9Vdc, 12Vdc, 15Vdc, 20Vdc, 5A, 100W Max
• Auto väljundvõimsus (x1)/ 136W, 13.6Vdc, 10A Max
• DC5521 väljund (x2) / 13.6Vdc, maksimaalselt 3A pordi kohta

Kokkuvõte

• RIVER Pro on tehtud kasutajasõbralikuks ja lihtsalt kasutatavaks: LCD-ekraan näitab aku järelejäänud kasutusaega ja laadimisaega, andes samal ajal märku erinevatest ühendatud seadmetest, ventilaatori näidikuid ja ülekoormuse hoiatusnäidikuid jpm. 
• RIVER Pro saab kaugjuhtida EcoFlow äpi kaudu (seadme oma wi-fi võrgus)
• RIVER Pro korpust on võimalik väga lihtsasti puhastada kuiva, mitteabrasiivse lapiga
• RIVER Pro komplektis on kaasas:-RIVER Pro akupank
  -vahelduvvoolu sisendlaadimiskaabel
  -auto sisendlaadimiskaabel
  -päikeseenergia laadimiskaabel ja laadimiskaabel DC5521-DC5525
  -kasutusjuhend
  -garantiikaart
• Täiendavad akud ja päikesepaneelid tuleb osta eraldi, kuigi RIVER Pro ühildub kolmanda osapoole päikesepaneelidega
• 3 x 600 W vahelduvvoolu pistikupesa ja 720 Wh võimsus: saab toita kuni 10 seadet samaaegselt mitme väljundvõimalusega, sealhulgas 3 puhta siinusvoolu vahelduvvoolu pistikupesaga.
• Võimsus kuni 720 Wh ja kaalub vaid 7 kilogrammi
• Toidab väga mitmeid seadmeid: saab toita mõningaid seadmeid võimsusega kuni 1800 W, kui X-Boost-režiim on sisse lülitatud, mis võimaldab teil toita umbes 80% olulisi seadmeid, nagu köögiseadmed ja elektrilised tööriistad. Toote parimaks kasutamiseks kasutage seadmeid alla 1200 W.
• Laeb 0-80% 1 tunniga: Patenteeritud EcoFlow X-Stream tehnoloogia võimaldab teil laadida RIVER Pro 0%-80% ühe tunni jooksul ja pakub täielikku laadimist vaid 1,6 tunniga.
• Dubleeri võimsus 720W kuni 1440Wh. Lisage RIVER Pro lisaaku, et kahekordistada võimsust 720Wh kuni 1440Wh. See on ideaalne olukordades, nagu reisimine, telkimine või rühmatööd väljas, kus vajate rohkem voolu rohkemate seadmete jaoks.
• RIVER seeria akupankadel on küljes ka väike LED taskulamp

Laadimis- ja töötamisnäited (EcoFlow River Pro 1 terve tsükkel): 

• Telefon (11Wh): 59 laadimiskorda
• Drooniaku (40Wh): 16 laadimiskorda
• Sülearvuti (60Wh): 10 laadimiskorda
• Ventilaator (40W): 12 tundi
• WiFi ruuter (10W): 22 tundi
• Mini külmik (60W):  9 tundi
• Televiisor (110W): 5 tundi
• PS5 (200W): 3 tundi
• Kohvimasin (1000W): 50 minutit

Autori nõusolekul avaldame artikli täisteksti. Head lugemist!

MADLENNE TIMOFEJEV
TRINITI ADVOKAADIBÜROO JURIST

madlenne.timofejev@triniti.ee

Mehitamata õhusõidukid (millest osa tuntud ka droonide nime all) on üha laialdasemalt kasutusel, luues väljakutseid nii turvalisuse kui privaatsuse vallas. Droonide arengut ja seonduvaid murekohti on hakanud käsitlema ka Euroopa Liit ning jaganud nende käitamise kolme kategooriasse.

01.07.2021 jõustusid ka Eestis Euroopa Liidu määrused 2019/947 ja 2019/945, mille tulemusel muutus droonikäitajate registreerimine kohustuslikuks. Lisaks kehtestati määrustega EL ülesed mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused.

Enne droonide käitamise kategooriate tutvustamist on kasulik teada, et drooni käitaja on juriidiline või füüsiline isik, kes omab või rendib drooni (või mitmeid droone), ja kaugpiloot on isik, kes reaalselt drooni lennutab ehk drooni juhib. Isik võib olla korraga nii drooni käitaja kui ka kaugpiloot, kui ta lennutab endale kuuluvat mehitamata õhusõidukit ehk drooni. Samas võib isik olla ka vaid kaugpiloot, näiteks juhtides töötajana drooni, mis kuulub turvateenuseid pakkuvale ettevõttele. Sellisel juhul on ettevõte drooni käitaja ja ettevõttes töötav isik on drooni kaugpiloot.

Määrustega defineeriti droonide käitamise moodused ja riskid, jaotades käitamise kolme kategooriasse.

Avatud kategooria – käitamine avatud kategoorias on madalaima riskiastmega, kus käitajalt ei nõuta eelnevat käitamisluba ega -teatist. Avatud kategooria alla kuulub drooni lennutamine siis, kui on täidetud kõik turvalisust loovad käitamistingimused. Olulisemad neist on: 

• drooni maksimaalne mass on väiksem kui 25 kg;
• droon on lennutamise ajal otsenähtavuse piires;
• droon ei ole kõrgemal kui 120 meetrit maa- või veepinnast;
• lennu ajal ei veeta ohtlikke kaupu ega poetata lendavalt droonilt midagi alla (nt kaupa); ning
• kaugpiloot tagab drooni ohutu kauguse inimestest ega lennuta seda inimrühmade kohal. 

Avatud kategooria lennutegevus jaotub vastavalt lennutamise asukohale ja kaalule veel omakorda kolmeks alamkategooriaks A1, A2 ning A3. Kuigi avatud kategooriasse kuuluvat drooni registreerima ei pea, tuleb end registreerida käitajal (Eesti käitajate jaoks loodud register asub aadressil lois.transpordiamet.ee). Lisaks seab vastuvõetud rakendusmäärus tingimused drooni kaugpiloodile, kellel peab drooni käitamiseks olema pädevustunnistus. Vastava tunnistuse saamiseks peab näiteks drooniga hobifotosid tegev A1 alamkategooria kaugpiloot olema tutvunud drooni kasutusjuhendiga, tutvuma veebipõhiste õppematerjalidega ja sooritama valikvastustega eksami.

Käitajana peab registreeruma elukohariigis (juriidilisest isikust käitaja puhul põhitegevuse asukohariigis), kuid soovitud kaugpiloodipädevuse võib omandada ka teistes liikmesriikides. Nii saab lähtuda koolitaja kvaliteedist ja hinnast, kuid ka sobivast koolituskeelest. Näiteks Luksemburgi Lennuameti ja Eurocontroli koostöös on valminud väga heal tasemel tasuta ingliskeelne e-koolitus, mille lõpus sooritatud eksami tulemusena saadud pädevustunnistus kehtib kogu Euroopas, sh Eestis. Samaväärset eestikeelset A1/A3 alamkategooria e-koolitust kahjuks veel pole, kuid Transpordiameti kodulehel on olemas tõlketekstid, mille põhjal on võimalik sooritada A1/A3 pädevuseksam Transpordiameti LOIS-süsteemis.

Avatud kategooria tingimusi täidab enamik droonidest, mis kaaluvad vähem kui 25 kg. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et hetkel pole müügil ühtki drooni, millel oleks eelmainitud määrustes nimetatud C-klassimärgistused (C0 kuni C6). See tähendab, et kõik täna müüdavad droonid kuuluvad „päranddroonide“ hulka, millele kehtivad piiravamad tingimused kui C-klassimärgistusega droonidele. Olulisim neist – A2 alamkategooria kaalupiirang päranddroonile on 1999 g (mitte 3999 g, mis kehtiks C-klassimärgistuse C2 puhul).

Seega, avatud kategoorias peab drooni käitaja end registreerima ja kaugpiloodil tuleb omandada pädevustunnistus, kuid isikul ei ole lisanduvalt vaja käitamisluba ega -teatist.

Erikategooria – kui vähemalt üks avatud kategooria tingimustest ei ole täidetud, siis on tegemist riskantsema lennutegevusega, mille puhul tuleb järgida riskiastmele vastavaid lisanõudeid. Erikategoorias ohutuse tagamiseks tuleb drooni käitajal lisaks käitajana registreerumisele taotleda riiklikult pädevalt asutuselt (Eestis: Transpordiamet) ka käitamisluba. Vastava loa saamiseks peab droonikäitaja viima läbi ohutusriskide hindamise, mille põhjal saab määrata kindlaks droonide ohutu käitamise nõuded. Riskihindamise tulemusena selgub samuti see, kas planeeritav lennutegevus liigitub eri- või sertifitseeritud kategooriasse.

Erikategooriasse sobitumist tuleb hinnata näiteks alljärgnevatel juhtudel:

• droon kaalub rohkem kui 25 kilogrammi;
• soovite drooni lennutada kõrgemal kui 120 meetrit maa- või veepinnast;
• droon ei ole terve lennuaja vältel piloodi nägemisulatuses;
• käitamine leiab aset eripiirangutega õhuruumiosades.

Tulevikus, kui müügile ilmuvad C-klassimärgistusega droonid, saab paljudel juhtudel lähtuda erikategooria lihtsaimast osast ehk standardstsenaariumitest. Standardstsenaariumid kirjeldavad levinumaid tüüpkäitamisjuhte, millele vastamise korral pole käitajal vaja käitamisluba taodelda. Sellisel juhul on ohutusriskide hindamine ja käitamistingimuste määramine juba eelnevalt läbi viidud ja piisab sellest, et deklareeritakse pädevale asutusele (Eestis TRAM) oma lennutegevuse sobivus valitud stsenaariumisse.

Sertifitseeritud kategooria – käitamine sertifitseeritud kategoorias on kõrgeima riskiga, mistõttu tuleb järgida eriti rangeid reegleid, näiteks drooni käitaja ja õhusõiduki sertifitseerimine, erinõuetele vastav kaugpiloodiluba jne. Sertifitseeritud kategooriasse kuulub näiteks lennutegevus inimrühmade kohal või inimeste või ohtlike kaupade vedu. Näiteks liigitub sertifitseeritud kategooriasse inimesi transportiv droon ehk õhutakso.

Kui see teema Teid täpsemalt huvitab või Teil tekkis küsimusi, siis võtke meiega kindlasti ühendust.

Madlenne Timofejev
TRINITI jurist

On möödunud poolteist aastat hetkest, mil DJI lasi välja Matrice 300 RTK drooni. Selle ajaga on droon ennast tõestanud vastupidava ja usaldusväärse drooniplatvormina mitmesugustel töödel nagu kaardistamine, inspektsioon, mõõdistamine, päästeoperatsioonid jne.

DJI proovib alati oma platvorme täiustada ning seekord on nad kuulda võtnud ka droonikasutajate tagasisidet ning tulemus on Teie ees – Matrice 300 RTK värskeim tarkvarauuendus v03.00.01.01 on nüüd saadaval. Järgnevalt vaatamegi üle, mis on muutunud.

Võrguühenduseta uuendused

Tehes ära v03.00.01.01 uuenduse, on edaspidi võimalik kõiki uuendusi teostada ilma, et peaks drooni ja juhtpulti internetiga ühendama. Tarkvarauuenduspaketid on saadaval DJI ametlikul kodulehel ning sealt saate uuenduse alla tõmmata ning salvestada näiteks mälukaardile. Sealt edasi tuleks mälukaart sisestada juhtpulti, drooni, kaamerasse või akulaadimiskohvrisse ning kasutada DJI Pilot aplikatsiooni tarkvara uuendamiseks.

DJI Pilot aplikatsioonis tuleks vajutada “HMS” ikoonile paremal ning sealt valida vasakult poolt “Firmware”. Valige “Offline Update” ülevalt paremalt nurgast ning leidke üles vastavad tarkvarauuendused ning valige “Update All”

Antud lahendus on suunatud eritasemel turvalisust nõudvatele kasutajatele, mille läbi saab seadmeid hoida alati uuendatuna ilma, et peaks reaalselt platvormi internetiga ühendama.

Uued andme- ja privaatsussätted

v03.00.01.01 uuendus täiustab andme- ja privaatsussätteid, tuues kaasa Restricted Network režiimi, SD-kaardi krüpteerimisvõimaluse, võimaluse kustutada kõik seadme andmed ning palju muud. 

Võrguturvalisuse režiimid

Hetkeseisuga on valida kolme võrguturvalisuse režiimi vahel:

1. Standard Mode: Piirangud võrguga ühendamisel puuduvad
2. Restricted Network Mode: Võrku võivad kasutada vaid kaardirakendused, RTK, otseülekanne ja veel mõned valitud internetiühendust nõudvad rakendused. Muud võrguühendused on piiratud.
3. Local Data Mode: Lühidalt öeldes on see režiim võrreldav nutiseadme lennukirežiimiga. Eelmine aasta kinnitas ka FTI Consulting, et kui DJI Local Data Mode on töös, siis ei saadeta rakenduses loodud andmeid mitte mingil viisil kolmandatele osapooltele, seahulgas ka DJI’le endale. Kui soovite rohkem infot Local Data Mode’i kohta, siis võtke meiega ühendust! 

Antud režiimid annavad kasutajale vabaduse leida režiim, mis oleks nende turvanõudmistega vastavuses.

SD-kaardi krüpteerimine

Kasutajatel on võimalus kaitsta kasutuses olevatel microSD-kaartidel talletatud andmeid turvakoodi ja AES krüpteeringuga. Peale turvakoodi seadistamist küsib M300 igal käivitamisel turvakoodi.

Lisaks on vaja turvakoodi kasutamisel Windows’i operatsioonisüsteemiga lauaarvutisse installida DJI Decrypt Tool, et pääseda ligi krüptitud microSD-kaardil olevatele failidele.

Kuidas DJI Decrypt Tool’i kasutada?

Sisestades krüptitud SD-kaardi Windows’i operatsioonisüsteemiga arvutisse, on failidele ligipääsuks kindlasti vajalik DJI Decrypt Tool. Avage rakendus, valige väline salvestusseade, millele soovite ligi pääseda, ning sisestage turvakood.

Arvuti ise ei pea olema antud protsessi käigus võrguühenduses – see annab eritasemel turvalisust nõudvatele klientidele veelgi turvatunnet.

Kustutage kõik seadme andmed

Tehes ära v03.00.01.01 uuenduse, tekib kasutajal võimalus kustutada lennulogisid droonist, juhtpuldist ning H20-seeria kaameratest. Kui lennulogid on Teie korraldusel üles laetud DJI serveritesse, on ka sealt võimalik need küsimise korral kustutada.  

One-tap Panorama Mode Zenmuse H20-seeria kaameratega

Nüüd on võimalik H20 või H20T kaamerat kasutades ainult ühe nupuvajutusega luua kiirelt suur panoraam. Panoraami koostamine võtab aega umbes 1 minuti ning annab kasutajale koheselt kiire ülevaate tegevuspaigast. Antud funktsioon tuleb kasuks näiteks päästeoperatsioonidel, kus on vaja kiiret ülevaadet hetkeolukorrast.

Uus funktsioon Coordinated Turn

Koordineeritud pööre on uus funksioon, mis võimaldab piloodil teha sujuvaid pöördeid lennu ajal. Antud funktsioon pöörab drooni ka Roll- ja Yaw telgepidi. Kui piloot tahab sellist pööret teha manuaalselt, peab piloot näitama oma oskuseid ja kasutama mõlemat juhtkangi korraga. Mõnes olukorras on aga lihtsam kasutada automaatikat.

Kõrgusepiirang

Maksimaalne lubatud kõrgus M300 drooniplatvormil on tõstetud 500 meetri pealt 1500 meetri peale. Kõrgust arvestatakse drooni õhkutõusupunktist. Madalam kõrguspiirang on aga kehtiv alades, kus on lennujaam 50 km raadiuses. Lennujaamade ja muude keelutsoonide lähedal lendamiseks on vaja eraldi taotluseid. Kui jääte taotlustega hätta, pöörduge Droon.ee meeskonna poole!

Drooni tervisehaldussüsteem

Vähetuntud, kuid vägagi kasulik funktsioon DJI Pilot aplikatsioonis, kus on ligipääs veateadetele, lennulogidele ning näete M300 üldist olekut. Uuendusega lisandusid kiirteed “DJI Maintenance Program” ja “DJI Care Enterprise”.

Lisaks on nüüd võimalus akude ja akulaadimiskohvri veateateid ja logisid näha – selleks on vaja akulaadimiskohver ühendada juhtpuldiga USB-C kaabli abil.

Return-to-Home (RTH) optimeerimine

Kui RTH funktsioon märkab enda ees takistusi, saadab DJI Pilot meeldetuletuse piloodile, et piloot võiks võimalusel Auto-RTH välja lülitada ning manuaalselt juhtimise üle võtta ning maanduda.

PinPoint optimeerimine

PinPoint-funktsioon on kindlasti üks võimsamaid M300 funktsioone. Tänu H20-seeria lasermõõdikule saavad piloodid vajutada juhtpuldi ekraanil olevale huviobjektile, et saada objekti XYZ-koordinaadid ning kaugus droonist.

Värske v03.00.01.01 uuendusega saavad kasutajad nüüd mitut PinPoint’i redigreerida ja ka hallata. Samuti saab nüüd PinPoint’i määrata ka kodupunktiks. Kodupunkt võib olla nii drooni õhkutõusukoht, drooni asukoht reaalajas, piloodi + juhtpuldi asukoht, kui ka nüüd kohandatav PinPoint’i asukoht.

Kuidas uuendada M300 RTK’d?

https://youtube.com/watch?v=6TCMig04mVc%3Ffeature%3Doembed

Mida uut toob teieni DJI OM 5?

OM 5 on suurtootja DJI (Da-Jiang Innovations) Osmo Mobile nutitelefonide stabilisaatorite seeria viies väljalase. Toode kasutab 3-teljelist stabiliseerimistehnoloogiat, mis oli algselt mõeldud droonidele droonikaadrite sujuvamaks tegemiseks aga hiljem rakendati gimbalisüsteeme ka käeshoitavatel toodetel. OM 5’l on oma eelkäja ees mõned silmapaistvad täiustused, sealhulgas:

• uus telefoniklamber (valgustiga, eraldi juurde soetatav)
• kompaktsem disain (see on väiksem ja kergem kui eelnevad Osmo Mobile seeria käsigimbalid)
• sisseehitatud pikendusvarras
• uus ShotGuides
• täiustatud ActiveTrack 4.0

Kellele DJI OM 5 loodud on?

Enamasti on DJI sihiks kasvav põlvkond inimesi, kes kasutavad igapäevaselt nutitelefone – olgu see siis vlogger või keegi, kes lihtsalt üritab sõpradele ja perele videokõnede ajal kvaliteetsema materjaliga võimalikult palju edasi anda.

See on toode inimestele, kes otsivad midagi kaasaskantavat ja kompaktset, mis näiteks pikaks matkaks seljakotti visata ja hiljem selle abil nstagram’i eepilisi kiirkaadreid luua.

Hind 159€ on peaaegu sama, mis oli OM 4 hind (149€) 2020. aasta oktoobris välja tulles. Samas on see aga kordades madalam kui algne Osmo Mobile’i hinnapunkt 2016. aasta septembris – 299€.

Aku kestvusega 6,4 tundi – ühe laadimisega võib toode vastu pidada isegi terve nädalavahetuse, reisi või matka. Heaks omaduseks on toote juures ka see, et seda saab kasutada akupangana juhul kui nutiseadme aku peaks hakkama tühjaks saama. 

“Olenemata sellest, kas lähete reisite, teete sõprade või perega videokõnesid või talletate oma igapäevaseid tegevusi, on DJI OM 5 ideaalne kaaslane kõikideks elu seiklusteks,” seisab DJI avalduses.

Videote loomine

OM 5 suur eelis on kõrgekvaliteediline 3-teljeline gimbalitehnoloogia, millega on eelnevate Osmo Mobile’i versioonide kasutajad juba tuttavad. Kuid sellel versioonil on mõned uued funktsioonid, mis teevad teie videod palju sujuvamaks. 

Uus ShotGuidesi funktsioon on mõeldud videograafiaga tegelevatele inimestele ning pakub kuni 30 komplekti eelseadistatud pildistamisõpetusi ja toetab klippide automaatset redigeerimist üheks terviklikuks videoks.

DJI uuendas ka ActiveTrack 4.0 režiimi ning nüüd on võimalik subjekti jälgimine kuni 3 kordse suumiga kiirusel 5 m/s. OM 5 suudab täpselt tuvastada ja järjepidevalt jälgida kaadris keskenduvat objekti, isegi kui see on liikumises.

OM 5 on võimeline kasutama ka muid eelprogrammeeritud pildistusrežiime, mis olid olemas ka eelkäijatel, sealhulgas:

• Žestikontroll: käivitage ja lõpetage videosalvestus või pildistage DJI OM 5 juhtimiseks käeliigutustega (taimerit pole vaja)
• DynamicZoom: DJI OM 5 reguleerib suumimisfunktsiooni automaatselt, et luua dramaatiline, Alfred Hitchcockist inspireeritud taustasuum.
• Timelapse: näidake aja möödumist kiirendatud kujul.
• Motionlapse: see võtab aega ja lisab gimbalile seatud liikumispunkte.
• Hyperlapse: liikuge füüsiliselt koos gimbaliga valitud ajavahemikus.
• Panoraamid: kolm panoraamvalikut hõlmavad 3 × 3 panoraami, 240 ° panoraami ja “CloneMe” panoraami, mis võimaldab kasutajal lisada ühele võttele inimese või objekti mitu versiooni.
• Spin Shot Gimbal Movement: DJI Mimo rakenduses aktiveeritud ja juhtkangi kasutades pöörleb gimbal telefoni pöörleva efekti saamiseks.
• Story režiimi mallid: kiirete videote jaoks valige üks eelseadistatud liigutustest, muusika ja värvipalett.
• Glamuuriefektid: toetab automaatset retušeerimist ja kohandatud parameetrite seadeid. Glamouriefektid aktiveeritakse esikaamerale lülitamisel automaatselt.

OM 5 aksessuaarid

OM 5 turuletoomisega tulid ka mõned lisatarvikud. Kõige põnevam on uus Fill Light Phone Clamp (eraldisoetatav, 49€), mis on sisseehitatud valgustiga magnetklamber.

DJI OM 5 komplektis on kaasas:

• OM 5 gimbal
• randmepael
• sametist kandekott
• laadimiskaabel
• tripod (kolmjalg) statiiv
• magnetkinnitus klamber

Kas ma saan soetada ka DJI Care Refresh-i?

Jah, DJI Care Refresh, mis on kaskokindlustuse põhimõttel toimiv tootjapoolne  kindlustus DJI toodetele, on nüüd saadaval ka DJI OM 5 jaoks: 

• 1 aastane: 2 vahetust 1 aasta jooksul
• 2 aastane: 3 vahetust 2 aasta jooksul

Care Refresh annab teile kindlustunde ning katab kõiki õnnetusi väikese lisatasu eest. Lõpptulemus tuleb kindlasti soodsam, kui täielik remonditasu. 

Millised valikud on mul DJI OM 5 puhul? 

See on saadaval kahes värvitoonis: Sunset White (valge) ja Athens Grey (hall).

https://youtube.com/watch?v=Gpg6aLPGvRM%3Ffeature%3Doembed

Matrice 300 RTK on saabunud DJI Enterprise salongidesse. Drooni loomisel võeti arvesse hulgaliselt kasutajate tagasisidet (kiirreageerijad, inspekteerijad, järelvalved jne) ning prooviti luua nende ootustele vastav tööloom. Matrice 300 RTK puhul on DJI tõesti ennast taaskord ületanud ja loonud uued standardid tööstulikele droonidele.
Enne iseäärasuste lugemist, vaata kindlasti ka videot!

https://www.youtube-nocookie.com/embed/12Sb8Gflj-k

1. Tagurpidine disain

Esmapilgul võib drooni kohvrist lahti pakkides jääda mulje, et midagi on drooniga valesti ning droon sai kokku pandud valepidi. Mulje tekitab asjaolu, et drooni rootorid ja propellerid on suunaga allapoole. Samuti on drooni kere tõstetud ülespoole propellereid ja mootoreid – seega on ülespoole liikunud ka drooni raskuskese, mis võimaldab suuremat paindlikkust, kiirendust ja manööverdusvõimet isegi raskemates ilmastikuoludes. M300 RTK tagurpidine propellerite disain võimaldab samuti kasutusele võtta segamatu vaateväljaga takistuste vältimise kõigis 6 suunas. Samuti soodustab selline disain näiteks langevarjude kasutuselevõttu – propellerid ei lõika ega takerdu langevaru liinidesse.

3. Takistuste vältimine kuues suunas

M300 RTK on hetkeseisuga DJI, kui mitte kogu turu, turvalisim drooniplatvorm. Turvalisuse tagavad kaamerad kuues suunas, dubleeritud TOF (Time-of-Flight) sensorid ja reguleeritav takistuste tuvastusala (1m-40m). Hämaras aitavad drooni teistele nähtavaks teha signaaltuled, mis hämardudes automaatselt süttivad. Samuti on arenduses CSM radar (Circular-Millimeter-Wave), mille abil on võimalik 6-suunalist takistustevältimist veelgi suurendada. M300 RTK abil saavad piloodid tunda ennast kindlamalt ka huviobjektide vahetus läheduses lennates.

3. Kiirem tõus ja laskumine

M300 on kiire – uuendatud disain jõudluse tõstmiseks lubab M300 RTK’l saavutada tõusukiiruse ~5m/s, laskumiskiiruse ~3m/s ning horisontaalkiiruse üle 23m/s (82km/h). Kui vajalik info on kogutud või on aeg droonil koju tagasi pöörduda, pakub droon teadatuntud horisontaalse kojutuleku ja otse alla vertikaalse maandumise asemel uut horisontaalselt “nõlva” laskumist kiirusel 6m/s. See funktsioon ei vähenda drastiliselt ainult drooni kojutuleku ooteaega, vaid säästab ka akumahtuvust ning suurendab seeläbi tõhusust.

4. Siiani suurimad akud Matrice seeriad

Kuna jutt läks juba akumahtuvuse peale, siis tuleb ära mainida ka, et M300 RTK töötab uhiuute TB60 akude pealt. Kaks TB60 akut võimaldavad droonil H20 kaameraga õhus hõljuda ~45 minutit ning kaamerata ca. ~50 minutit. Pikkade ja keeruliste missioonide puhul on samuti võimalik nn. “kuumvahetus” – drooni kiireks õhku naasmiseks saab akud ühekaupa välja vahetada ilma drooni välja lülitamata. M300 RTK’ga koos tuli välja ka vastupidav ja kaasaskantav akukohver, mis mahutab kaheksa TB60 akut (laeb 2 akut täis ~60 minutiga) ning neli WB37 akut. TB60 akudel on samuti sisseehitatud isesoojenemisprotsess, mis tagab töökindluse ka miinuskraadidel. Lisaks on droon võimeline ühe aku kaotamisel veel teise akuga koju tulema.

5. Kolme propelleriga lendamine

Ohutus ja töökindlus olid M300 RTK arenduse nurgakivid. Lisaks võimekusele ühe akuga koju tulla, on M300 RTK’l veel hulgaliselt ettevaatusabinõusid tagamaks ohutus kahjutuste või hädaolukordade korral. Välja võiks tuua veel võimekuse kolme mootoriga hädamaanduda ning duubeldatud andurid ja sensorid (IMU, baromeeter, RTK antennid, kiirendusmõõtur jne).

Detailse raporti kõigist sisseehitatud ettevaatusabinõudest leiab allolevalt lingilt:

6. Kasuta kolme kaamerat korraga

M300 RTK on võimeline tõstma kolme kaamerat korraga – kaks all ja üks üleval. Paindlikuse suurendamiseks on saadaval ka sisseehitatud SDK port, mis võimaldab vajadusel peenhäälestamist. M300 RTK maksimum ülestõsusmisraskus on 9 kg. Droon ise kaalub 3.6 kg ning koos akudega 6.3 kg – see jätab allariputatava raskuse maksimumkaaluks 2.7 kg.

7. OcuSync Enterprise

M300 RTK on esimene platvorm, mis kasutab DJI uusimat edastussüsteemi OcuSync Enterprise. OcuSync Enterprise võimaldab pilootidel kasutada töökindlat ja suure levialaga ühenduvust drooni ja juhtpuldi vahel. Tegemist on OcuSync 2.0 edasiarendusega, mis võimaldab edastada juhtpuldile 1080p 30FPS downlink’i  kuni 8 km raadiuses. M300 RTK juhtpult on võimeline näitama korraga kahte sisendvoogu, kuid pilootidel on voogude vahel sujuvalt ja kiirelt liikuda ning kriitiline informatsioon koheselt kätte saada.

8. Lenda nagu hävitaja piloot

M300 RTK on samuti esimene platvorm, mis kasutadb uue generatsiooni HUD’i. Tsiviillennunduse standarditest inspireerituna töötati DJI Pilot äpi jaoks välja PFD (Primary Flight Display), mis pakub pilootidele intuitiivsemat ja funktsionaalsemat lennuliidest kui kunagi varem. Selline ümberkujundus annab võimaluse paremale olukorra- ja ümbrustajumisele, võimaldades missioone veelgi ohutumalt ja enesekindlamalt täita.

9. Täiustatud kahe puldiga juhtimisrežiim

M300 RTK on varustatud uuendatud kahe puldiga juhtimise protokollidega, mis võimaldavad missioone suurema paindlikkuse ja ohutusega täita. Kaaspiloodiga lennutades on mõlemal piloodil võrdsed võimalused juhtimisprioriteetide määramiseks ja omandamiseks. Piloodid saavad omavahel sujuvalt vastavalt vajadusele drooni ja kaamerate juhtimist üle anda ja jagada. Uue lisana on samuti võimalik kogu juhtimine ühelt puldilt teisele üle anda. Näiteks kui üks piloot on ühel pool metsa ja teine teisel pool metsa, võib esimene piloot drooni õhku tõsta ja sõita sellega isegi nägemis- ja juhtimisulatusest välja (suunaga teise piloodi poole) – teine piloot saab juhtimise üle võtta ning enda juurde drooni maandada. Eelnevatest Smart Controller’i võimalustest on samuti alles ka õpperežiim, kus peakontroller saab vajadusel nullida teise kontrolleri tegevusi.

Tegelikult on need üheksa väljatoodud punkti siiski ainult väikene osa Matrice 300 RTK tegelikust võimekusest. Kui tekkis suurem huvi või lisaküsimusi toote kohta, astuge läbi meie esindussalongist aadressil Villardi 22, Tallinn või kirjutage info@droon.ee. Juba varsti on demoprodukt ka kohapeal olemas ning siis on kokkuleppel võimalus ka masinat töös näha.

DJI Matrice 300 RTK

DJI Matrice 300 TB60 aku

DJI Matrice 300 BS60 laadimisjaam

DJI Zenmuse L1

DJI D-RTK 2 mobiilne baasjaam

DJI Zenmuse P1

DJI Smart Controller Enterprise

DJI Matrice 300 CSM radar

Kes on Simo Sepp (ehk Visuals By Simo)?

“Minu nimi on Simo ja mind on võimalik sotsiaalmeediast leida nime Visuals by Simo alt. Kuna eelmine õhukangelane rääkis oma nimest, siis teen ma ka kiire ülevaate. Ühel hetkel tõsisemalt tegutsema asudes tundsin, et ma tahaks teha enamat kui ainult pildistada – tahtsin anda endale vabadust luua soovi korral videosid või manipuleerida fotosid viisil, mis paljude jaoks ei kvalifitseeru fotograafiaks. Nii sai endale valitud nimi, mis seda võimaldaks.

Kuidas aga kujunes minust see looja, kes ma praegu olen? Ma olen alati olnud rohkem visuaalse tajuga inimene. Tuhandet sõna on mul tunduvalt raskem kokku panna kui ühte visuaali. Pilte olen ma teinud aastaid, kuid nagu paljude puhul meist, oli see enne aerofotograafiaga tegelema asumist valdavalt läbi telefoni kaamera. Enne seda olin ma aeg-ajalt katsetanud ka algajatele mõeldud peegelkaameraga, mis aga ei leidnud väga palju kasutust, sest kõik pildid tundusid igavad – kit objektiivi ja ilma ühegi fototöötluseta pildid ei suutnud insipeerida. Tol hetkel polnud minus ilmselt ka seda pealehakkamist, et mõista kuidas sellest olukorrast välja tulla. Fotokunstnikku minust niisiis ei saanud, aga pilte klõpisin ikka edasi.

Olgu, oled teinud pilte telefoniga, aga miks sa oma pildimasina nüüd taevasse oled visanud? Soov lennata on mul ilmselt inimkonna arenguga sisse kodeeritud. Noore poisina meeldis mulle mängida kõigega, mida annab puldiga juhtida. Enamasti olid selleks autod, aga ühel hetkel õnnestus mul saada ka puldiga helikopter. Mida sellel aga polnud, oli kaamera. Aastad möödusid ja mänguasjad jäid karpi. Tuli maiseid tarkusi omandada, et leiba (olgem ausad, natuke ka rämpstoitu) lauale tuua.

Seda kuni ajani, mil kalendrist vaatas vastu 2018. Rahakott polnud enam õpilase ega tudengi oma ja tulid meelde kunagised unistused kaameraga õhusõidukist. Samal ajal kasvas taas soov pildistama hakata. Vanust ja õppimistahet oli rohkem ning tekkis lootus, et äkki õnnestub seekord asja korralikult käsile võtta. Sellegipoolest oli väike võimalus, et lennuhuvi ei pruugi püsivalt õhku jääda või et lennumasin teeb oskamatu piloodi juhtimise all surmasõlme lähimasse puusse (võib-olla oleks pidanud olema enesekindlam – sai ju tegelikult enne drooni ostmist puldi käsitsemisoskust arendatud mängukonsooli peal, mis esialgu tõepoolest kasuks tuli). Nii sai esimeseks drooniks ostetud väike, aga taskukohane DJI Mavic Air, millega sai mõnusalt kihutada ja õhuruumi vallutada. Varasematel hirmudel polnud alust – olin täielikus sõltuvuses. Valus oli mitte õhus olla. Iga hetk sai mõeldud ja otsitud uusi kohti, mida jäädvustada. Ka suur osa Tallinnast sai peagi minu küntavaks õhupõlluks. Ma ei mõistnud (siiamaani ei mõista) neid, kelle õhusõidukid seisavad riiulil. Olin leidnud endale uskumatult põneva maailma.

Lisaks lendamisele kasvas ka minu kirg fotograafia vastu. Tahtsin teha aina paremaid ja huvitavamaid pilte. Nüüd polnud enam mingit tagasiteed. Tundub, et õhus lendamine andis mulle uue oskuse ka maa peal huvitavaid nurki näha. Nii jäi ligi 10 aastat vanast peegelkaamerast väheks ning arsenali lisandus ka uus hübriidkaamera. Natuke aega suutsin nii, aga siis nägin, et õhupiltide kvaliteet on nüüd nende omavahelises võrdluses nõrgem ja soov lennata kahanes veidi. Kuid lahendus oli lihtne – 2019. aasta lõpus laiendasin oma õhuväge uue lipulennuki – Mavic 2 Proga.

(Ääremärkuse või -tõdemusena peaksin tunnistama, et kuigi drooniga pildistamisest süttis taas armastuse lõke nö tavafotograafia vastu, siis ma ei suudaks ette kujutada oma visuaalmaailma ilma võimaluseta taevast kantsi endale vallutada.)

Võib-olla sa nüüd küsid, et mis mu stiil on? Nagu laulis Freddy Mercury: “I want it all and I want it now!” Ehk siis väga kindlat stiili ma vähemalt teadlikult hetkel ei viljele. Kuna olen oma pooleteise aastase staažiga veel tugevas arengufaasis, siis tahan proovida väga paljusid erinevaid stiile nii pildistamisel kui töötlemisel. Sellegipoolest võib minu töös ära tunda eestlusele omaseid elemente – kui üldse näed inimesi pildil, siis on neid pigem vähe (enamasti mina ise, sest nii on kõige lihtsam aegu sobitada ja modell ei tüdine ära kui fotograaf ikka ja jälle uusi nurki proovib), mis praegusel ajastul on veel eriti oluline eeskuju mõttes. Tunda on linnainimese igatsust looduse järele, sekka mõne vaatega oma loomulikule elukeskkonnale.

Kuigi neid mustreid leiaks veel palju, siis nagu kujunemisjärgus loomeinimesel ikka, on minu pildistamisstiilid pidevas muutumises. Veel mõned kuud tagasi tundus inimesteta arhitektuuri ja linnavaadete pildistamine ääretult põnev, nüüd aga on see minu jaoks veidi igav ja soovin pigem pilti tabada loodust. Hooti käib minust üle minimalismipisik, mis eriti väljendub drooniga otse ülalt alla pildistades. Suve lähenedes tunnen ma kuidas aga kasvab minu soov pildistada ka inimesi ning eriti tahaks ma oma kätt proovida sportlaste jäädvustamisel drooniga. Eriti köidab mind mõte eksperimenteerida triatleetide treeningute ja võistlustega.

Kui senimaani olen ma keskendunud peamiselt piltidele, siis viimastel kuudel olen ma hakanud ka videomaailmaga sõbrustama. Siseriiklikule turismile suunatud suvi soodustab seda ja kuna plaanis on palju aega looduses veeta, siis videomaterjali loodan sealt lademetes saada. Esimesed videod olen ma juba ka valmis teinud ja kuigi videograafiaga on tööd palju rohkem ning selle õppimisest on mu pea vaat et sama paks kui Tallinna Jõuluturg droonidest esimese lume saabudes, siis tulemus on seda väärt.

Oma loomehobist olen ma vaikselt hakanud välja arendama ka ettevõtlust – ühelt poolt pakun ma fototeenust, aga teisalt müün ma soovijatele oma lõbuks tehtud pilte. Põhitööks ta ehk nii pea ei muutu, aga annab täiendavaid võimalusi oma tehnikaparki tulevikus veelgi uuendada ja taset aina kiiremini uutesse kõrgustesse viia (aga mitte üle 152 meetri).

Samas ei tohi unustada, et loomine peab loojale rõõmu pakkuma. Kuna see suvi tuleb meil ilmselt lähiturismikeskne, siis panin ma Instagramis käima ka väikese fotovõistluse, kus julgustan inimesi oma kodumaad ja lähiriike avastama ning ka teisi lahedate piltidega inspireerima. Osalemiseks tuleb kasutada teemaviidet #reisilesimoga (väike sõnamäng kunagisele teleklassikale). Lähemalt saad sellest lugeda minu Instagrami lehelt.

Võid julgesti minu tegemistel silma peal hoida ja äkki isegi kohtume taevastes kõrgustes (sellisel juhul võime vilgutada tervituseks tulesid ja hoida väikest pikivahet, et ei peaks DJI Care Refreshi aktiveerima 🙂 ).”

Koduleht: https://www.simosepp.com/

Instagram: https://www.instagram.com/visualsbysimo/

Youtube: https://www.youtube.com/channel/UCpP6vnDlJKiD32NzXwuh4rw?

[divider width=”500000484px”]

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.

[divider width=”504948904499px”]

„Ei, siit ka ei sa ligi. Prooviks sealt poolt. Äkki sealt kaudu ei upu ära. Ei, siin ka vajub. Aga teiselt poolt? Eip. Otsin teise koha? Aga see peegeldus on ju nii lahe. Egas midagi. Tuleb ikka see droon ära osta.“

Enne, kui julguse kokku võtsin ja endale drooni soetasin, oli mul selliseid mõttemonolooge omajagu olnud. Seda juhtus nii padrikutes, soodes kui ka metsajärvede õõtsikutel, kuhu millegipärast eriti tihti sattusin. 2017. aasta juunis võtsin asja kätte ja sukeldusin droonimaailma. Olin selleks ajaks juba 6 aastat peegelkaameraga Eesti loodust vallutanud ning seetõttu oli õige drooni leidmise üheks tingimuseks piisavalt hea pildikvaliteet. Sel ajal tundus parim variant DJI Phantom 3 Pro. Kuna olin veendunud, et sõidan oma esimese drooni paari kuuga kuhugi puu otsa või mõne eriti ilusa peegeldusega järve põhja, otsustasin leida kasutatud drooni. Toona soetatud Phantom on siiani alles, üle elanud ühe eriti lumise kokkupõrke kuuseladvaga talvises Haanjas ning täiskiirusel hädamaandumise keset asfalteeritud maanteed. Ja uskuge või mitte, aga droon ja kaamera töötavad siiani laitmatult. Tõsi, pildikvaliteet jäi ajale jalgu ja 2019. aasta algul leidis tee minu fotokotti DJI Mavic 2 Pro.

Esimene tõsisem fotoprojekt oligi seotud ühe ligipääsmatu rabajärvega Karula rahvuspargis. Mitmed lennutamised erinevatel kellaaegadel ja igasuguste ilmaoludega tasusid ära ning esimese lennusuve lõpuks olin saanud pildi, millega võis rahule jääda.

Isegi pärast 3 aastat selles samas kohas lendamist ootan ikka iga kord põnevusega, missugune pilt mind sel korral ootab. Kunagi ei kujuta päris täpselt ette, missugune vaade kõrgemalt avaneb. Suure eeltöö saab ära teha satelliitkaardiga, kuid valgus ja maastik suudavad alati üllatada. Teinekord piisab vaid drooni lennutamisest mõne meetri kõrgusele ja juba avaneb vaatepilt, mida maa pealt ei oskaks ettegi kujutada.

Drooni madallendudest on kõige rohkem kasu talvel. Olen nii mõnelgi korral suure lumega Karula kuplite vahel vaate „ära rikkunud“ oma enda jalajälgedega. No ei suuda ju kõiki kompositsioone enne lumes sumpamist läbi mõelda. Ühel hetkel pööran ümber, vaatan oma rada lumes ja mõtlen autost lumelabida ja harja tuua, et siis kilplase kombel kuppel jälle „ära siluda“. Õnneks on see vaid mõtteks jäänud ja viimastel talvedel olen sellistes kohtades alustanud drooniga ja võimalikult paljud nurgad läbi lennanud, et alles seejärel peegelkaameraga õigesse kohta tatsata. Teinekord ei raatsigi vaatepilti rikkuda ja saab ka drooniga meetri kõrguselt pildi tehtud.

Suurema sensoriga Mavic 2 avas minu jaoks ööfotograafia ka droonimaailmas.  Samuti püsib droon nii hästi paigal, et võimalik on mängida pikemate säride ja neutraalhallide filtritega päevases valguses. Veel mõned aastad tagasi tundus selline asi uskumatu.

Minu jaoks on pildistamise juures kõige olulisem protsess. Olgu see siis pildiideede välja mõtlemine, planeerimine või looduses olemine. Pole oluline, milline on lõpptulemus või kas üldse saabki mõne pildi tehtud. Sel põhjusel on juhtunud ka nii, et hommikul rabas jääb droon lennutamata, sest loodushäälte ja -vaikuse lõhkumine ei tundu lihtsalt õige. Eks näis, kas varsti saame lennutada täiesti hääletuid droone. Seniks kõigile kindlat lendu!

Tuule tegemiste kohta saab rohkem lisa vaadata siit:

Instagram: https://www.instagram.com/tuulemuursepp/

500px.com: https://500px.com/p/tuulemuursepp?view=photos

---

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.

---

Kes on Martin Küngas?

“Visuaalimaailmas olen veel nooruke ja ammuli sui ringi käiv entusiast. Fotograafia ja videograafia maailma ilu, võlu ja valu olen hobikorras ja teadlikult proovinud harrastada vahest ainult poolteist aastat.

Kuigi lapsena avasin Konica seebikarbi tagakaant poole pildistamise ajal ja aastaid hiljem sünnipäevakingiks saadud Canon 100D-ga mitu aastat automaatrežiimis pildistasin, imbus plaanidesse ikkagi soov õppida fotograafia telgitaguseid ja ka teha linnulennult abstraktseid võtteid maastikust. Kohalikest noortest pildikangelastest nii Karl Kirt kui Priidu Saart on heas mõttes süüdi mind aerofoto suunda tõukamisega oma Instagrami seina mõjutusel. Vaat kuidas sotsiaalmeedia inspireerib!

Seega 2019 suvel arvasin, et aitab ainult mõtlemisest, tuleb samuti pisikese lennumasina piloodiks hakata – soetasin endale Mavic 2 Pro drooni. Oi kuidas käsi värises kui esimest korda kõik instruktsioonid ära õppinuna drooni õhku tõstsin ja see ikkagi äärepealt puusse pistis. Olin nii uhke nende orbiteerivate ja täiesti stabiilsete filmikaadrite üle. Lisaks kõrgustest loodust kadreerides, oli hinges ärevuse kõrval ka hetke jäädvustuse saavutusrõõm.

Droon oli algselt ainult tööriist. See oli justkui vaid käepikendus või nurga tõstuk selleks, et piltide ja videode perspektiivi muuta. Nüüd on hoopis uued mõõtmed tekkinud. Droon tõmbab mind endaga kaasa iga kord, kui ekraan käivitub ja sumin taevasse kaugeneb. Justkui hüpnoos. Justkui meditatsioon. Osa minust on seal taevalaotuses selles tuultes vuhisevas droonis, liikudes, peatudes ja jäädvustades läbi selle väikse sumiseja. Osalt olen seal üleval ja täiesti vaba maistest piirangutest. Kuni siis piiksumine annab märku, et mehaaniline putukas tahab koju tagasi.

Lisaks õhuvisuaalidele hakkasin ka maa peal rohkem subjekte kaadrisse püüdma, nii telefoni, peegelkaamera kui ka filmikaameraga. Ja isu aina kasvab. Nüüd kõnningi aeg-ajalt metsades, külades või veel seni külastamata paigus seljakotiga, kus sees droon ja paar kaamerat. Nii igaks juhuks – mine tea, mis kompositsiooni mõte pähe tulla võib.

Aa, ja värsketele drooniomanikele soovitus – ärge arvake, et droonikindlustus DJI Care Refresh pole teie jaoks. Mina arvasin nii, aga pärast esimest drooni päriselt puusse kihutamist sain oma veast aru. Ja see ei jäänud ainsaks korraks. Minusuguste uljaspeade jaoks ongi see kindlustus loodud.

Mis mulle jäädvustamise ja jäädvustuste juures veel meeldib, on see fakt, et nii palju tubli silma ja viitsimisega fotograafe olen kohanud visuaalimaailma radadel. Alates fotograafia õppejõududest kuni sõprade Märdi ja Kerdini välja, kellega jäime pikemalt ka fotograafiateemalist podcasti tegema ja seeläbi ka teistele selle maailma telgitaguseid avama. Kujuta pilti – selline nimi saigi podcastile. Muigad? Me ka, iga osa salvestades.

https://visualteam.online/

Paljud fotograafid, kui neilt küsida, et mida tulevikus rohkem tahad teha, vastavad, et videot. Mina pole ka erand. Ei tea kas tulevik ongi video päralt? Enne paarikümnekilose kaamera ja rakmete kasutamist tuleb aga videomaailmas veel nii palju õppida. Ja drooniga sõita. Ja filmida. Ja pilti teha.”

Kommuun: https://visualteam.online/

Instagram: https://www.instagram.com/martinkyngas/

Youtube: https://www.youtube.com/channel/UC6IfkPWJKAqhTs5mU9Tr6FA 

---

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.

---

DJI pakub oma droonidele ning muudele seadmetele kahte kindlustusprogrammi:  DJI Care Refresh ja DJI Care Refresh+. Kuid mille poolest need kaks erinevad? 

DJI Care Refresh

DJI Care Refresh töötab põhimõttelt nagu kaskokindlustus – omavastutuse summa eest on võimalik droon või muu DJI Care Refreshi omav seade kaks korda uue, aktiveerimata seadme vastu välja vahetada. Kindlustus korvab nii veekahjustused, kokkupõrked kui ka piloodi vead. Samuti katab DJI katkise drooni saatekulud. DJI saadab teile asenduse niipea, kui kahjustatud toode jõuab nendeni ning on üle vaadatud. Üldjuhul mainivad nad ka võrdlusena ära, kui palju läheks maksma remont ilma Care Refresh’ita. See annab võimaluse kasutada tavaremonti Care Refresh’i asemel näiteks siis, kui remondikulud on väiksemad kui kindlustuse omavastutus. DJI Care Refresh kehtib 1 aasta.

DJI Care Refresh’i põhipunkt on see, et kahjustatud toode peab jõudma DJI’ni. See punkt välistab selle, et inimene kasutab alles töökorras drooni ning soovib lihtsalt omavastutuse eest uue drooni välja petta. Kui aga tõesti juhtub nii, et näiteks droon jääb kaduma ning seda on võimatu kätte saada, hindab DJI siiski olukorda ning lennulogisid. Protsess võtab küll kauem aega, kuid võib siiski viia resultaadini.

DJI Care Refresh on saadaval järgmistele toodetele:

• Mavic Air 2 – 89€
• Mavic Mini – 39€
• Mavic 2 – 139€
• Phantom 4 Pro – 169€
• Ronin-SC – 39€
• Ronin-S – 49€
• Osmo Action – 39€
• Osmo Pocket – 39€
• Osmo Mobile 3 – 10€

DJI Care Refresh+

DJI Care Refresh+ saab osta Care Refresh-i kindlustuse lõpufaasis. Euroopas käivitati see pakett alles äsja, 15. juulil. Kõige lihtsamalt seletades on see kindlustuse perioodi pikendamine veel üheks aastaks ning lisandub veel üks võimalus vahetada droon omavastutuse eest uue vastu välja. DJI Care Refresh’i kasutades pikeneb ka toojapoolne garantiiperiood. 

DJI Care Refresh+ on saadaval:

• Mavic Air 2 – 59€
• Mavic Mini – 29€
• Mavic 2 – 109€
• Phantom 4 Pro – 125€
• Ronin-SC – 26€
• Ronin-S – 35€
• Osmo Action – 28€
• Osmo Pocket – 28€
• Osmo Mobile 3 – 8€

Kust saab lisainfot? Meie kauplusest (Villardi 22, Tallinn) või e-maililt info@droon.ee

DJI Mavic Air 2 väljatulemise puhul andsime uut produkti testimiseks droonifotograaf Kaupo Kaldale, kes tegi ka kiire kirjaliku ülevaate.  

Kuna Droon.ee meeskonnal on alati jalg esimesena ukse vahel, siis sain ka mina ilmselt ühe esimesena Eestis tuliuut Dji Mavic Air 2 drooni katsuda. Allolevalt põgus kiire kohtumine “on-nagu-on” valgusega.

Lend ja äpp

Läksin tiirutama Kakumäe Haven sadamasse, mis on mu nö kodusadam. Üsna tuuline ilm, 6-7m/s, merel kindlasti rohkem. Air 2, mis on käes tuntavalt väiksem ja kergem kui Mavic 2 Pro mudel, lendas väga puhtalt ja pilt olid siidiselt sile, ei mingeid värinaid või võnkeid. Kadunud on eelmise Airi kile hääl ja pigem M2Pro sarnasem. Kõik oli kohe intuitiivne ja selge, lihtne lennata ning kasutada. Videoülekanne on 1080p ja pilt täiesti sujuv ning puhas, levitehnoloogiaks nüüd Ocusync 2 (eelmisel oli Wifi), mis on üks paremaid ja levib lagedal isegi kilomeetreid.

Pult ja äpp

Oluline laiem uuendus on uus pult. Telefon kinnitub puldi ülaosale, mis on silmade suhtes hästi loogiline. Tõsi, mu Samsung S20 Ultra on nii suur ja küllaltki raske, et natuke raskuskeset sikutas nö üles. Telefonihoidja, mis sisaldab ka antenne, on väljatõmmatav ja telefoni on oluliselt mugavam kinnitada kui varasemalt.

Nuppe on vähem kui mu enda Mavic 2 Pro droonil, aga harjub kiirelt, ainult särikompensatsiooni kettast tundsin puudust. Pult ise on hea tihke tükk käes, alt sõrmede juurest kummine ja püsib hästi käes. Muide, laeb ka telefoni, sest puldi aku on suur.

Äpp on teine – Dji Fly – mis on sama mida kasutab ka droon Dji Mavic Mini. Lihtsustatud ja usun, et enamikele väga hea kasutada, ei upu sätetesse ära.

Kaamera 

Kaamera meenutab välimuselt Mavic 2 Pro oma, olles veidi väiksem ja must. Kaameraklapp on veidi mugavam, kui juba nõksu kätte saad. Sensor on pool tolli, olles varasemast veidi suurem. Ava on fikseeritud f2.8, teravustada pole vaja, sest pilt on max terav kogu ulatuses automaatselt.

Pilt on kusagil Pro ja Mini vahel, mis on ka selle drooni asetus droonirivis. Raw / DNG on toetatud, lisaks on täitsa huvitav SmartPhoto, mis teeb midagi sellist, nagu tänapäeval telefonid, töödeldes veidi pilti laiema dünaamika peale.

Minu Mavic 2 Pro klaas on kindlasti teravam, aga midagi päris hullu pole. Ma üleliia lootuseid 48 Mpx peale ei paneks – klaas jääb siin pikslitele alla – pigem arvestaksin, et kaamerast tulev hea pilt on ikkagi 12 Mpx.

Video on ilus sujuv, näidisklipid on allpool viitel ja salvestatud video HDR rezhiimil. HDR töötab 4K 30fps, aga muidu võimaldab Air 2 filmida 4K 60fps, mis on väga lahe ja eriti sujuv.

Tegin kiire katsetuse ka öösel. Oli üsna sompus ja tuuline, aga Air 2 sai täitsa kenasti hakkama. Lasin automaatrezhiimil, kus ta tõstis ISO 1070 peale. Müra on selles arvestuses täitsa okei ja eemaldatav, dünaamika nii kõrge ISO’ga muidugi kannatab. Manuaalis ISO 200 pannes läks säri 3 sek peale ja selle väristas tuul juba ära.

Kokkuvõte

Kellele see mõeldud on? Selle põgusa kohtumise peale ütleks, et kui Mavic Mini on päris algajale tubli kaameraga droonike, Mavic 2 Pro võib tõesti olla ka profi tööriist (mina kasutan ka töös), siis Mavic Air 2 istubki kenasti sinna vahele. Lennuomadustelt ja aku poolest suurepärane, täis automaatseid lennurezhiime, kolmel küljel põrkesensorid, mõnusalt kompaktne, RAW toetus olemas, 4K 60fps, HDR video, sisseehitatud 8 Gb mälu juhuks kui mälukaart koju jääb.

Youtuberitele, sotsiaalmeediasse, reisimälestuste ja matkade jäädvustamiseks – ideaalne.

Hind ka kusagil seal kahevahel. Kindlasti soovitan võtta Dji Mavic Air 2 Fly More combo komplekti, kus on lisaks laadimishub, 3 akut, kott ja filtrid, et erksas valguses video tuleks võimalikult sujuv.

Näidisfailid

RAW pildid https://www.dropbox.com/s/h33tl8artj6eump/DJI_0010.DNG?dl=0 https://www.dropbox.com/s/fbax9wl4xvz4bbp/DJI_0026.DNG?dl=0 Ise kokku pandud panoraam https://www.dropbox.com/s/4yqdrwz4cm8gex3/DJI_0010-Pano.dng?dl=0 Öine, auto rezhiim (ISO 1070) https://www.dropbox.com/s/vwff4mb0fu7sygk/DJI_0034.DNG?dl=0

Videod https://www.dropbox.com/s/i2fmrr6tfq692zv/DJI_0005.MP4?dl=0 https://www.dropbox.com/s/z25c1f5hkstw4jv/DJI_0006.MP4?dl=0 https://www.dropbox.com/s/n9gg7iknu7n7i67/DJI_0032.MP4?dl=0

Kes on Eerik Ülevain (ehk Colours of Tranquillity)?

Sellest kõneleb Eerik ise: “Colours of Tranquillity bränd sai kunagi loodud, kuna ei soovinud panna oma sotsiaalmeedia kontodele nimeks Eerik Ülevain Photography, vaid tahtsin kuidagi teistest eristuda. Värvid on mind alati köitnud, seda on näha ka mu värviküllastelt fotodelt.

Minu huvi fotograafia vastu ulatub juba aastate taha, kui hakkasin kompaktkaamera ja mobiiltelefoniga pilti tegema. Seejärel kinkis mu isa mulle oma kasutatud Nikon D80 peegelkaamera ning minu fotograafiahuvi tõusis uuele tasemele. Hakkasin ka baastutvust tegema Photoshopi ja Lightroomi tarkvaradega. Seejärel vahetasin peegelkaamera uuema Nikon D7200 vastu ning ostsin erinevaid objektiive jms lisavarustust juurde.

2018. aasta alguses sain aru, et tahaks saada pildistamisel suuremat vabadust. Pilk jäi pidama just müügile saabunud DJI Mavic Air droonil. Droon, mis on väike, kompaktne ja teeb hea kvaliteediga pilte ja videot. Pikka kaalumist ei olnud ning ost sai teoks.

Koos ostuga muidugi oskused ei tule ning alguses eriti häid pilte teha ei osanud. Aga nagu öeldakse, siis harjutamine teeb meistriks. Nii on ka minu fotode kvaliteet aastatega paremaks läinud.

Kui 2018. aasta sügisel DJI Mavic 2 Pro välja tuli, siis jäi see kohe mulle oma 1“ sensoriga silma. Kaalusin ja mõtlesin, kuni siis novembris sai see ära ostetud. 2019. aasta kevadel sai juurde ostetud Fly More pakett ning ka ND filtrid.
Mavic 2 Pro’ga olen siiani väga rahul ning on mind teeninud hästi.

Ajapikku on kaalukauss peegelkaameraga tehtud piltidelt läinud tugevalt droonipiltidele. Nii olengi jõudnud tänaseks päevaks seisu, kus enamus piltidest mida teen on tehtud drooniga. Selle kaasas käib ka pilditöötlusoskuste lihvimine ning muude toetavate tegevuste arendamine (näiteks planeerimine).

Kuna droonifotograafia eeldab tihti ka heade ilmastikutingimuste olemasolu, siis on see palju ka õnnega seotud, et olla õigel ajal õige kohas. Kuid asukoha eeltöö, planeerimine ja hilisem töötlus mängivad hea pildi õnnestumisel väga suurt osa.

Paljud on küsinud, et millal ma hakkan avaldama droonivideosid. Kui nüüd üdini aus olla, siis ma olen sahtlisse päris palju materjali filminud. Nüüd see ootab õiget tunnet ja hetke, et ma neist midagi kena kokku monteeriks 😊

Fotograafia on nii nagu iga teine hobi, et süües kasvab isu.  Nii on hobist välja kasvanud osaliselt ka töö. Nimelt pakun oma ettevõtte alt kinnisvara, linna ja maastikufotograafi teenuseid. Õnneks ei ole töö tegemisega ära kadunud see mõnus õhin, mis mind saadab igal pildistamisel. See tunne, kui saabud koju õnnestunud pildiseeriaga, on äraütlemata mõnus.

Mis puudutab tulevikku, siis minagi ootan nagu paljud teised droonipiloodid DJI Mavic 3 Pro’d, mis tõstaks pildikvaliteedi uuele kõrgusele. Samuti loodan ühel hetkel liituda DJI Inspire 2 omanike klubiga.”

Eeriku tegemistel saab silma peal hoida allolevatel linkidel:

Koduleht: https://coloursoftranquillity.eu/
Facebook: https://www.facebook.com/coloursoftranquillity
Instagram: https://www.instagram.com/coloursoftranquillity/

[divider width=”500000484px”]

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.

[divider width=”504948904499px”]

Kes on Kaido Vaade?

Sotsmeedia tunneb teda küll pigem Kaifo nime all. Laia silmaringiga maailmarändur, kes paikneb alaliselt Tallinna külje all aga süda ja hing kuuluvad Muhu saarele.

Kuidas küll jõudis ta drooninduseni, pajatab sellest Kaido ise: “Ma tükk aega mõtlesin, kui kaugele oma looga minna. Kas alustada ajast, kus ma tegin vanaema fotokaga pilte ning proovisin neid pimikus ilmutada või rääkida sellest, kuidas ma tavalise seebikarbiga tegin sadu pilte, mida tuli omakorda paberile ilmutada? See aeg jäi enne täisealiseks saamist ning kuna tegemist ei olnud digiajastuga, siis pikemalt ma seal ei peatu. Kuigi fotograafia pisik on mind juba lapsest saati saatnud, siis tuleksin ma aastasse 2005, kus ma sain endale Canon PowerShot A70 3.2 megapikslise kaamera koos 512MB mälukaardiga.  Mälukaart oli nii “suur”, et täies mahus pilte mahtus sinna suhteliselt vähe ja ruumi kokkuhoiu mõttes tuli pildistada väiksemas resolutsioonis. Kui täna mõelda tagasi sellele ajale, siis jube kahju, et sai tehtud väikes formaadis pilte. Kahjuks neid ei kannata ka mitte kusagil presenteerida, seda nii kvaliteedi kui ka sisu poolest, aga endal nostalgia mõttes hea üle paari aasta neid ikka ja jälle lapata. Olid ägedad asjad siis!

Umbes täpselt aasta hiljem ehk 2006 aastal läbisin ma fotograafiakursused algajatele Eesti Fotos ning vahetasin oma senise tubli töölooma Canon 350D peegelkaamera vastu. Selle kaameraga ma käisin ringi 6 aastat, enne kui see järgmisele omanikule läks visuaalseid memuaare salvestama. Paraku peab tõdema, enamus pilte olen teinud sahtlisse “tolmu” koguma, peale mõne pildi, mida on võimalik leida Õhtulehe ja Kroonika arhiivist. See oli see aeg, kus veel ei saanud Youtube abil autot või külmkappi parandada, rääkimata sellest, kuidas fotodele töötlemist teha. Hiljem tulid telefonid, millega said juba enam vähem normaalseid pilte teha ja kuna kutselist tööd ei teinud, siis väga puudust ei tundnud ka. Nii minul huvi fotograafia vastu mõneks ajaks hääbus.

Aastal 2013 ostis üks mu sõber DJI Phantom drooni, mille külge pani Gopro kaamera ja tegi sellega pilte ning videosid. See oli see aeg, kui sa panid kaamera tööle ja lootsid, et pärast lendu midagi head välja tuli. Need kinni püütud kaadrid tundusid väga ägedad. Alguses polnud kvaliteet kuigi kiita, videod virvendasid ja pildid olid kadreerimata, aga nagu öeldakse, et parima pildi teeb see kaamera, mida sa parasjagu käes hoiad või millega pilti teed. Paar aastat hiljem hakkasin märkama, siin seal õhust tehtud pilte ja videosid hakkas internetis rohkem levima ning endalgi hakkas vaikselt mõte idanema, äkki peaks omale ka soetama drooni.

Päris tegudeni jõudsin aasta tagasi märtsis-aprillis, kui ma hakkasin omale drooni otsima. Kuna turul oli nii uusi kui ka (tunduvalt soodsamaid) kasutatud droone, mis vähe lennanud ja riiulisse tolmu koguma jäänud ehk ostetud esimesest emotsioonist või tont teab millisel ajendil. Sellest lähtuvalt kartsin ka mina, et kui ma omale drooni ostan, siis äkki ei meeldi, ei oska või ei saa hakkama ning jääb seisma. Seega otsustasin, et esimene droon võiks olla kasutatud, kuid garantiiga ning peab olema ka kompaktne, et reisidele kaasa võtta. Niisiis kuidagi läbi Facebooki droonituru sattusin ma Droon.ee komisjonimüügi lehele, kus oli mitmeid variante. Hakkasin vägagi abivalmis Birgitit (Droon.ee meeskonnaliige – toim.) küsimustega hullult pommitama ja tehnilisi aspekte uurima. Lõpuks osutus valituks DJI Mavic Air Fly More Combo. Tänaseks päevaks on mul droon olnud tubli kaaslane juba tervelt aasta, oma ostu ma ei kahetse ning olen püüdnud väga toredaid ning vahvaid kaadreid.”

Kaido tegemistel saab silma peal hoida siin: https://www.instagram.com/kaihvo/

---

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.

---

Kes on Allar Leo?

Sõbralik noormees päikseliselt paradiisisaarelt Hiiumaalt, kes töö tõttu veedab palju aega pealinnas. Küll aga kuidas jõudis Allar fotograafiani? Allar annab aru: “Kui kõik ausalt ära rääkida, siis oma päris esimese kaamera ostsin aastal 2006, kui sai raha kogutud ning suurima pisku kogumiskassasse pani isa Muravei, mille maha müüsin. Tookord sai soetatud esimeseks pildikastiks Fujitsu S5600. Kaamera töötas seni, kuni ühel jaanipäeval pilte tegema läksin ja kaamera õnnetult betoonile kukkus. Pärast seda hakkas kaamerast tulema ainult roosasid pilte, mis on küll omamoodi tore ja kunstiline, aga mitte piisav, et teha selliseid pilte, nagu mina seda soovin. Peale Fujitsu otsalõppemist liitus minu pildiretketele Canon 400D, mis tänaseks on välja vahetatud Canon 60D vastu, mida kasutan siiani.”

Kuidas aga Allar jõudis aerofotograafiani? “Oma esimese drooni ostsin 2019 aastal – DJI Mavic 2 Pro, mis on hetkel põhitööriist piltide tegemisel. Rohkem kasutangi drooni kui tavakaamerat, sest kes tahab lennata kui lind ja näha maailma kõrgemalt, seda aitab aerofotograafia. Ülevalt poolt on maailm hoopistükkis teistmoodi – Palju põnevam!”

——

Allari kõige esimene pilt drooniga:

Kuidas sündisid 24 veebruari tossupildid?

“Ühel päeval märkasin Droon.ee poolt jagatud fotot, millel oli noormees mitme drooniga (@visualsbysimo, Simo Sepp  – toim.). Mul endal oli sarnane idee juba küpsemas ning lasin mõtte vabamalt lendu. Plaanis oli kasutada värvilisi tossupomme. Kiire googeldamine andis küll tulemuse, kus inimesed on pannud suitsu drooni külge, kuid minu jaoks polnud see ideaalne variant. Sai edasi mõeldud ja 24. veebruar ehk Vabariigi aastapäev polnud enam kaugel ning siis sähvatas: Eesti lipp! Motivaator oli olemas ning edasi tuli otsida, kust saab õiget tooni tossupomme. Tänu sõbra nõule sai võetud kiire kontakt Naeruvabriku meeskonnaga, kes kiirelt oma arsenaliga appi tulid.
Panustasin pildistamise nädalavahetusele, kui olin Hiiumaal. Kuna tossu kasutamisel on pildistamiseks aega alla ühe minuti, tuli kõik korralikult läbi mõelda: mis poolt puhub tuul ja kuidas toss rohkem välja paistaks (selleks kasutasin autotulesid), mis värvid esimesena käima panna jne. Kaamerad said üles seatud ning ja nii sündiski.” Pildistamisel oli abiks ustav kaaslane – droon DJI mavic 2 Pro.

Allari tegemistel saab silma peal hoida siin: https://www.instagram.com/hrleophotos/

---

“Kuidas ma sain droonipiloodiks” on Droon.ee blogis uus rubriik, kus tutvustame säravaid tähti droonimaastikul – uusi ning vanu droonipiloote, nende tegemisi ja olemisi. Me jälgime väga Eestis tegutsevate droonihuviliste jäädvustusi – täägi meid Instagramis (#droonee) või liitu meie droonigrupiga Facebookis: Droonisõbrad. Meile väga meeldib näha mis te teete ning ühtlasi ka teistega nähtut jagada.